KUI VEDAJA VAHETUS KÜLVAB SEGADUST: Suurim  tunnustus prügifirmale on, kui klient selle tööd ei märka

Oktoobri lõpuni käis prügivedu kui õlitatult ja kogu ümbruskond oli ülimalt rahul. 1. novembrist tegutseb aga nii Põhja-Tallinnas kui ka Lasnamäel uus jäätmevedaja – Eesti Keskkonnateenused. Praegu on veel üleminekuaeg.

Pilt: Albert Truuväärt

KUI VEDAJA VAHETUS KÜLVAB SEGADUST: Suurim tunnustus prügifirmale on, kui klient selle tööd ei märka

Virkko Lepassalu

"Ma jaksan endale ise kontserdipileti osta," pahandas mitmeid korteriühistuid juhtiv Jelena selle peale, et Põhja-Tallinnas novembrist tegutsema hakanud uue jäätmevedaja klienditelefonid talle ülekoormatuse tõttu vaid muusikat mängisid. Ajutise segaduse põhjuseks on jäätmeseadus, mida Tallinna linnavõim ei saa kuidagi muuta ja mis on toonud linnaossa tegutsema uue prügiveoettevõtte. Tollel võtab aga kohanemine mõned nädalad aega.

Stroomi ranna piirkonnas paikneva Pelguranna 25 maja korteriühistut võiks pidada suisa jäätmekäitluse eeskujuks. Juhatuse esinaine Jelena näitas uhkusega sel suvel valminud uut plekist prügimaja, millel uks käib lukus. "Näete, siin on ruumi lisaks plasti ja klaasi kogumise konteineritele," viitas ta, et ühistu vaatab tulevikku. Praegu kogutakse ühistutes eraldi prügikastidesse vaid olmejäätmed, paberjäätmed ja biojäätmed, kuid tulevikus peaks liigiti kogumine laienema.

Üleminekuaeg toob ebamugavusi

Oktoobri lõpuni käis prügivedu kui õlitatult ja kogu ümbruskond oli ülimalt rahul. 1. novembrist tegutseb aga nii Põhja-Tallinnas kui ka Lasnamäel uus jäätmevedaja – Eesti Keskkonnateenused. Praegu on veel üleminekuaeg. Uus ettevõte kohaneb tema jaoks uute elamurajoonidega ja vahel on prügi jäänud vedamata. Ühistujuhti Jelenat pahandab eriti see, et ta pole klienditeenindajatega kontakti saanud: "Ma lõpuks kirjutasin neile, et jaksan endale ise kontserdipileti osta – pole tarvis mulle telefonist ilusat muusikat lasta! Nad võiksid vähemalt inimeste kõnedele vastata."

Kogu selle lühiajalise ebamugavuse põhjus asub ühe ettevõtte klienditeenindusest siiski pisut kaugemal. Nimelt nõuab jäätmeseadus iga viie aasta järel uusi hankeid. Tallinnas on kokku 13 jäätmeveopiirkonda ning osas piirkondades sai seni tegutsenud ettevõtetel lepingu tähtaeg täis.

Tallinn korraldas uued hanked nagu seadusetäht nõuab. 1. novembrist vahetus jäätmevedaja Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel. Parimat hinda oli suutnud neis piirkondades pakkuda Eesti Keskkonnateenused AS. Lisaks nimetatule tegutseb Tallinnas veel kolm jäätmevedajat: Ragn Sells, Ekovir ja linnale endale kuuluv Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus.

Igal jäätmeveoettevõttel on oma eripära

"Ega seda konkurentsi Tallinna kohta palju ei ole," nentis Tallinna Jäätmekeskuse juhataja Kristjan Mark. "Selleks, et veoturule siseneda, on üsna kõrged barjäärid. On tarvis veokeid, kliendiarveldussüsteemi. Meil on neli vedajat: Ragn Sells, Eesti Keskkonnateenused ja Ekovir. Jäätmete Taaskasutuskeskus, mille linn ise on loonud, on mõeldud lisakonkurentsi tekitamiseks. See asutus on linnale tagatis, et juhul, kui turg ei toimi ja vedajat mõnda piirkonda mingil põhjusel ei leita, ei jääks inimesed hätta. Varuvariant."

Kui ühistujuht Jelena on üllatunud, miks käib jäätmevedaja vahetumine linnaosas üle kivide ja kändude, siis tegelikult on põhjus teada – nimelt see, et omavalitsuse ehk linna osa jäätmeveo korraldamisel on pigem kesine. Linn ei saa ettevõtte ja kliendi puhvriks olla. Samas on enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides omavalitsustel jäätmeveo korraldamisel otsustav roll. Eestis jätab seadus jäätmeveo korraldamiseks sisuliselt vaid ühe valiku. Omavalitsus peab korraldamise üle andma hankega leitud eraettevõttele. Euroopas on linnades sageli kasutusel aga hoopis sisetehing ehk jäätmeveo usaldamine linna enda ettevõttele. 2010. aastast on see Eestis keelatud.

