KRIMINAALSED NOORED TÖÖLE: Neid ei tohi mõista igavesti vanglasse!

"Koolis hakatakse tihti kedagi pahaks poisiks hüüdma ja ühel hetkel saame selle, kelleks me teda nimetame. Inimene peaks saama alustada puhtalt lehelt," ütleb Mihkel Velström, kelle juhitava STEP-programmi toel saavad vanglas istunud Tallinna noored alustada uut elu ligi 80 ettevõtte toel. "Mitmed ettevõtjad on ühiskonna suhtumise poolest sammu võrra ees – võimelised võtma inimest puhta lehena," lisab Velström.

Pilt: Svetlana Aleksejeva
Eesti

KRIMINAALSED NOORED TÖÖLE: Neid ei tohi mõista igavesti vanglasse!

Kairi Ervald

"Koolis hakatakse tihti kedagi pahaks poisiks hüüdma ja ühel hetkel saame selle, kelleks me teda nimetame. Inimene peaks saama alustada puhtalt lehelt," ütleb Mihkel Velström, kelle juhitava STEP-programmi toel saavad vanglas istunud Tallinna noored alustada uut elu ligi 80 ettevõtte toel. "Mitmed ettevõtjad on ühiskonna suhtumise poolest sammu võrra ees – võimelised võtma inimest puhta lehena," lisab Velström.

Millised on programmis osalevate noorte taust ja nende õigusrikkumised?

Programmis saavad osaleda noored, kes on sooritanud vähemalt kaks korduvat väärtegu. Praegu on meil ka esimene noor, kes on kellegi ära tapnud, ning on üks vägistamise toime pannud inimene. Me alustame nendega tegelemist tegelikult juba vanglast peale. Oli ka noormees, kes oli lihtsalt mitu korda vahele jäänud juhiloata juhtimisega. Juhtumid on väga erinevaid.

Millised on nende psühholoogilised raskused, millistest peredest nad on pärit, kas neile on vaja olla psühholoogi või vanema eest?

Üldiselt on nii, et seaduserikkumine inimesi ei diskrimineeri ja võtab igast perest kedagi.

Meie puutume kokku pigem käitumisalaste probleemidega, näiteks peame aru saama, kas noor suudab kellaaegadest kinni pidada. Mõnel on raskusi vastutustundega või sõltuvusainetega. Sõltuvusainete puhul saame inimese ravile saata, aga näiteks alkoholiga on asjad keerulisemad, sest see pole otseselt seadusega keelatud. Näiteks kui esmaspäeva hommikul kell 11 on nõustajaga aeg kokku lepitud ja noor helistab, et ma pole küll enam purjus, aga nii suur pohmakas on, et ei saa voodist püsti, siis on selge, et tegu on juba alkohoolikuga. Millisele tööandjale ma helistan ja ütlen, et mul on siin üks mees, kes neli päeva nädalas on hullult hea töötegija, aga need esmaspäevad on kahtlased.

On teil välja tuua mõni edulugu?

Edulugusid on väga mitmeid. Esimene, kes mulle meelde tuleb, on üks noormees, kes on programmis olnud juba kuus kuud. Aga alguses oli temaga tegemist üksjagu, sest ta elas Tallinnast tükk maad väljas, perekond oli selline, kes teda toetada ei saanud, ja tal endal olid ka näpud täiesti põhjas.

Leidsime Tallinna servast ühe tööandja, kes tuli talle ka nii palju vastu, et andis avanssi. Juba see on täielik ime, et õigusrikkuja taustaga 18-aastasele noormehele tuli tööandja sel viisil vastu. Siis kaotas ta oma dokumendid ära, vahepeal suutis ka mingeid hädavalesid leida ehk tööandjat pahandada, aga too ei löönud kohe uksi kinni. Nüüd on ta väga hea töötaja. Muuta täiesti oma elu harjumusi, see on saavutus.

Kui palju noored kannatavad levinud eelarvamuste tõttu, kas ühiskond reeglina on valmis andma neile võimalusi?

Palju on noori, kelle enesehinnang on pihta saanud. Mulle väga meeldis üks noormees, kes vanglas olles analüüsis ühiskonna suhtumist. Ta ütles, et ei näe, et inimesed, kes on juba karistust kandnud, pääseksid sellest nn topeltkaristusest.

Kohtu ja vangla eesmärk ei ole ju inimest igavesti vangi panna, vaid see, et ta õpiks teistmoodi käituma. See noormees aga ütles, et kuigi ta on karistuse kandnud ja tuleb vanglast välja, on ta ikka vang edasi ehk kehtib suhtumine: on vang, on vang, on vang. Sama asi juhtub tihti ka koolis, kui kedagi hakatakse pahaks poisiks hüüdma. Lõpuks harjuvad ka õpetajad ära, et ta ongi paha poiss, ja isegi kui see poiss võib vahel hästi käituda, saamegi ühel hetkel selle, kelleks me teda nimetame.

