KÜBERPÄTTIDE PANTVANG: "See petuskeem on väga targalt koostatud ja inimesed tõesti jäävad seda uskuma."

Noor, kaunis ja kuulus naine on aferistide käes pantvangis – ja teha ei saa justkui midagi. See kõlab nagu keskpärase filmi klišee, aga on paraku tõsi. Ta on enda tahte vastaselt segatud rahvusvahelisse bitcoinide müügiskeemi – samas kui Eestit ähvardab ka laiemas plaanis muutumine kahtlaste krüptotehingute maaks.

Pilt: Scanpix
Eesti

KÜBERPÄTTIDE PANTVANG: "See petuskeem on väga targalt koostatud ja inimesed tõesti jäävad seda uskuma." (1)

Virkko Lepassalu

Noor, kaunis ja kuulus naine on aferistide käes pantvangis – ja teha ei saa justkui midagi. See kõlab nagu keskpärase filmi klišee, aga on paraku tõsi. Ta on enda tahte vastaselt segatud rahvusvahelisse bitcoinide müügiskeemi – samas kui Eestit ähvardab ka laiemas plaanis muutumine kahtlaste krüptotehingute maaks.

"Ma pole leidnud vahendit, kuidas sellise võltsreklaamiga võidelda," ütleb Tallinna volikogu liige, tuntud motosportlane Anastassia Kovalenko, keda rahvusvaheline bitcoinidega äritsev kompanii ilma häbenemata ja luba küsimata reklaamnäona kasutab. "Inimesed ei tohiks sinna õnge minna ega investeerida. See petuskeem on väga targalt koostatud ja inimesed tõesti usuvad."

Praeguse seisuga ringleb maailmas umbes 200 miljardi dollari väärtuses krüptoraha. Sellest tuntuim on bitcoin. Nendega kauplemisega tegeleb maailmas lugematu arv ettevõtteid ja veebikeskkondi. Ka Eestis on võimalik täiesti legaalselt virtuaalraha soetada või üritada teenida, et mitte öelda spekuleerida näiteks selle kursi kõikumise pealt.

Skeemi, millesse on enda tahte vastaselt segatud Anastassia Kovalenko, aga iseloomustab asjaolu, et lihtsameelseid püütakse panna uskuma, nagu oleks üsna väikesi summasid bitcoinideks vahetades võimalik algsummat väga kergesti suuremaks kasvatada.

Ravim globaalse vaesuse vastu?

"Kasutajad teevad lihtsalt deposiidi, tavaliselt 250 eurot või rohkem, ning lasevad siis süsteemil oma tööd teha," veendakse Facebookis tänase päevani levivas reklaamis. "Kasutades andmete ja automaatse õppimise kombinatsiooni,on see süsteem võimeline ostma ja müüma bitcoine ja muud krüptoraha täpselt õigel hetkel, suurendades seeläbi kasutajate tulusid."

Veel teatatakse Facebooki reklaamis, mis kujundatud ajalehe Harju Elu uudisena, et Anastassia Kovalenko näidanud ühe telesaate eetris, kui hästi too rahapuu kasvavat. Anastassia Kovalenko olevat telesaate "Õhtu" otse-eetris saatejuht Piret Laost juhendanud, kuidas 250-eurost deposiiti avada.

"Piret Laos oli hämmastunud, kui nägi oma esimesi bitcoini tulusid, olles just äsja neid esimest korda soetanud," kuulutatakse reklaamis. "Peale esimese 250-eurose deposiidi tegemist hakkas investeerimisplatvorm tema eest tööle ning ostis kõige madalama hinnaga ning müüs võimalikult kõrgelt. Peale kolme minutit oli tema algse raha kogum 483.18 eurot, millest tulu oli 233.18."

Skeem, millesse on segatud Anastassia Kovalenko, kannab nime Bitcoin Champions. Selle haarmed ulatuvad üle ilma. Tänaseks on krüptorahadega seotud petuskeemid ja rahapesu maailmas seoses virtuaalvääringute võidukäiguga üleüldse laialt levinud. Kovalenko sai enda segamisest asjasse teada mitu kuud tagasi, kui hämmastunud sõbrad-tuttavad talle FB reklaamide peale helistama hakkasid. Leidus neid, kes uskusid, et kõik on tõsi.

