KORTERMAJA ÜHISTUJUHT: Meid saaks edaspidi täiesti seaduslikult terroriseerida!

"Ma tunnen paljusid inimesi ja olen rääkinud ka kümne tippadvokaadiga – mitte keegi pole sellist skeemi Eestimaal veel näinud, see on täiesti pretsedenditu," ütles Riho Rõõmus Liivalaia 5 korteriühistust. Majaelanikud kardavad, et allkorrusel poodi pidavad ärimehed allutavad korteriomanikud ühistus oma võimule, tekitades enda poepinnale 69 tillukest kaasomandit ja saades sealt maja kaaperdamiseks vajalikud enamhääled.

Pilt: Albert Truuväärt/ Liivalaia 5 elanik Galina loodab, et kohus langetab õiglase otsuse, mis peatab põlisasukate pagemise. Praegu müüvat nii mõnedki seal segase olukorra pärast oma kortereid.
Eesti

KORTERMAJA ÜHISTUJUHT: Meid saaks edaspidi täiesti seaduslikult terroriseerida! (2)

Virkko Lepassalu

"Ma tunnen paljusid inimesi ja olen rääkinud ka kümne tippadvokaadiga – mitte keegi pole sellist skeemi Eestimaal veel näinud, see on täiesti pretsedenditu," ütles Riho Rõõmus Liivalaia 5 korteriühistust. Majaelanikud kardavad, et allkorrusel poodi pidavad ärimehed allutavad korteriomanikud ühistus oma võimule, tekitades enda poepinnale 69 tillukest kaasomandit ja saades sealt maja kaaperdamiseks vajalikud enamhääled.

Rahvas tunneb seda Liiva-laia t äärset viiekorruselist kortermaja  Dünamo majana, sest selle alumisel korrusel asusid NSV Liidu  ajal spordikaupade poed, mida tunti üle linna. Ülemistel korrustel paiknevad aga korterid. Sportlikust minevikust on hoone jõudnud kohtuasjade rohkesse olevikku ja küsimärkidega tulevikku. Üks spordikaupade pood seal kokku ligi 1000 m2 suurusel pinnal siiski veel tegutseb, kuid osa ruumidest, mis kuuluvad  ettevõttele AS MV Kaubad, seisab praegu tühjana. Ent varsti peaks seal asuma 69 väikest, kuni umbes 10 m2-st kaasomandit ehk ühe juriidilise tõlgenduse järgi korteriomandit.


Korteriühistu kaaperdamine?


"See tähendaks sisuliselt korteriühistu kaaperdamist, kus ühel huvitatud osapoolel oleks käes ühistu kontrollpakett," lausus  ühistu juhatuse liige Edvard Rootamm. "Kontrollpaketi omanik saaks teha kõike: kehtestada oma seadused, et näiteks esimesel korrusel ei pea majandamiskulusid maksma, aga näiteks ülemistel korrustel tuleb tasuda remondifondi 10 eurot ruutmeetrilt. Nõnda võiks meid täiesti seaduslikult terroriseerida – kaua ja põhjalikult – ning elanike jaoks võib see kaasa tuua tõsise katastroofi."


Tuli on seoses majaelanike ja korteriühistu ning poeomanike tüliga juba aastaid tuha all küdenud, lüües aeg-ajalt leegi välja. Varem on majaelanikud poeomanikele ette heitnud süstlavahetuspunkti paigaldamist majja. Kui Liivalaia 5 hoone ühes otsas asub Eesti esimene moodne süstlavahetusautomaat, siis tagumises otsas, hoovipoolse sissepääsuga, pesitseb nendesamade automaadi klientide nõustamisosakond, mida peab üks MTÜ. See tegutseb küll vaid õhtupoolikuti – tunni ja veerandi. Ühistu juhtidel ajab see harja punaseks, sest kes ikka rõõmustaks kahe narkoga seotud asutuse paiknemise üle oma kodumajas. Olgugi et õilsal eesmärgil.


"Nad on öelnud, et teevad siia juurde veel supiköögi, hakkavad pagulasi majutama, ja orkestriproovi ruumid ka," räägib üks Liivalaia 5 ühistutegelastest Fred Press mornilt. Selle jutu põhjal on muidugi raske aru saada, kas "nemad" ehk spordi- ning jahikaupade ärimehed MV Kaupadest viljelevad lihtsalt musta huumorit. Või on neil elanike "väljasuitsetamisega" Liivalaia 5 asuvast majast tõepoolest tõsi taga?


