Kuidas Laari "isamaaline" valitsus KGB-lased kaposse jättis

Meedias on teatatud seoses Uno Puusepaga kriminaalmenetluse algatamisest riigireetmise paragrahvi tunnustel. Nagu kõikide varasemate kapoga seotud skandaalide puhul, uurib kapo taas ise oma "ämbreid", kuigi nende tööd võiks lahata keegi väljastpoolt – prokuratuuri eriuurijad või eri riigiametite uurimiskomisjon.

 

Kuidas Laari "isamaaline" valitsus KGB-lased kaposse jättis

Virkko Lepassalu

Meedias on teatatud seoses Uno Puusepaga kriminaalmenetluse algatamisest riigireetmise paragrahvi tunnustel. Nagu kõikide varasemate kapoga seotud skandaalide puhul, uurib kapo taas ise oma "ämbreid", kuigi nende tööd võiks lahata keegi väljastpoolt – prokuratuuri eriuurijad või eri riigiametite uurimiskomisjon.

 

Pealinna küsitletud eksperdid, sh Rene Toomse ja Jaanus Rahumägi märkisid, et mõnedeski riikides, näiteks USA-s, kontrollivad selliste eriteenistuste n-ö ämbrite uurimist parlamendikomisjonid. Ekspertide arvates peaks seda tegema ka Eestis, kus meil on riigikogus eriteenistuste järelevalve erikomisjon.

Klandorf: ja siis tuli võimule Mart Laar...

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf on juba 2013. a augustis oma blogis seoses Puusepa kolleegi, samuti varem KGBs töötanud Vladimir Veitmani vahelejäämisega kirjutanud, et kümmekond kaposse asunud KGB-last legaliseeris n-ö lõplikult Mart Laari esimene, pealtnäha rahvuslik valitsus.

1991. a lõpus või järgnenud aasta alguses võttis Eesti kaitsepolitsei enda ridadesse tööle terve rea Riikliku Julgeoleku Komitee tehnilise osakonna ja selle 7. osakonna töötajaid, kirjutas Klandorf.

"1992. aasta kevadel juhtis sellele tähelepanu tolleaegne eriteenistuse juhtkond ning esitas KGB töötajate nimekirja tolleaegsele Eesti peaministrile Tiit Vähile," jätkas Klandorf. "Suvel avaldas Vähi ajakirjanduses arvamust, et nende töötajate otstarbekust kaitsepolitseis hakkab uurima komisjon. Kahjuks toonase peaministri plaanid teoks ei saanud, sest aasta lõpus vahetus valitsus ja võimule tuli Mart Laar."

Nagu öeldud, jäi kümmekond KGB-last seejärel ametisse aastateks – põhjendusega, et tegemist on tehniliste spetsidega, mitte sisuliste otsustajatega. Nagu öeldud, Puusepp on nende hulgas Veitmani järel juba teine väidetav riigireetur. Ehkki Puusepp väitis temast kõnelevas NTV  filmis, et Puusepa patud kirjutati Veitmani kraesse.

Äsja Vene telekanalis NTV näidatud dokfilmist "Meie mees Tallinnas" selgub muu hulgas, et Puusepa üheks nn töövõiduks Vene poole kasuks töötades on Eesti Vene saatkonna hoiatamine ameeriklaste rajatud pealtkuulamisjaama eest. Dokfilmis demonstreeriti ka hulka salajasi ettekandeid jm dokumente, mis Puusepa kaudu Vene poole valdusesse sattunud.

Roosimägi: varjatakse kõrgemat agenti

Erubrigaadikindral Urmas Roosimägi ütles, et tal on enda isiklik arvamus, miks Vene pool paiskas NTV-s eetrisse dokfilmi kapo pensionärist Uno Puusepast kui 1996-2011 kapos tegutsenud ülitulemuslikust Vene agendist.

"Ma arvan, et sellega tahetakse tegelikult kaitsta mõnda teist, suuremat agenti, et Puusepp võtaks enda peale asju, mida on teinud keegi teine, ja on teinud märksa kõrgemal ning poliitilisel tasemel kui kapo juhtkond, ja teeb võib-olla ka edasi," ütles Roosimägi mõistu. "Ma ennustan, et see pole kaugeltki viimane selline spionaažiskandaal."