Krüptoraha on kujunenud välja viimase kümnendi jooksul – põhjuseks asjaolu, et inimeste usaldus traditsioonilise raha vastu on vähenenud. Kindlasti on paljud kohanud väljendit "krüptoraha kaevandamine". Lühidalt öeldes on kaevandamine ehk süsteemi näiteks müügi kaudu lisandunud raha või boonuste leidmine – matemaatiliste võrrandite lahendamise abil. Selleks on aga vaja märkimisväärset arvutivõimsust. Lihtsalt selgitades tuleb kaevandamisel krüptoraha saamiseks võimsa arvuti abil lahendada hulk valemeid. Mõistagi kaasneb jõulise arvutitööga märkimisväärne elektrikulu.

2017. a tuli ilmsiks, et näiteks Pärnu haigla tagaruumides töötasid sellised kaevandusarvutid salaja paar aastat, kulutades elektriarvele kogu osakonna inimeste aastapalga. Nüüd püütakse sotsiaalvõrgustikus leviva reklaamiga, millesse segatud Anastassia Kovalenko, tõestada, et teil pole teie korterit soojaks kütva võimsusega arvutiparki tarvis. Andke meile raha, me vahetame selle bitcoinideks ja meie robotiseeritud süsteem kasvatab summat ise teie jaoks üha suuremaks.

Nõnda nagu võib lugeda eri veebipettustele pühendatud võrgulehekülgedelt, on Bitcoin Championsi näol tegemist 1990ndate petuskeemide kaasaegse modifikatsiooniga. Kui toona käisid lipsustatud kelmid isiklikult pankades investeerimisvõimalusi tutvustamas, siis nüüd teeb sama töö ära sotsiaalvõrgustik. Ühine on, et nüüdki luuakse investorile alguses illusioon, nagu olekski raha kasvanud, ja näidatakse bitcoini kontol sissetulekut. Siis see aga kaob.  

Märkimisväärne, et samal ajal kui Facebookis käib jõuline heitlus valeuudistega, ja teatud perioodideks blokeeritakse FB reegleid rikkunud inimeste kontosid, ei ole valereklaamidega seal sõdida justnagu võimalik.

Heitlus valereklaamiga

"Tōesti, ma ise ei tegele ei bitcoinide ega üldse krüptovaluutaga," väidab Anastassia Kovalenko. "Need reklaamid on kestnud juba kaks kuud, kui mitte rohkem. Ma iga kord püüan raporteerida (moderaatoritele), et need postitused on pettus, ning olen palunud teistel inimestel seda samuti teha. Vahel FB vōtab need postitused maha, kuid siis ilmuvad need uuesti mingis teises formaadis. Viimased, mis ringlevad, on minust tehtud videod. Ma ei tea, miks on valitud just minu nimi. Küllap inimesed klikivad lihtsalt, ja petturid jätkavad postituste promomist. FB ei kipu neid postitusi maha vōtma just seetōttu, et kelmid panevad suhtelised suure raha nende postituste sponsoreerimise alla. Üldiselt FB soovib raha kätte saada, ja alles palju hiljem reklaam maha vōtta."

Üks videoklipp kannab pealkirja "Anastassia Kovalenko: ma ei saa tõde enam varjata". Selle peale ei tea, kas nutta või naerda: jäetakse mulje, justnagu kannaks ta oma õlul rikastumise saladust,  ja suutmata seda varjata, avaldab "tõe" bitcoinide kaudu rikastumise võimalustest rahvale.

Abi ei saanud Anastassia Kovalenko politseistki.

"Ma pöördusin nende poole suhteliselt alguses, kui inimesed hakkasid omakorda minule küsimusi esitama," räägib ta. "Umbes kuu aega tagasi tuli politseilt vastus, et menetlust ei alustata. Pōhjuseks toodi, et peab olema reaalne tōend, et inimesed on kaotanud raha. Pelgalt selle pinnal, et keegi kasutab mu nime, menetlust alustada ei saa."

"Öeldakse, et selliseid linke on ka väga keeruline "trackida" (jälitada), et jōuda reaalse adressaadini," lisab Kovalenko. "Ma pole leidnud vahendit, kuidas sellise võltsreklaamiga võidelda."

Põhja prefektuuri menetleja teatas Kovalenkole täpsemalt öeldes, et "teie avaldusele lisatud internetileheküljel olemasoleva info põhjal ei saa järeldada, et sellise tegevuse eesmärk oli luua teise isikuna esinemise teel teist teadvalt ebaōige ettekujutus, millega tekitatakse kahju teie ōigustele vōi huvidele".

