Kristina Mering: oleme karusloomafarmide keelustamisele lähemal kui kunagi varem

"Oleme karusloomafarmide keelustamisele lähemal kui kunagi varem ja teeme Nähtamatute Loomadega aktiivselt tööd, et see juhtuks," ütles Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering.

Pilt: Nähtamatud loomad
Eesti Keskkond

Kristina Mering: oleme karusloomafarmide keelustamisele lähemal kui kunagi varem

Jaanika Valk

"Oleme karusloomafarmide keelustamisele lähemal kui kunagi varem ja teeme Nähtamatute Loomadega aktiivselt tööd, et see juhtuks," ütles Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad president Kristina Mering.

Täna arutati keskkonnakomisjonis loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mida on varasemalt riigikogus tagasi lükatud kahel korral. Seekord ollakse keelustamisele lähemal kui kunagi varem.

Karusloomafarmide tööstus on kokku kuivamas

"20 saadikut on esitanud eelnõu, et toetada karusloomafarmide keelustamist, mis on lisaks Nähtamatute Loomade suurimale rahvaalgatusele, mis kogus 6161 allkirja. Tänasel istungil rääkisime karusloomafarmide hetkeolukorrast, sellest, kuidas enamik farme on tänaseks öelnud, et plaanivad uksed kinni panna ning sellest, et kui Eesti võtaks otsuse vastu, siis mida see tähendaks," selgitas Mering, et arutati erinevaid stsenaariumeid.

"Praegu tundub, et kuna tööstus on nii kokkukuivamise äärel, suurimas Eesti farmis on seitse töötajat ainult, siis praegu ei ole riigi poolsed kompensatsioonimehhanismid tugeva argumendina laual," ütles Mering, et suure tõenäosusega juba uksi sulgevad farmid riigi abi ei vaja.

Riigikogu liikmetel oli võimalus küsimusi küsida nii Nähtamatute Loomade organisatsiooni kui karusloomafarmide käest. "Kaardistati ära see olukord, et kui varem on räägitud, et karusloomafarmid on justkui osa keskkonnasõbralikust ringmajandusest, kuna kasutavad lihatööstuse jäätmeid, aga tänasel päeval enam ka seda ei toimu, nii et tõesti tööstus on sisuliselt hääbumise äärel," lisas Mering.

Karusloomafarmide keelustamist toetab Kantar Emori läbiviidud avaliku arvamuse uuringu järgi 75% eestlastest.

Meringu sõnul on kõik argumendid, miks loomafarme siiski ei peaks keelustama, ümber lükatud ning need riigikogu liikmed, kes veel ei toeta keelustamist, ei pea kartma, et loomakaitsjad tahaksid hakata kuidagi üleüldist loomatööstust keelustama.

Loomakaitsjad tervet loomatööstust keelustada ei plaani

"Meie seisukohad puudutavad just loomade heaolu parandamist, et näiteks praegu puuris elavatel kanadel oleksid paremad elutingimused. Keelustamist kui sellist teiste põllumajandusloomade puhul me ette ei kujuta. Meie järgmiseks teemaks on kuidas parandada loomade heaolu tööstusfarmides, aga mitte, kuidas keelustada," ütles Mering, et karusloomafarmid toodavad niššikaupa, mida enamik elanikkonnast ei tarbi.

"Teised loomakasvatusettevõtted toodavad toitu, mis on enamike inimeste igapäevasel toidulaual," lausus Mering, et seetõttu ei pea keelustamise vastased riigikogu liikmed kartma, et loomakaitsjad loomatööstust üldiselt keelustada tahaksid

Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on kõikide osapoolte arvamused ära kuulatud ning istungil olid kohal lisaks huvirühmadele ka neutraalse jõuna loomaaia esindajad. Isiklikku arvamust Savisaar ei jaganud. "Eelnõu menetlemine jätkub, vaatame, kuidas see läheb ja siis selgub tõde. Saatan on detailides," ütles Savisaar.

Eelnõu jõuab riigikogu ette oktoobris

15. oktoobril toimub riigikogus eelnõu esimene lugemine. 

Võrreldes eelmise korraga, kui karusloomafarmide keelustamist Riigikogus arutati, on selles vallas toimunud olulisi arenguid. 2019. aasta aprillis sulges oma viimase karusloomafarmi Saksamaa. Sama aasta juunis võttis keelustamise otsuse vastu ka Norra, kes on ajalooliselt olnud üks maailma olulisemaid karusnahatootjaid.

Lisaks on karusloomafarmid keelustanud ka Slovakkia, Inglismaa ja Põhja-Iirimaa, Austria, Horvaatia, Holland, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Serbia, Tšehhi, Luksemburg ja Belgia. Osaliselt on need keelustatud Taanis, Rootsis, Brasiilias, Ameerika Ühendriikides. Šveitsis, Jaapanis ja Hispaanis on karusloomafarmides karusloomade pidamise tingimusi nii rangelt karmistatud, et karusloomakasvandusi seal sisuliselt enam ei eksisteeri. Mitmetes riikides käib keelustamise teemal aktiivne debatt.

Seaduse algatasid 20 riigikogu saadikut: Indrek Saar, Keit Pentus-Rosimannus, Jürgen Ligi, Signe Riisalo, Yoko Alender, Helmen Kütt, Lauri Läänemets, Siret Kotka, Andrei Korobeinik, Raimond Kaljulaid, Oudekki Loone, Katri Raik, Jüri Jaanson, Toomas Kivimägi, Johannes Kert, Mart Võrklaev, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Jaak Juske, Riina Sikkut, Heljo Pikhof, Liina Kersna, Madis Milling

 

Laadimine...Laadimine...