Kurikamehest mõrvar sooritas vanglas enesetapu

Esimest korda kuulis Eesti avalikkus mehest 2016. aastal, kui ta väljus Tallinnas Laagna teel oma Kia Sorentost, võttis kaasa kurika ning ähvardas sellega teises autos viibinud meest.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

Kurikamehest mõrvar sooritas vanglas enesetapu

Toimetaja: Sandra Lepik

Esimest korda kuulis Eesti avalikkus mehest 2016. aastal, kui ta väljus Tallinnas Laagna teel oma Kia Sorentost, võttis kaasa kurika ning ähvardas sellega teises autos viibinud meest.

Tartu vangla teatas 21. juulil, et päev varem, 20. juulil sooritas mitme isikuvastase, avaliku rahu vastase ja varavastase kuriteo eest karistatud 46-aastane kinnipeetav enesetapu, vahendas BNS Postimeest. Tegemist oli Lasnamäe kurikamehena tuntuks saanud ning hiljem oma naistuttava mõrva eest pikkadeks aastateks vangi mõistetud Urmas Einroosiga. 

Möödunud aasta juunis mõistis Harju maakohus Einroosile oma endise elukaaslase Kadri-Ann Grossi mõrva eest 20-aastase vanglakaristuse. Sellest raskem karistus võinuks olla vaid eluaegne vangistus. Siiski, vähendas möödunud aasta oktoobris Tallinna ringkonnakohus mehe karistust 18 aasta peale. Einroos ei tunnistanud kogu kohtuprotsessi ajal kordagi oma süüd.

Ähvardas kurikaga kaasliiklejat

Esimest korda kuulis Eesti avalikkus mehest 2016. aastal, kui ta väljus Tallinnas Laagna teel oma Kia Sorentost, võttis kaasa kurika ning ähvardas sellega teises autos viibinud meest. Kohtus väitis mees tookord, et pardakaamera video, mis kulutulena internetis levima hakkas, on võltsitud ning videos polegi raevutseja üldse mitte tema.

Et aga hullem oli tulemas, ei osanud tookord keegi ette näha. Traagilised sündmused Einroosi ja tema naistuttava Kadri-Anni vahel, kellega mees oli olnud lähedane kümmekond aastat, kulmineerusid 2017. aasta 13. augustil Tallinnas Vabaduse puiesteel asuvas korteris.

Süüdistuse järgi oli Einroos naist Tallinnas Nõmme korteris kättejuhtuvate esemetega vägistanud ning mitu tundi peksnud. Lõpuks viis mees naise Paunküla veehoidla rannale, kus ta ohvri surnuks kägistas.

Tõendeid kogunud uurijad leidsid Einroosi telefonist pilte ja videomaterjali – mees oli oma tegevust jäädvustanud. Ehkki videotele pole jäänud tapmist, on neilt näha sellele eelnenud sündmuseid korteris ja Einroosi autos. Mehe filmitud videod osutusid kohtus süü tõendamisel olulisimateks tõenditeks.

Kägistas naise surnuks

Menetluse käigus kogutud tõendid viitasid, et Einroos käskis naisel korteris toimunud peksmise ajal riietuda, majast väljuda ja tema sõidukisse ronida. Süüdistuse järgi allus kannatanu Einroosi korraldusele peksu ähvardusel ja lootuses saada avalikus kohas abi. Seejärel sundis süüdistatav naise autosse ja sõidutas ta Paunküla veehoidla äärde, kus jätkas peksmist ning lõpuks kägistas naise surnuks.

Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalia Miilvee on avaldanud, et uurimisversiooni järgi oli Einroosi ajend omakasu: naine oli nimelt teinud mehe kasuks testamendi. Samuti oli Einroos röövinud naiselt sularaha ja vääriskiviga kuldsõrmuse.

Einroosi kohtuprotsess oli algusest peale kõike muud kui tavapärane, sest mees kasutas pea iga võimalust, et absoluutselt kõigi ja kõige vastu protsessida. Einroos muutis istungid korduvalt palaganiks, mistõttu otsustas kohtunik Einroosi mitmel korral saalist eemaldada.

Esimesel istungil teatas Einroos naerulsui, et "kõik istungid ei pea tõsised olema, natuke peab nalja ka saama" ning nõudis saalis tapetud naise lähedaste silme all leinaseisakut. Einroos proovis kasutada kõikvõimalikke võtteid, et protsessi venitada ning istungit oma käe järgi dikteerida. Karistusest see aga ei päästnud.

Laadimine...Laadimine...