Koroonaviirus kasvatas eakamate e-ostlejate arvu

"Peamine viga on, et ei vaadata, kust ostetakse - sotsiaalmeedias tundmatute välismaiste imepakkumiste peale vajutades tasub veenduda, et pood on usaldusväärne," selgitas Väät.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Koroonaviirus kasvatas eakamate e-ostlejate arvu (1)

Enn Tosso

"Üheski Eesti e-poest, mille taga on ettevõte mida sa ka tead, ei jää sa ilma tellimusest ega rahast. Hea soovitus on: eelista eestimaist, saad õiguskaitse ja kindluse, et kaup jõuab kohale," soovitas E-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät.

Koroonaviiruse eriolukorra ajal soovitati tungivalt füüsilisi kauplusi vältida ning nõnda kasvas e-ostlemine just vanemaealiste hulgas, kelle jaoks see oli uudne.

Tõnu Väädi sõnul kasvas eriolukorra liikumispiirangute ajal e-kaubandus üle 200 protsendi. Võrdluseks: viimased 4-5 aastat on see kasvanud 25% aastas. Samas ei ole kaebuste arv tema sõnul oluliselt kasvanud, mis näitab nii tarbijate teadlikkuse kasvu kui seda, et enamus oste tehti Eesti e-poodidest, kust ostmine ongi turvaline. Väät märki, et Euroopa Liidu piires kehtib tarbijale e-poest ostes 14-päevane tagastusõigus ning kaupmehel omakorda 14-päevane kohustus raha küsimusi küsimata tagastada. Lisaks on ostjal õigus 2 aastat pretensioone esitada.

E-ostlemisel tasub eelistada euroliitu

Väät rõhutas, et väljastpoolt Euroopa Liitu tellides ei ole tarbijal selliseid õigusi, samuti ka eraisikult ostes. "Peamine viga on, et ei vaadata, kust ostetakse - sotsiaalmeedias tundmatute välismaiste imepakkumiste peale vajutades tasub veenduda, et pood on usaldusväärne," sõnas ta. Usaldusväärsel poel peab olema toodud aadress, kontaktandmed, asukoht, garantii- ja tagastustingimused. Väät soovitas pigem osta Eesti e-poest või euroliidu siseselt, et oleks õiguskaitse. Lisaks tasub tähele panna, et ostes eraisikult, näiteks mõnest oksjonikeskkonnast, ei ole ostjal õiguskaitset.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbimiskeskkonna osakonna kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus märkis, et hoolimata e-kaubanduse tohutust kasvust pole nad täheldanud, et vanemaealiste tarbijate pöördumised oleksid sagenenud.

"Eakamate tarbijate pöördumised on pigem seotud nö imetoodetega ja telefoni teel ning koduukse ostu-müügiga," märkis ta. Valgus rõhutas, et seejuures võivad ostetavad kaubad ja teenused sageli olla üsna kalli hinnaga ning nende ostmiseks sõlmitakse ka järelmaksu lepinguid. E-kaubandusest rääkides osutas Valgus, et eakamate tarbijate harjumused polegi teistest tarbijatest kuigi palju erinevamad.  

Kaubamaja kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist Mai-Liis Sipria kinnitas samuti, et Kaubamaja e-poe liiklus ja käive on viimastel kuudel olulisel määral kasvanud. Uued kliendid on külastajate arvu enam kui kahekordistanud. Sipra kinnitas, et e-poe kasutusmuguvuse on enda jaoks leidnud üha enam ka vanemaealised kliendid - nii mehed kui naised üle Eesti. 

"Rõõm on tõdeda, et e-kaubanduses tunnevad end ühtviisi mugavalt nii noored kui vanemaealised ning probleemide korral ei pelga keegi nõu küsida," sõnas ta. Sipra tõi välja, et uued e-poe kliendid on olnud eriti varmad tellima kodukaupu, mille kohta on veebikeskkonnas kuvatav pilt ja lisainfo sageli piisavaks infoks ostuotsuse tegemisel. Lisaks on paljud kliendid tema sõnutsi kiitnud, et eriti just suuremate kaupade puhul teeb kojutarne ostuprotsessi mugavaks.    

Liiga soodne pakkumine tähendab pettust 

Veebileht Ostatargalt.ee annab kasulikku nõu, kuidas e-kaubanduses targalt käituda ning pettasaamist vältida.

Näiteks väga soodne pakkumine ja ettemaksu küsimine on tihti märgid lihtsast petuskeemist: ostjad saadavad raha ja ettevõte ei plaanigi kaupa tarnida. Keerulisema skeemi puhul võivad mõned esimesed ostjad kauba isegi kätte saada ja oma edukast tehingust ka tuttavaid teavitada, saades nii osaks pettuse turundamisest. 

Lisaks toob ostatargalt.ee viis soovitust, millest alustada, kui hakata veebist ostma:

 Guugelda veebidomeeni ja nime – kas leiad soovitusi/hoiatusi foorumitest või mujalt?

  1. Tuvasta veebidomeeni omanik, kasutades WhoIsi päringut: .ee puhul internet.ee lehel, .eu puhul https://whois.eurid.eu/et/, .com jt puhul nt http://www.dnsstuff.com/tools – vaata, kas omanik on firma või eraisik, kas tema andmed on avalikud või tunduvad kahtlased.
  2. Guugelda kontrolliks leitud nimesid, e-posti aadressi ja telefoninumbrit.
  3. Kui veebis on kirjas ettevõtja andmed (firma nimi, kontaktid), siis kontrolli, kas need kattuvad domeeni omadega.
  4. Ettevõtte nime või registrinumbri järgi saad teha päringu äriregistrisse https://ariregister.rik.ee/ – saadud nimed ja kontaktid võib jällegi olla mõistlik läbi guugeldada.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...