Teine variant, mida Euroopas kasutatakse, on riigihange – nõnda nagu Tallinnas praegu. Siiski leidub üks oluline nüanss. Erinevalt meie praegusest korrast maksaks ettevõttele teenuse eest hoopis vastav linnaasutus, kes korjaks omakorda kliendilt raha – mitte klient ise. Poliitilistes tõmbetuultes, mille ventilaatoreid on ilmselt paika seadnud prügiveost kui ärist huvitatud grupid, on seegi lahendus 2015. a jaanuarist keelatud.

Nii kuulaski ühistujuht Jelena tema linnaossa saabunud uue jäätmeveoettevõtte klienditelefonilt esimestel päevadel vaid muusikat. Täpsemat infot nõuavad hanke kaudu leitud uustulnukalt korraga sajad ja tuhanded. Loomulikult on tal õigus pahane olla. Seadus aga ei võimalda Tallinnal kui omavalitsusel siin kuidagi linlast kaitsma hakata. Praeguste seaduste raames see nii käibki: viis aastat, ja siis uus hange. Tõenäoliselt saabub uus jäätmevedaja ning järgneb umbes ühe kuu jagu segasemat aega, kuni süsteem linnaosades paika loksub. On ju igal jäätmeveoettevõttel omad süsteemid ja veospetsiifika.

Nähtamatus on kompliment

Tõsi – suurem osa klientidest kasvõi Põhja-Tallinnas ei ole arugi saanud, et nende maja jäätmevedaja on vahetunud. Eesti Korteriühistute Liidu poolt 2015. a parimaks ühistujuhiks valitud pensionär Paul Pärn ütles, et prügi äraveo kohta pole tal mingeid etteheiteid. Ei olnud varem ega ole praegu.

"Aastate lõikes on jäätmevedu järjest odavamaks läinud, sellega saab üksnes rahul olla," ütles ta. "Aga sorteerimine või inimeste poolt liigiti kogumine lonkab – see on täiesti selge."

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse esimehe Argo Luude sõnul loksub töö ettevõtte jaoks uutes jäätmeveopiirkondades Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel peagi rööpasse.

"Kui novembri algupäevil oli umbes 90% kliente teenindatud ja 10% teenindamata, siis eilse (eelmise nädala keskpaiga – V.L.) seisuga leidus teenindamata kliente 3,6% ringis," lausus ta. "Nõnda nagu me ise ütleme: meie töö tunnustus on see, et keegi ei märka, kui me oma tööd teeme. Kui hakatakse märkama, siis on kusagil midagi juba vussi läinud."

Luude sõnul jäi uutes linnaosades käivitumise aeg ettevõtte jaoks liiga lühikeseks. Hanked toimusid suvel, aga need vaidlustati. Linnavalitsusega arutleti, kas ei peaks kehtestama ühe- või kahekuulist üleminekuperioodi. See aga oleks segadust kliendi seisukohalt vaadates veelgi süvendanud, sest vahepeal oleks käivitunud vabaturg: igaüks pidanuks kuuks-paariks endale jäätmeveofirmade hulgast prügikasti tühjendaja leidma. Nüüd ollakse kõige hullemast ajast aga üle saamas.

"Eelmine vedaja lõpetas ja piltlikult öeldes pühapäeva õhtul saime kotitäie võtmeid," rääkis Luude. "Esmaspäeval pidime hakkama prügi vedama. Aga selge, et sorteerimine, mis võti kuhu käib, ja autode vahel jagamine võtab aega. Ja midagi oli ikka kaduma ka  läinud. Lisaks on meie puhul teistmoodi see, et ühe auto asemel käib kolm. Kui eelnev vedaja oli korraldanud oma töö nii, et ühel päeval vedas ära olmejäätmed, teisel päeval paberi ja kolmandal biojäätmed, ja seda kõike tegi üks ja sama auto ehk siis piisas ühest ja samast võtmest, siis meil käib töö teisiti: iga jäätmeliiki kogub eraldi auto. Seega on vaja kolme võtit."

Luude kinnitusel on kasvõi biojäätmete vedu spetsiaalse hermeetilise paakautoga märksa esteetilisem ja keskkonnasõbralikum kui tavaprügiautoga. Biojäätmed on sageli märjad ja nii kippusid autode juurde haisvad ja inimesi pahandavad loigud tekkima. Vanapaberi puhul kindlustab aga eri auto, et paber olmejäätmetega ei määrdu.

Luude sõnul on palgatud lisatööjõudu klientide päringutele vastamiseks. Aga kõnedele vastamisest veelgi olulisem on see, et prügi saaks ära veetud.

Jätke veopäeval esialgu prügimaja lahti

"Meil on klientidele välja saadetud teated, millal on veopäevad," lausus ta. "Klient võiks esialgu ise prügimaja õigeks ajaks lahti teha. Siis ongi probleem lahendatud. Ja tasapisi jõuame sinnamaani, et saame võtmed paljundatud ja elu normaalsesse rütmi tagasi."

