Korteriühistu juht: Kui majas on koroonahaige, tuleks see trepikoda desinfitseerida

Eesti korteriühistute juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et liidu koduleheküljel on korteriühistu juhile abiks "Kriisi ABC", kust leiab soovitused, kuidas vastata elanike küsimustele ning kuidas oma ühistu inimestele abiks olla.

Pilt: Albert Truuväärt/Pilt on illustratiivne

Korteriühistu juht: Kui majas on koroonahaige, tuleks see trepikoda desinfitseerida (2)

Õnne Puhk

"Kindlasti on praegu vaja ka seda, et koristaja-majahoidla peab iga päev kõik uksekäepidemed ja trepikäepidemed ära desinfitseerima, samuti lifti nupud kaks korda päevas," ütles mitme Haabersti korteriühistu esimees, kinnisvarahaldur Ants Valdmaa. "Kui majas on koroonahaige, tuleks see trepikoda desinfitseerida."

"Kui soovitakse, et koridor oleks piisavalt puhas ja väga palju katsutavad pinnad piisavalt desinfitseeritud, siis võiks ju olla ka mõistlik ühistu koristajat selle eest premeerida," soovitas Eesti korteriühistute juhatuse liige Urmas Mardi ühistul koristajal-majahoidjal töötasu tõsta.

Urmas Mardi ütles, et liidu koduleheküljel on korteriühistu juhile abiks "Kriisi ABC", kust leiab soovitused, imustele ning kuidas oma ühistu inimestele abiks olla.

EKÜL kodulehelt leiab ühistujuhtide soovituse nakkuse leviku ärahoidmiseks: "Võimalusel tasub koridoridesse soetada pudelid desinfitseeriva geeliga, mida majaelanikud saaks kasutada nt enne või pärast välisukse või trepikäsipuu katsumist."

Osas korteriühistutes on pindade desinfitseerimine konkreetselt koristaja tööülesanne.

"Kindlasti on praegu vaja ka seda, et koristaja-majahoidla peab iga päev kõik uksekäepidemed ja trepikäepidemed ära desinfitseerima, samuti lifti nupud kaks korda päevas," ütles mitme Haabersti korteriühistu esimees, kinnisvarahaldur Ants Valdmaa.

Tema hallata on neli maja ja kõikides neis desinfitseeritakse. "Ma lasen kontrollida ka, et seda ikka tehtaks," ütles ta.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kutsus üles ühistuid piirama ka ligipääsu laste mänguväljakutele, mis on ühistu hallata.

"Linn ei saa neid keelata või kinni panna, aga me pöördume korteriühistute ja eraomanike poole, et nad võtaksid eeskuju ja piiraksid ligipääsu – see on tähtis ja vastutustundlik otsus," ütles Kõlvart.

Mida teha siis, kui keegi on koroonaviirusesse haigestunud?

"Siin on küsimus isiku- ja terviseandmetes – terviseandmed ei ole ju avalikud, aga ma arvan, et kui inimene ise ütleb, et tal tuvastati viirus, siis see ühtepidi on mõistlik, kuigi teistpidi peab vaatama, et ei tekiks liigset paanikat," sõnas Mardi.

"Kui inimesed näevad, et majas on haige inimene, siis oleks ääretult oluline ka see trepikoda, kus ta viibis, eriti hoolsalt desovahendiga üle teha," rõhutas Mardi.

Valdmaa ütles, et temal küll haigestunutest ülevaadet ei ole, aga selline info ühistutes liigub üldiselt piisavalt kiiresti.

"Tavaliselt on kuulda, kui keegi haigestub, sest inimesed ju räägivad sellistest asjadest – korteriomanikud ise ütlevad ja annavad teada – see näide on teiste haiguste puhul siin enne ka olnud, et kui inimene on haigeks jäänud, siis selline informatsioon jõuab ikka juhatuseni," ütles ta.

Koristajal võiks palka tõsta

Mardi ütles, et koristajale peaksid olema tagatud isikukaitsevahendid. "Kindlasti ei peaks ta ringi käima nagu arstid praegu, aga kui oleks võimalik talle isikukaitsevahendeid anda, siis see oleks kindlasti tervitatav," leidis Mardi.

"Ja mina olen soovitanud, et kuivõrd koristajad täna ju näevad koristamisel kurja vaeva, siis võiks neil töötasu tõsta, sest nad sedavõrd palju ju pingutavad kõikide majaelanike jaoks, et maja oleks puhas ja puhastusvahenditega ilusti ära tehtud," ütles ta.