Varem korteriühistu juhatusse kuulunud, kuid nüüdseks Liivalaia t majast mujale kolinud Morten Olesk meenutas, et süstlapunkti käsitlesid paljud majaelanikud enda survestamisena seoses pooleli kohtuasjadega poeomanike ja korteriühistu vahel. "Minu elukvaliteeti see väga ei mõjutanud, aga ühel majaelanikul oli narkomaaniga teravam konflikt, millest välja tulemiseks pidi ta jõudu kasutama," rääkis Olesk. "Kuigi see polnud põhiline, mängis mul mõningast rolli mujale kolimisel tõesti ka maja "probleemsus"."


Business as usual


MV Kaupade juhatuse liige Markko Masso ei võta süüdistusi elanike terroriseerimises omaks. "Sotsiaalsetel eesmärkidel pindade rentimine MTÜ-dele on osa tavalisest majandustegevusest," ütles ta narkomaanide tugipunktide kohta.


Aga järgmine vaidlusteema – miks siis ikkagi on tarvis ühte äripinda jaotada 69 pisikeseks kaasomandiks? "Kuna kauplus Dünamo praegusel kujul äriliselt ei toimi, oleme teinud uue äriplaani ja soovime kaupluse asemele rajada n-ö äritänava, mille ääres on müügiboksid," selgitas Masso. "Liivalaia on äritänav ja otsustasime pakkuda väikefirmadele sobivaid pisikesi äripindasid linna tuiksoonel. Praeguseks on osa neist müüdud ja huvi selliste pisemate pindade vastu on suur."


Masso selgitusest võib seega välja lugeda, et mingit võimuhaaramist majas ei plaanitseta. See, et uustulnukad hakkavad endi rohkuse tõttu ühistus maja põliselanikest rohkem otsustama, tundub selle tõlgenduse kohaselt olevat uue äriplaani paratamatu kaasnähe. Ühistu juhatuse liikme Riho Rõõmuse sõnul võib edaspidi ka üks MV Kaupade esindaja ainuisikuliselt ühistu koosolekut kehastada: kui tal on näiteks taskus 69 kaasomaniku volitus. Seaduse silmis on siis igal juhul kõik  kombes.


Vaidlused korteriühistu ja MV Kaupade juhatuse vahel on seni käinud põhiliselt kommunaalkulude ja süstlavahetuspunkti teemal. Nüüd ongi saabunud vaidluste kulminatsioon seoses asjaoluga, et ärimehed on koostanud kava moodustada poepinnal 69 6-10 m2 suurust kaasomandit – ehk müügiboksi, nagu Markko Masso neid nimetab. "See arvutus ei olnud juhuslik, vaid väga täpselt läbi mõeldud, et tekiks hääletamisel ülekaal, sest iga omand annab ühe hääle," ütles Riho Rõõmus. "Majal on 64 häält ja nendel oleks 69 häält."


Mõnigi ühistuliige näeb kõige selle taga sepitsust: teha majaelanike jaoks elu niivõrd keeruliseks, et nad oma korterid "probleemses majas" odavalt maha müüksid.


Suhted nässu: tasapisi


"Need probleemid algasid umbes kümme aastat tagasi," kaevab korteriühistu juhatuse liige Rõõmus mälusoppides. "Suhted läksid nässu tasapisi."


Tüli oli poeomanike ja korteriühistu vahel alanud kümmekond aastat tagasi enne jõule kaupluses toimunud keskkütteavariist. Siin leidub kaks vastandlikku seisukohta: MV Kaupade esindaja näeb juhtunu taga tahtlikkust, ühistutegelased lihtsalt õnnetust. Poodi pidavast ettevõttest oli püütud korteriühistuga ühendust saada, et keskkütteavarii puhul abi paluda, kuid ilmselt seoses pühade-eelse ajaga see ei õnnestunud. Kuidagi keerati vesi kinni, aga ilmselt just nendel aastatel oli kauplust pidaval ettevõttel küpsenud plaan ühistust eralduda ning omaenda kommunikatsioonivõrk rajada. Näiteks eralduti maja keskküttesüsteemist ja hakati kütma õhksoojuspumpadega. Siis teatati ühtlasi ühistule ametlikult, kirjalikul kujul, et äripindu ehk poodi pidav ettevõte ühistu liikmete hulka enam ei kuulu. "Sellest hetkest hakkas tegelikult peale see lahku kasvamine ja juriidiline sõda," meenutas Rõõmus. Tema sõnul saanuks ühisest küttesüsteemist eralduda vaid kõigi teiste kaasomanike loal.