Mida on selle lausega öelda tahetud, võib ainult oletada. Ilmselt on soovitud väita, et tegemist pole identiteedi vargusega ehk karistusseadustiku § 1572 kirjeldatud süüteoga "Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine". Ja seega on Anastassia Kovalenko sarmikas isik rakendatud aferistide teenistusse justnagu kuidagi kogemata või näpuvea tulemusena.

Näpuvea või juhusliku ärakasutamise välistab aga üks lihtne asjaolu. Tänu Eestile kui maailmas innovatiivse väikeriigi kuvandile tunnevad bitcoinidega kauplejad meie vastu juba aastaid erilist huvi. Sealhulgas meie avaliku elu tegelaste või kuulsuste ärakasutamise vastu.

Eesti kuvand kelmide teenistusse

Bitcoini kaubanduse tumedam pool kasutab alatihti avaliku elu tegelasi enda reklaamides asjaosalistelt luba küsimata. Anastassia Kovalenkoga samal ajal ringelnud reklaamides on kasutatud meie eelmist presidenti Toomas Hendrik Ilvest, kes olevat justnagu andnud sooje investeerimissoovitusi. Portaali Digigeenius andmetel on tehtud ka näiteks Isamaa erakonda kuuluvale Sven Sesterile Instagramis 2017. a libakonto. Selle alt on peaaegu kuni viimase ajani reklaamitud krüptovaluutadesse ning Forexi platvormil investeerimist. Kindlasti sellega loetelu sedalaadi ohvritest ei piirdu.

Anastassia Kovalenko andmetel on mõned inimesed jõudnud temaga seotud reklaami investeerimisplatvormi raha paigutada. Siiski – vaevalt et reklaamide taga peitub esmajoones soov meie inimeste rahale küüsi taha ajada. Kui mõni neelabki kiire rikastumise konksu alla, siis on see vaid boonus, väidab mõnigi asjatundja. Meie ülesandeks on küberaferistide vaates olla lihtsalt platvormmaa. Teisisõnu, neid ei huvita kuigivõrd Eesti inimeste säästude varastamine, vaid Eesti kui eduka digitiigri ning liberaalse ja avatud majanduse kuvandi ärakasutamine enda huvides – peibutamaks maailmas teisi kundesid. Sellest ühtlasi ongi tingitud aktiivne huvi Eesti ühiskonnategelaste, eriti poliitikute reklaamidesse paigutamise vastu.

Kui Facebooki reklaamikampaaniatele kulutatakse massiivseid summasid, soovitakse osutada: näete, edukas digitiiger tegeleb. Inimesed huvituvad. Nende hulgas leidub tähtsaid poliitikuid. Järelikult on kogu see äri potentsiaalne ja turvaline.

Bitcoins Championsi skeem, mis on Anastassia Kovalenko identiteedi varastanud, tegutseb rahvusvaheliselt ja pole mõistagi ühegi ettevõtte kaudu Eestis registreeritud. Keskkriminaalpolitsei juures tegutseva rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand ütleb aga, et lisaks kuritarvitatakse Eestis saadud tegevuslitsentse: "Enim on ette tulnud juhtumeid, kus välisriikide petturid kasutavad Eesti virtuaalvääringu tegevusluba, et endast usaldusväärne mulje jätta."

Samal ajal puuduvad politseil andmed, et kuude viisi ja tänase päevani ringlev Anastassia Kovalenkoga seotud reklaamikampaania oleks kellelegi otseselt kahju põhjustanud. Tõepoolest – otsene eesmärk on pigem "eduka äri" mulje loomine.

Justnagu väike krüpto-Küpros

Kui vaadata laiemalt, mis Eestis seoses krüptorahaga toimub, siis üsna ilmselt tegutsevad siin legaalsete tehingute sooritajad segiläbi rahapesijatega. Tegemist on sellesama väga liberaalse pangandus-  ja rahanduskeskkonnaga, mis soodustab krüptorahaga tegutsemist. Tõsi, see asjaolu meelitas meie pankadesse aastaid tagasi raha liigutama igasuguseid mitteresidentidest firmasid. Täna tunneme juhtunut Danske skandaalina. Teisisõnu – valitseb oht, et kuna Eestis on krüptoraha litsentse jagatud meie väikese ühiskonna taustal üliheldelt, tänaseks tuhatkond, kasutatakse mingit osa neist rahvusvahelises kuritegevuses.

