Koroonaviiruse testimisel ei arvestata enam vanust ja kaasuvaid haiguseid

"Me võtame ära piirangud nagu vanus ja kaasuvad haigused ning kui kõik läheb plaanipäraselt, siis me tahame alustada seda juba homsest. Loomulikult peavad olema sümptomid, sest ilma sümptomiteta tervet inimest ei testita," kirjeldas tõenäoliselt kolmapäevast rakenduvaid muudatusi terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht kolonelleitnant Ahti Varblane.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv
Eesti

Koroonaviiruse testimisel ei arvestata enam vanust ja kaasuvaid haiguseid

Toimetaja: Sandra Lepik

"Me võtame ära piirangud nagu vanus ja kaasuvad haigused ning kui kõik läheb plaanipäraselt, siis me tahame alustada seda juba homsest. Loomulikult peavad olema sümptomid, sest ilma sümptomiteta tervet inimest ei testita," kirjeldas tõenäoliselt kolmapäevast rakenduvaid muudatusi terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht kolonelleitnant Ahti Varblane.

Varblase sõnul võetakse koroonaviiruse testimisel maha piirangud, et testitav peab olema eakas või krooniliselt haige ning testimise vajaduse üle otsustab perearst, vahendas ERR. "Me võtame ära piirangud nagu vanus ja kaasuvad haigused ning kui kõik läheb plaanipäraselt, siis me tahame alustada seda juba homsest. Loomulikult peavad olema sümptomid, sest ilma sümptomiteta tervet inimest ei testita," rääkis Varblane Vikerraadio saates "Reporteritund".
 
Varblase sõnul on vaja testimise piiranguid muuta, sest olukord on muutunud võrreldes viiruse Eestisse jõudmise ajaga, kui terviseamet alustas selle haigusega võitlemist. "Siis kehtis põhimõte, et taheti leida kõik nakatunud, nad isoleerida ja leida üles nende kontaktsed. Lootus oli selles, et haigust saab vältida," rääkis Varblane.
 
"Saaremaal on tegu ulatusliku nakatumisega, seal käib lahing täies mahus, teistes maakondades on olukord veel suhteliselt vaikne. Küsimus ongi selles, kas vaikus on selle pärast, et meil on läinud testimisega sihtmärgid paigast ära, või on vaikus selle pärast, et haigestunuid ongi seal oluliselt vähem. Kui me saame uuesti pildi ette, siis tuleb arvatavasti piirkondlikult tegelda isoleerimisega tihedamalt just nendes kohtades, kus on hästi vähe haigeid, lootuses, et seal nakatumine jääb veel vähemaks," lausus Varblane.
 
Ka terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik ütles, et praegu tegeletakse uurimisega, miks osades maakondades – näiteks Jõgeva- ja Viljandimaal, on teste tehtud oluliselt vähem kui mujal Eestis."Me tahaksime uskuda, et igas maakonnas ei ole levik selline, nagu meile rohkem muret tekitavates piirkondades," ütles ta.
 
"Oleme täna võtnud seisukoha, et perearstidel on võimalus julgemalt suunata inimesi testidele – inimesel peavad esinema haigussümptomid, sest vastasel juhul ei pruugi testi tulemused olla õiged. Me oleme fookust suunanud laiaulatuslikumalt ka teistele maakondadele, kus numbrid ei ole suured."
Laadimine...Laadimine...