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse juhataja Kertu Tiitso arvates on uue jäätmevedaja tuleku üks positiivne pool see, et kliendid saavad oma jäätmekogumise harjumusi hinnata. Näiteks mõelda uue lepingu sõlmimisel, kas praegust tüüpi konteinerid neid rahuldavad. "Jäätmefirmad ei helista ju teile oma pakkumistega iga päev," mainis ta.

Keda jäätmevedaja vahetus puudutab, siis jäätmeveolepingut saab sõlmida veebis Eesti Keskkonnateenuste iseteeninduskeskkonnas (kus on nähtav ka hinnakiri) või Eesti Keskkonnateenused AS kontoris kohapeal (Artelli 1q5).

AIVAR RIISALU: Linn ei saa erafirma ja kliendi suhetesse sekkuda

"Jäätmemajandus on olemasolevate võimaluste piires korraldatud Tallinnas väga hästi," ütles abilinnapea Aivar Riisalu, kelle sõnul pole linnal õigust jäätmeveofirma ja klientide vahelisse asjaajamisse sekkuda. "Ajutiste ebamugavuste põhjus mõnes linnaosas peitub eelkõige selles, et 2014. aastast pärinev seadus võttis kohalikult omavalitsuselt jäätmemajanduse korraldamise õiguse ära."

Kuigi Euroopas laiemalt on lubatud kohaliku omavalitsuse keskne roll jäätmekogumise korraldamisel, siis meil on omavalitsusel siin vaid teatud osa ja ülesanded. Üldiselt on siiski jäätmevedu Eestis, sh Tallinnas allutatud erinevalt mujal Euroopas levinud mudelitest vabaturu reeglitele, konkurentsile.

"Selles pole ühest küljest midagi halba, aga kui me ebamugavuste põhjustest rääkima hakkame, siis siit need välja tulevad," märkis Riisalu. "Nimelt on meil 13 jäätmeveopiirkonda, millest hangete tulemusel vedaja vahetus kaheksas. Tõsi, kolme nendest kaheksast teenindab linnaettevõte, seal ei ole nii suuri probleeme, aga leidub viis piirkonda, neist kaks Põhja-Tallinnas ja kolm Lasnamäel, kus vedamise võttis üle AS Eesti Keskkonnateenused. Need on täiesti proosalised põhjused, miks esimestel päevadel valitses kohati üksteise mittemõistmine. Kujutage nüüd endale ette seda olukorda, kus vedaja peab ühe kuupäeva vahetumisega saama enda kätte ja laiali jagama kõikvõimalikud ligipääsu tagavad võtmed." Abilinnapea lisas, et tegelikult on jäätmemajandus Tallinnas Eesti üldpildiga võrreldes korraldatud väga hästi. Tallinn on üks väheseid omavalitsusi, kus jäätmete taaskasutusprotsent hakkab lähenema 50-le. "Lähitulevikus meile kehtestatavatele normidele asume lähemal kui teised omavalitsused. Me peame need ajutised raskused koos ületama ja palume selles asjas mõistmist. Kellegi prügi vedamata ei jää, seda võin ma kinnitada."

Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus annab kindluse, et prügi saab veetud

Nii praegu kui ka lähiaastatel toimetavad Tallinna jäätmeveoturul peamiselt kaks suuremat ettevõtet, kes hanked võitnud: linnale kuuluv Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus (TJT) ja AS Eesti Keskkonnateenused. Linna jäätmeveoettevõte osaleb teiste ettevõtetega võrdselt jäätmeveohangetel ja samas tagab, et kui kusagil tekib turutõrge, saab prügi veetud ja käideldud.

• Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel veab alates 1. novembrist prügi AS Eesti Keskkonnateenused. Ettevõtte juhi Argo Luude kinnitusel tõmbab ettevõte end piirkondades lõplikult käima ühe kuu jooksul ehk 1. detsembriks.

• Kristiines, Mustamäel, Pirital, Haaberstis leiavad uued hanked aset 2023. aastal. Praegu osutab teenust linnale kui omavalitsusele kuuluv TJT.

• Nõmmel on 1. detsembrini vabaturu olukord ehk et seal on iga ühistu, majaomanik või ettevõte leidnud endale jäätmevedaja. Seal veab alates 1. detsembrist prügi TJT ja leiab aset sujuv üleminek. Kes juba on TJT kliendid, ei pea uut lepingut sõlmima.

• Kesklinnas, sh vanalinnas veab alates 1. oktoobrist jäätmeid TJT. Toimus üleminek vabaturult ja kes juba olid TJT kliendid, ei pidanud uut lepingut sõlmima.

• TJT on jäätmeveoettevõte, mis on asutatud 2003. a ja kuulub 100% Tallinna linnale. Linn haldab seda linnaasutuse  Tallinna Jäätmekeskus kaudu.

• TJT kasutab prügiveol uusi autosid, samuti rendib või müüb kleebistega tähistatud konteinereid biolagunevatele jäätmetele, paberile-kartongile, segaolmejäätmetele ja samuti klaasijäätmetele.

Laadimine...Laadimine...