KGB ekstöötaja: käib infosõda

Vladimir Pooli sõnul, kes tegutses hulk aastaid ENSV KGB esimehe asetäitjana, oli kõnealuse, Uno Puusepast kõneleva NTV filmi puhul tegemist ennekõike propagandaga.

Vaadates selle sündmustikku, on Pooli sõnul selge, et kõik see filmis kirjeldatu, mis vaatajale paistab erilise ja sensatsioonilisena, on eriteenistuste köögipoolt tundva inimese jaoks kõigest vaid argipäevane töö.

"Tegemist on kindlasti ühe momendiga Venemaa ja lääneriikide vahelisest infosõjast," ütles Pool. "Kuid mulle see film muidugi ei meeldi, sest sellega põhjustatakse kahju sadadele siin elavatele ja Eesti Vabariigile lojaalsetele muukeelsetele inimestele, sest tekitatakse nende suhtes võõristust ja umbusku. Seda nii laiemas, kogukondlikus plaanis, kui ka kitsamalt. Ehk siis nende suhtes, kel kunagi minevikus olnud tööalaseid sidemeid N Liidu erinevate riiklike struktuuridega, kuid kes on Eesti võimude suhtes lojaalsed ja ei oma ega pole omanud pärast N Liidu lagunemist kahtlaseid või kuritegelikke kontakte Vene poolega. Venemaad riiklikus mõttes see muidugi ei huvita. Nemad lähtuvad ennekõike endi huvidest infosõjas."

Vladimir Pooli sõnul on aga infot praegu liiga vähe, et selle alusel mingeid põhjapanevaid järeldusi teha – näiteks, kui palju võis dokfilmi kangelane ja väidetav topeltagent Uno Puusepp Eesti riiklikele huvidele tegelikku kahju tekitada.

Toomse: sõjaseisukorda ei tohi lõpetada vaenuvägede lahkumiseni

"1939. aastal kästi kaitseväel relvad maha panna – me ei taha, et see korduks," lausus  julgeolekuspetsialist Rene Toomse, kelle sõnul peaks ka reservväelastel olema õigus saada seadusliku võitleja staatus koos vormiskandmise õigusega.

Julgeolekuspetsialisti Rene Toomse eestvõttel esitas Keskerakond riigikaitseseaduse eelnõusse kaheksa muudatusettepanekut, millest olulisem on, et sõjaseisukorda ei tohi kuni vaenuvägede lahkumiseni riigist lõpetada.

Toomse sõnul on esitatud muudatusettepanekud väga olulised Eesti julgeolekule ja kestmajäämisele.

"Esiteks piirang, mis keelab presidendil ja riigikogul sõjaseisukorda lõpetada enne, kui viimasedki vaenuväed pole riigist lahkunud, välistab otseselt võimaluse 1939. aasta kordumiseks, kus kaitsejõud said korralduse relvad maha panna," ütles Toomse. "Teiseks, kõigi kaitseliitlaste ja mobilisatsioonist välja jäänud reservväelaste õigus vormi kanda annaks neile seadusliku võitleja staatuse. Need mõlemad muudatusesätted toetavad ja seadustavad otseselt meie julgeolekupoliitikas kehtestatud totaalkaitse põhimõtte, mis ilma nende seadusesäteteta on vaid deklaratsioon."

Korrakaitseseaduse vastav muudatus aga annab seadusliku aluse kaasata ilma aega kaotamata lisajõud hübriidohtude korral enne, kui nendega toimetulek kasvaks, näiteks politseil, üle pea.

"Kaitseliit ja kaitsevägi on selleks valmis, ning ei ole põhjust arvata, et nad ei käituks selliste situatsioonides vastutustundlikult, mida on aga siiani kardetud," lisas Toomse.  Enda sõnul loodab ta väga, et riigikaitsekomisjon ja riigikogu hääletavad nii nende kui ka teiste oluliste muudatuste poolt.

 

 

Laadimine...Laadimine...