Inimene peaks saama alustada puhtalt lehelt. Mul on tegelikult tunne, et ettevõtjad on ühiskonna suhtumise poolest sammu võrra ees. Ma näen ettevõtjaid, kes tõesti on võimelised võtma inimest täiesti puhta lehena. Mõni tööandja on aga küll mulle öelnud, et ära ütle mulle, mida ta teinud on, sest muidu ma hakkan temast teistmoodi mõtlema. Ideeliselt võiks olla ju eesmärgiks see, et meil ei ole vanglaid vaja. Ilmselgelt me sinnamaani kunagi ei jõua, aga miks mitte sinna sihtida.

Kuidas aitab see programm noortel paremini tööd leida – nad võiksid ju ka lihtsalt ise läbi portaalide tööle kandideerida?

Meie suhe noortega ja tööandjatega põhineb usaldusel ja inimlikul kontaktil. Õpime tundma seda noort inimest ning ka tööandjat. Teeme noore inimesega palju tööd, et ta ennast ei üle- ega alahindaks. Näiteks peaaegu igal tööandjal on olnud kogemus noore inimesega, kes mõne aja pärast kadus ära nii, et isegi palka pole kuhugi kanda – kusjuures nii juhtub ka tavaliste noortega, mitte ainult õigusrikkujatega.

Kui noor tahab saada tööle, siis ta ka saab kuhugi, sest Harjumaal ja Tallinnas on tegelikult tööjõu puudus. Ka haridusele ei pöörata nii palju tähelepanu, sest tööandjad on tihti valmis inimese ka ise välja koolitama, loeb noore suhtumine. Meie huvi on aga see, et kui noor tööle läheb, siis ta sinna ka jääb.

Millistes valdkondades noortele tööd pakutakse?

Ettevõtteid, kes praegu programmis osalevad, on umbes 80. Peamised töökohad, mida me praegu pakume, asuvad näiteks tootmises, tööstuses, ehituses, toitlustuses, puhastuses ja hulgiladudes. Ja kui mõni noor on väga hea kuskil valdkonnas ja meil talle parasjagu vastavat tööd pakkuda ei ole, siis hakkame talle seda otsima.

Kuidas mõõta teie töö edukust?

Meie programmi edukuse mõõtmine on väga lihtne. On noor, kes kulutab oma elukommetega riigi raha ja ei maksa makse, teisel pool aga töötav noor, kes maksab makse. Riigi eesmärk on siin see, et need noored inimesed, kes on rikkunud seadust, ei kasvaks suurteks inimesteks, kes seadusi rikuvad.

Praeguseks on tööle läinud üle 20 noore ja programmis on osalenud umbes kaks korda nii palju. Paljudele ütleme ära ka, sest tegelikult me ootame siia inimesi, kes on aru saanud, et nende eelmised eluvalikud ei toimi. Kui nõustamise käigus selgub, et neil on mingid suured elujupid, mis ikka veel ei tööta, siis me ei jõua nendega tegeleda. Paaril juhul oleme ei öelnud ka sellepärast, et tundub, et meid tahetakse petta. Mind on ära tüüdanud need, kes üritavad STEP-i kaudu teha kohtule tsirkust, nagu tal oleks töökoht. Ja siis tullakse STEP-i uksi kulutama stiilis, et palun andke mulle töökoht enne, kui kohtuotsus on tulemas, sest siis on vaja näidata, et ollakse hea ühiskonnaliige.

Mis saab siis, kui noor läheb tööandjaga tülli?

Eks me siis püüame seal vahepeal olla ja neid mõlemaid aidata. Mõned sellised noored ei oska ennast piisavalt hästi väljendada, kui ärevus ja närvilisus kõrgeks läheb. Mõned seisavad liiga ligidale, mõned räägivad liiga kõva häälega ja mõned ütlevad rumalaid sõnu. Ja siis me oleme pidanud mõnel korral ümber sõnastama neid asju, mida keegi on öelnud.

Probleem on tihti selles, et noored tahavad liiga kiiresti tulemusi saavutada ja nii-öelda oma märki jätta. Tihti ei kannatata ka välja sellist "lolli" tunnet, et ma ei saa aru, mida ma siin teen.

Kui inimesed töötavad koos, siis juhtub ikka konflikte, aga neid saab ju ka lahendada, see pole midagi ületamatut.

 

Tööle ei saa õigusrikkumine, vaid inimene

• Euroopa Liidu toetatud STEP-programm saab tänavu aastaseks. See on mõeldud 15-26-aastastele noortele, kes on pannud toime mõne süüteo, ei õpi ega tööta ning kellel võib olla oma mineviku pärast raskusi elus uue lehe keeramisel.

• STEP-programmi aluspõhimõte on, et tööle ei võeta õigusrikkumine, vaid inimene. Oluline on, et noor ise tahab programmis osaleda. Euroopa Sotsiaalfond rahastab programmi 85% ulatuses, ülejäänu annab siseministeerium.

Laadimine...Laadimine...