Jurist Aido Ojassalu mullu TalTechis kaitstud magistritööst selgub, et vastavalt ühele andmebaasile asub Eesti krüptoraha sõbralikkuse osas maailmas seitsmendal kohal. Meid edastavad Malta, Bermuuda, Šveits, Gibraltar, Sloveenia, Singapur. Järgnevad Gruusia, Valgevene, Hongkong, Jaapan ja Saksamaa. Eestis on rahapesu andmebüroo info järgi praeguse seisuga täpsemalt öeldes välja antud 970 virtuaalvääringute tegevusluba.

Samas leidub riike, mis on tänaseks krüptoraha keelustanud. Nendeks on näiteks Alžeeria, Boliivia, Egiptus, Maroko, Nepaal, Pakistan, Araabia Ühendemiraadid ja Vietnam. Lisaks on mitmed Lähis-Ida ja Kagu-Aasia riigid, kes küll otseselt oma regulatsioonides krüptoraha ei ole ära keelanud, kuid siiski võib aru saada, et eelduslikult on krüptoraha seal keelatud. Nende hulka kuulub Leedugi. Põhjuseks on mõistagi rahapesuoht.

Aido Ojassalu magistritöös on muuhulgas viidatud maksu- ja tolliameti andmetele. 800 ettevõttest, kel oli aasta tagasi Eestis krüptoraha osas tegevusluba, oli 2019. aasta esimeses kvartalis reaalselt makse tasunud vaid 45 ettevõtet kogusummas 186 914,93 eurot. See tähendab, et enamik nendest ettevõtetest vähemalt maksude tasumise mõistes tegevad ei olnud – mis tekitab küsimuse, et millega nad üldse tegelevad. Ja milleks on neil vaja krüptoraha litsentsi, kui sellega reaalselt justnagu ei tegeleta?

Mainitud ettevõtetest vaid 18-l oli töötajate registri kohaselt rohkem kui üks töötaja.

Krüptorahaga kohati seotud võimaliku rahapesu mastaapi ja probleeme selgitas üks Europoli direktoritest Rob Wainwright (viide leidub Aido Ojassalu magistritöös): Europoli hinnangul pestakse Euroopas igal aastal krüptorahade kaudu 3-4 miljardit naelsterlingit – erodes tuleb suurusjärk sarnane –, ning see number on kasvamas.

Ta lisas, et krüptorahade puhul ei ole tegemist pankadega ning neil puudub tsentraaljuhtimine. Seega ei saa õiguskaitseorganid neid tehinguid jälgida.

Uue aja metalliäri

Tõsi, Eesti on siiski sammu karmistamise suunas astunud. Mullu detsembris muutis riigikogu rangemaks rahapesu tõkestamise seaduse krüptoraha osas. Peamine muutus on, et krüptorahadega tegelejad võrdsustatakse selles mõttes pankadega, et nad peavad oma kliente tundma. Samuti peab litsentsi saanud ettevõte ka tegelikult Eestis asuma ja juhatus siin tegutsema – teisisõnu, ei tohi paikneda kusagil palmisaarel.

2001-2013 keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroos juhtiva ametnikuna tegutsenud juristi Aivar Orukase sõnul võis krüptoraha pesu märke Eestis täheldada juba aastaid tagasi. Ta tõmbas paralleeli 1990ndate alguse metalliäriga: Eestis tegutsesid toona vaheltkasu eest tankist-vahendajad, aga kaup ehk metall pärines Venemaalt ja liikus Euroopasse.

"Venemaalt tuuakse üle piiri mälupulkadel must raha, mis siirdatud bitcoinideks," mainib ta. Mälupulga näol, millel leiduvad teatud numbrijadad, on tegemist bitcoinide n-ö virtuaalrahakotiga.

"Eestis omakorda teeseldakse bitcoinide kaevandamist – justnagu oleks üle piiri toodud bitcoinid siin kaevandatud," lausus Orukask. "Bitcoinide kaevandamine litsentsi alla ei käi, seega ei ole kuidagi võimalik kontrollida, kas näiteks must raha on Venemaal bitcoinideks vahetatud või siis hoopis Eestis soetatud – nagu n-ö ametlikult väidetakse."

Edasi on juba võimalik Venemaalt siia toodud, aga justnagu siin kaevandatud bitcoinid eri skeemidega tavarahaks vm väärtusteks vahetada. Tegemist on üsna n-ö lollikindla skeemiga, mis raha tegeliku päritolu otsad vette peidab. Orukase sõnul on näiteks Ühendriigid varustanud Leedu politsei vastava arvutiprogrammiga, mille abil bitcoinide tegelik päritolumaa on võimalik välja selgitada. Teisisõnu, pole võimalik näidata Venemaalt soetatud bitcoine kusagilt mujalt pärinevatena.

