Kurb statistika: uppumiste arv on tõusuteel

Poole aastaga on uppunud mullusest rohkem inimesi.

Pilt: Scanpix

Kurb statistika: uppumiste arv on tõusuteel

Toimetaja: Juuli Nemvalts

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on uppunud 19 inimest, mis on 3 inimest rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.

"Vaatamata sellele, et tänavu veebruaris ei uppunud ühtegi inimest, on kevade- ja suvekuud toonud kaasa ka uppunute arvu kasvu. Lisaks poole aasta jooksul uppunutele on poolest juulist lisandunud veel kolm uppunut ning tundub, et ilmad lähevad nüüd ka soojemaks," on Päästeameti ennetustöö ekspert Mikko Virkala murelik.

74% inimestest uppusid seetõttu, et kukkusid erinevatel asjaoludel vette. "Näiteks on aprillist tuua kolm õnnetusjuhtumit, kus eakamad meesterahvad komistasid ning kukkusid vette ja uppusid. Väga tihti põhjustab selliseid õnnetus alkohol – praeguseks hetkeks on teada, et üle poolte tänavu uppunutest olid alkoholijoobes," selgitas Virkala.

"Sellel aastal on olnud ka mitu sellist juhtumit, kus sõprade seltskonnad on veekogu ääres napsu võtnud ja napsine sõber on lastud ujuma. Kahjuks on need juhtumid lõppenud sellega, et tuukrid on pidanud ujuma läinud sõbra surnukeha veekogust välja tooma. Ärge laske purjus sõpra vette! Mitte keegi meist ei taha olla pärast see, kes mõtleb, et oleks ma tegutsenud, oleks sõber alles,“ ütles Virkala.

19 uppunust 18 olid meessoost. Keskmine vanus oli 57 aastat.

Hooletu suitsetamine

Tulekahjudes hukkus juunis üks inimene, mille põhjustas hooletu suitsetamine. Kokku on poole aastaga tulekahjudes hukkunud 17 inimest. Tulekahjudes sai juunis vigastada 5 inimest. Vähemalt kahe juhtumi puhul oli tulekahju põhjuseks hooletu suitsetamine. Mitme juhtumi puhul oli tulekahju teke seotud alkoholi tarbimisega. Poole aasta jooksul on tulekahjudes vigastada saanud juba 63 inimest, neist 60 hoonetulekahjudes.

Demineerimisalaseid väljakutseid oli juunis 160. Kokku leiti ja tehti kahjutuks 292 lõhkekeha.

Juunis oli kokku 1568 päästesündmust, millest suurema osa, ehk ligi 40%, moodustasid tulekahjud. 241 päästesündmust lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning 51 päästesündmust lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Aprillis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 1152 kodu.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele ning et iga eestimaalane mõtleb, teab ja hoolib iseenda, oma lähedaste ja keskkonna turvalisusest ja ohutusest.

Eestit katvasse ühtsesse päästevõrgustikku kuulub 1700 kutselist ja üle 2000 vabatahtliku päästja.

Laadimine...Laadimine...