"Kindlasti oleks soovitus ka ühistutel selles osas vastu tulla, sest talv oli meil väga pehme ja tegelikult jäi ka natuke raha alles koristamise arvelt," lisas ta.

"Mina tõstsin ka koristaja palka praegu – kui enne sai koristaja 80% põhipalgast, sest ta ei tee tööd kogu päeva, siis praegu ta saab põhipalga suurust palka," ütles Valdmaa.

EKÜL kodulehelt leiab olulise teabe infotahvlile väljapanekuks

"Väga suur ja oluline infoallikas, kuhu me värsket infot paneme, on meie enda kodulehekülg – seal on värske informatsioon kogu aeg olemas," ütles Mardi.

"Koduleheküljel on olemas ka erinevad näidised, kuidas informeerida inimesi, kes ei ole uudistega kursis – sealt saab ka välja printida erinevat informatsiooni, mida valitsus on otsustanud," selgitas ta.

Lehel on olemas info eriolukorrast riigis ja vajalikud telefoninumbrid, juhised, kuidas korteriühistud saavad aidata kaasa koroonaviiruse ohjamisele jm linnainimestele oluline info, mida saab panna ka infostendile.

Valdmaa ütles, et tema on pannud infotahvlile üles instruktsioonid või suunised, mis Tallinn on terviseameti poolt soovitanud.

"Osa olen pannud ka ühistute postkastidesse – näiteks soovitused eriperioodi ajal mitte müra tekitavaid remonttöid, sest praegu lapsed õpivad kodus ja paljud inimesed töötavad kodus," selgitas ta.

Korteriühistud kutsuvad üles märkama naabrit ja tarbima targalt

Korteriühistute kodulehel soovitatakse mõelda ka majas elavate vanurite abistamisele.

"Ka siin on meil olemas soovitused, et kui majas elavad vanemad inimesed, siis on vastavad infomaterjalid võimalik neile välja printida, nende inimestega kontakti saada ja aidata neid toidutoomisel – ka sellised soovitused on meil kodulehel olemas," ütles Mardi.

"Mul päris selliseid vanureid ei ole, kellel ei ole kedagi, kes aitab – näiteks majas, kus ma elan, on teada vanurid ja neil käivad siin tütred ja pojad kogu aeg," ütles Valdmaa, et info abivajajate kohta on tal olemas.

"Koroonapandeemia paneb meid tõsiselt kogukonnana proovile. See tähendab, et peame iseenda heaolu kõrval märkama neid, kes võivad jääda abita," seisab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla pöördumises EKÜL kodulehel.

Jaadla paneb inimestele ka südamele, et varumishulluses ei tarbitaks ülearu.

Vaata ka: Kriisi ABC: abiks korteriühistu juhile

https://ekyl.ee/2020/03/16/kriisi-abc-abiks-korteriuhistu-juhile/

LÜHIKE MEELESPEA KODUOMANIKULE

 

  1. Viirus ei levi ventilatsiooni kaudu töökorras ventilatsioonisüsteemides.
  2. Tuulutamine on väga oluline ja vajalik, seda ka kortermajade trepikojas.
  3. Vanades, loomuliku ventilatsiooniga hoonetes viivad väljatõmbelõõrid võimaliku viiruse koos väljatõmbeõhuga korterist välja. Loomuliku ventilatsiooni puhul on vajalik akende kaudu tuulutamine. Ventilatsiooniavasid ei tohi sulgeda, sest ventilatsiooni vähenemine tekitab olukorra, kus viirus püsib siseõhus kauem. 
  4. Kui naabri valesti paigaldatud pliidikubu puhub teise korterisse toidulõhna, tuleb sellest teada anda oma korteriühistule ning maja hoolduse ja korrashoiu eest vastutavale isikule. Vajadusel on võimalik teibiga sulgeda lõõri ventilatsioonirest, kust õhk sisse puhub.
  5. Nakkusohu tingimustes on vaja tagada hea ventilatsioon trepikodades, avades selleks aknaid. Liftide kasutamist on soovitatav vältida.
  6. Terviklikult renoveeritud ja uuemad korterelamud on varustatud mehaaniliste ventilatsioonisüsteemidega. Nii väljatõmbeventilatsiooni kui ka soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni süsteemides liigub õhk alati õiget pidi ja puhas siseõhk on tagatud.
  7. Ka uuemates hoonetes on soovitav tõhustada ventilatsiooni akna kaudu tuulutusega.

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...