Kõuelt leitud haruldased tinaripatsid valmistati ilmselt Eestis

Harjumaal Kõue kandist leitud aardest välja tulnud üliharuldased Jaroslav Targa hõbemünti jäljendavad tinaripatsid on tõenäoliselt kohaliku meistri valmistatud.

Pilt: Scanpix

Kõuelt leitud haruldased tinaripatsid valmistati ilmselt Eestis

Harjumaal Kõue kandist leitud aardest välja tulnud üliharuldased Jaroslav Targa hõbemünti jäljendavad tinaripatsid on tõenäoliselt kohaliku meistri valmistatud.

Aastatel 2013–2016 avastati Lõuna-Harjumaalt Kõue muinasasulast ja selle lähiümbrusest kokku seitse aaret, mis arheoloogide hinnangul on maapõue jäänud ühe ja sama, 1100. a paiku toimunud sündmuse tagajärjel. Üks aaretest, 2016. aasta juunis välja tulnud ehtekogum ehk niinimetatud Kõue seitsmes aare, õnnestus arheoloogidel üles võtta ühes tükis koos pinnasega. Selles aardes oli vähemalt kaks käevõru ja üks sõrmus, münte, suurel hulgal helmeid ja vasest spiraale, tinahelmeid, ripatsmünte ning tinaripatseid. Viimaste seas oli ka kaks Jaroslav Targa hõbemünti ehk srebrennikut jäljendavat ripatsit.

Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ning arheoloogilise tekstiili spetsialist Jaana Ratas märgivad väljaandes "Arheoloogilised välitööd Eestis 2016" ilmunud kirjutises, et srebrennikuid jäljendavate ripatsite näol on tegemist Eesti arheoloogilises leiumaterjalis unikaalsete esemetega.

Ehtevaka ülejäänud tinasulamist ripatsite eeskujuna on kasutatud kahe erineva anglosaksi dünastia valitseja müntide reverseid. Leiukogumi põhjast tuli välja ka tinasulami kamakas, mis oli valatud lamedale pinnale õhukeseks kihiks ja seejärel kokku volditud.

Ragnar Saage poolt tehtud esialgsete analüüside tulemused osutavad sellele, et nii ripatsid kui ka tinast helmed on kõik sarnase koostisega, seisab artiklis. Seega on Kiudsoo ja Ratase hinnangul tõenäoline, et üliharuldased tinaripatsid on Kõue kohaliku ehtemeistri toodang.

Tinaripatsi esiküljel on Püha Jüri kujutis koos kreekakeelse kirjaga, ripatsi tagaküljel on aga kujutatud Rjurikute kolmharki ning vana-vene keeles tekst, mis ütleb, et tegu on Jaroslavli hõbedaga. Tegemist on esimeste Eestist leitud sarnaste ripatsitega.

Kiudsoo sõnul on sarnased tinaripatseid praeguseks teada veel viis, neist neli on leitud Rootsi ja Lapimaa omaaegsetest laplaste ohvrikohtadest ning üks Novgorodimaalt. Viimase veerandsaja aasta jooksul on Novgorodist ja selle lähiümbrusest avastatud umbes 20 Jaroslavi hõbemündile sarnanevat tinaripatsit, kuid need on ehte hilisemad edasiarendused. Ainus uus, Kõue ja Põhja-Rootsi omadega samane ripats leiti 1990. aastate keskpaigas Volhovi jõe kaldalt. Taoliste ripatsite valmistamise aja alguseks peetakse Venemaal 11. sajandi esimese veerandi lõppu, kuid neid olevat tehtud ka hiljem, selgitas Kiudsoo.

Kiudsoo tõi esile, et üks Kõuelt leitud ripats on ühtlasi ka kõige paremini säilinud sarnane ese üldse.

"Tänu samast aardest välja tulnud müntidele on Kõuelt leitud ripats ka esimene, mida on võimalik kindlalt dateerida. Aarde noorim münt on vermitud Saksamaal, Münsteri rahapajas 11. sajandi lõpul ehk hinnanguliselt 1075. aasta paiku," ütles ta.

Jaroslav Targa hõbemünte srebrennikuid on kogu maailmast teada kõigest seitse kuni kaheksa eksemplari, kusjuures pooled neist pärinevad Eestist. Üks sarnane münt tuli välja näiteks 1982. aastal avastatud Kose aardest, mis on Eesti suurim järelviikingiaegne aare.

Muinsuskaitseamet määras Kõue seitsmenda aarde leidjale 2500 euro suuruse leiuautasu.

Jaroslav Tark ehk Jaroslav I oli Rjurikute soost Vana-Vene valitseja. Aastatel 1010–1036 valitses ta Novgorodis ning aastatel 1016–1018 ja 1019–1054 oli taa Kiievi suurvürst.

Laadimine...Laadimine...