Orukase sõnul tuleks litsentsitavaks muuta ka bitcoinide kaevandamine. Veelgi parem – see võiks toimuda vaid riigi kontrollitavate serveritega.

"Praegu riik bitcoinidega seotud rahavoogu ju sisuliselt ei kontrolli," lisab ta. "Teatud osa kapitalist liigub Eestisse või siit välja täiesti kontrollivabalt. Me ei tea selle päritolust midagi. See on umbes sama, nagu puuduks meil finantsinspektsioon, mis praegu pankade tegevuse seaduslikkuse ehk n-ö tavaraha voogude üle järele valvab."

Rahapesu andmebüroo: virtuaalvääringutega seotud riskid on tõesti kõrged

"Rahapesu andmebüroo on viimasel paaril aastal näinud virtuaalvääringute sektoris kõrgeid rahapesu, pettuste ja terrorismi rahastamise riske," ütleb rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.

Enim on tema sõnul ette tulnud juhtumeid, kus välisriikide petturid kasutavad Eesti virtuaalvääringu tegevusluba, et endast usaldusväärne mulje jätta: "Teenuseid osutatakse ja pettused pannakse sellistel juhtudel toime välisriikides ning ka raha liigub teiste riikide pangakontode kaudu."

Reimand lisab, et selliste kuritarvituste vähendamiseks võeti eelmise aasta lõpus vastu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused. Sellega karmistati rahapesu andmebüroo väljaantavate tegevuslubade nõudeid. Muuhulgas sätestati tingimus, et ettevõtte tegevuskoht peab olema Eestis. Kehtiva tegevusloaga ettevõtted peavad end uute nõuetega vastavusse viima selle aasta juuliks.
Nõuete karmistamine on Reimandi kinnitusel oluline samm virtuaalvääringute valdkonna teenuste korrastamiseks. Ta lisas, et vaja on veel regulatsioone, et riske maandada. Tema sõnul aitab parem reguleerimine vältida Eesti ettevõtete ja tegevuslubade kasutamist kuritegude toimepanemiseks. Samuti hoiab see ära Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse kahjustamise.

Praegu on Eestis 970 kehtivat virtuaalvääringu teenusepakkuja luba. Alates 10. märtsist, mil tegevusloa saamise nõuded karmistusid, on loataotluste arv oluliselt vähenenud.

Virtuaalraha, sealhulgas bitcoinid, pakub anonüümsust 

Bitcoini süsteem kasutab andmebaasi, mis talletab, kellele mis kogus bitcoine parasjagu kuulub. Andmestu pidamisse on kaasatud kõik bitcoini võrgustikus osalevad ehk tehinguid tegevad arvutid, aga kuna aadressid ei ole isikustatud, on võimalik sularahale omane anonüümsus.

Krüptorahade sünni aluseks peetakse 2008. a kellegi Satoshi Nakamoto kirjutist. Kes oli autor, on tänaseni selgusetu, sest tegemist on pseudonüümiga. Kirjutises toodi välja, et internetikaubandus on peaaegu ainusõltuv finantsasutustest, kes kolmanda osapoolena elektroonilisi makseid vahendavad. See omakorda toob aga lisakulusid kasutajatele. Samuti leidis Nakamoto, et puudub selline vahend, mis võimaldaks teha makseid ilma kolmanda osapooleta. Nende probleemide lahenduseks pakkus ta välja elektrooniliste maksete süsteemi, mis põhineb mitte usaldusel, vaid krüptograafilistel tõenditel.

Bitcoini võrgustikule pani Satoshi Nakamoto ametlikult aluse 3. jaanuaril 2009, kui kaevandas esimesed viiskümmend bitcoini. Bitcoinide teoreetiline limiit süsteemis on 21 mln. 2011. aastal hakkasid tekkima juba järgnevad krüptorahad, näiteks Litecoin, Namecoin ja Swiftcoin.
Bitcoin rajaneb plokiahelal, mis on nagu avalik pearaamat (public ledger), mis hoiab kõiki avalikke võtmeid. Avalikud võtmed tehingute kohta, mida tuntakse ka bitcoini aadressidena, jäävad kõik plokiahelasse, kuid nad ei ole seostatavad kellegi reaalse identiteedi või isikuga. Kursi tippude aegadel on ühe bitcoini hind küündinud 12 000 dollarini.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...