Põhjendades, et nad on ju end maja soojusvõrgust välja lõiganud  ja võtnud tarvitusele soojuspumbad, on MV Kaubad keeldunud keskküttekulu tasumisest. "Me oleme kommunaalmaksete võlanõude kolmandat korda sisse andnud," rääkis Rõõmus. "Kaks esimest nõuet on vaidlustatud teises astmes ja mindud kuni riigikohtuni. Võlad on välja mõistetud ja me oleme need kätte saanud. Nüüd on kogunenud jälle 20 000 – me andsime uuesti nõude sisse."


Lisaks on ühistu andnud seoses 6-10 m2 suuruste kaasomandite tekitamisega kohtusse MV Kaupade juhtkonna ning samuti  Tallinna linnavalitsuse. Ühistu tõlgenduse kohaselt pidanuks linnaplaneerimise amet ühistule teatama, kui MV Kaupade omanikud tulid projektiga 69 kaasomandi tekitamise kohta. Linnaplaneerimise ameti seisukohalt aga ei saanud amet kätt ette panna, kui keegi soovis omandit osadeks jagada. Ehitusloa menetluseks pole kellegi teise nõusolekut tarvis. Lisaks polnud ka ehitusprojektist näha, et kellegi kaasomandit Liivalaia 5 majas ähvardanuks kahjustada saamine. Linnaplaneerimise amet sai ainult jälgida, et notari jaoks korteriomanditeks jaotamise eesmärgil välja antud ehitusprojekti koopia vastaks  ehitusteatise aluseks olnud ehitusprojektile. Ameti ülesandeks on üksnes kontrollida, et ehitusprojekt oleks ehituslikult korras.


Praegu on kohtutes seega käimas nii tsiviilhagi käsitlemine kui ka haldusmenetlus.


"Mina oma praktikas pole varem veel sellist asja näinud," ütles  Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi Dünamo poe juhtumi kohta. Pikemalt ei soovinud ta pooleli kohtuasjadele viidates kommenteerida.
Niinimetatud Dünamo poe äripind on olnud ka ligi miljoni euroga müügis.

 

 

 

Ärimees: meie ei kavanda mingit võimuhaaramist


AS MV Kaubad juhatuse liige Markko Masso märkis, et kuigi suhted Liivalaia 5 korteriühistuga on halvad juba 2004. aastast, ei kavatseta seal majas mingit võimuhaaramist. 69 väikese kaasomandi tekitamise taga peituvat lihtsalt soov  kahjumlikult poepinnalt tulu teenida.


"Suhted on tõesti olnud halvad alates kauplus Dünamo pinna erastamisest 2004. aastal," meenutas Masso. Halb läbisaamine  kulmineerus sellega, et korteriühistu juhatus oli tahtlikult küttesüsteemi sulgenud ja seetõttu külmusid torud MV Kaupade pinnal 2008. aasta detsembris lõhki. "Ühistu juhatus sulges selleks, et elamu pindadel kõrgemat temperatuuri tagada, kauplust kütnud keskküttesüsteemi osa, ning nelja aasta jooksul ei pidanud KÜ juhatus vajalikuks seda remontida," väitis Masso. "Meile kuuluv pind moodustab neljandiku kogu majast, ja ainuke lahendus saada kaupluse toimimiseks sooja ja hoida ära ka kogu ülejäänud maja kommunikatsioonide külmumine, oli ehitada ise oma kuludega mingi autonoomne küte, milleks paigaldasime soojuspumbad. Me maksame oma ruumide kütte eest ise, aga samal ajal esitab ühistu juhatus meile arveid ka keskkütte eest, mida me ei tarbi."


Konflikti järgmise vaatuse ehk 69 kaasomandi tekitamise kohta poe pinnale märkis Masso, et müügibokside rajamise taga on puhtäriline otsus: "Oleme äriühing ning meie huvi on meile kuuluvate pindade kasumlik majandamine, mitte "võimu haaramine" korteriühistus. Rajatavate müügibokside võõrandamisega ei saa kaasneda ka "võimu haaramist", sest korteriühistu liikmeteks saavad kõik tulevased müügibokside omanikud, mitte AS MV Kaubad."


"Meie huvi ei ole kellegagi vägikaigast vedada, vaid me tahaksime oma pinda rahulikult majandada, nagu kõik teised kinnisvaraomanikud. Oleme alati olnud huvitatud kokkuleppe sõlmimisest, et tasume ühistule nende teenuste eest, mida me faktiliselt saame. Sellest on seni kategooriliselt keeldutud," lisas Masso.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...