KUS ON RAHAPESU RISTIISAD: Kas ohjeldamatut rahapesu soosis poliitikute ja prokuratuuri pimesikumäng?

"Laiem avalikkus võib-olla ei taju, et meile on ilmselt jäänud tegemata hulk välisinvesteeringuid, sest meie rahvusvaheline maine seoses rahapesukahtlustega on nüüd nagu on," kommenteerib pangandustegelane Erkki Raasuke Eestit raputanud uudist, mille kohaselt pesti näiteks Eesti Danske pangas ligi 7 miljardit eurot kahtlase päritoluga raha. Riik peaks astuma tulevikus samme, mis võimaldaks rahapesu riske vähendada.

Pilt: Scanpix/ Riigi peaprokurör Lavly Perling, finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler (keskel) ja justiitsminister Urmas Reinsalu panid riigikogu õiguskomisjoni istungil pead kokku teemal, kuidas tõkestada rahapesu. Eelmiste valitsuste loiduse tõttu on

KUS ON RAHAPESU RISTIISAD: Kas ohjeldamatut rahapesu soosis poliitikute ja prokuratuuri pimesikumäng? (12)

Virkko Lepassalu

"Laiem avalikkus võib-olla ei taju, et meile on ilmselt jäänud tegemata hulk välisinvesteeringuid, sest meie rahvusvaheline maine seoses rahapesukahtlustega on nüüd nagu on," kommenteerib pangandustegelane Erkki Raasuke Eestit raputanud uudist, mille kohaselt pesti näiteks Eesti Danske pangas ligi 7 miljardit eurot kahtlase päritoluga raha. Riik peaks astuma tulevikus samme, mis võimaldaks rahapesu riske vähendada.

Varasema kanapimeduse või – mis veelgi hullem – poliitilise tahte puudumise uurida suuri rahapesukahtlusega juhtumeid peavad nüüd kinni maksma tavalised kunded, sealhulgas ettevõtjad. Pankades seiratakse kahtlustavalt kõiki, kel suurem summa. Panku pole aga korrale kutsunud Eesti võimud, kui aastatel 2011-2014 miljardid, võib-olla ka kümned miljardid dollarid küsitavat päritolu raha siinsest finantssüsteemist läbi liikus. Silmi avasid meie olulisima liitlase USA justiits- ja rahandusministeeriumite kahtlustused, sest rahapesu loob soodsa pinnase terrorismile. Samuti gigantse Deutsche Banki 2017. a otsus lõpetada meile dollarimaksete vahendamine. Eesti pangad, nagu ka Läti omad, osutusid DB jaoks, kes ise pidi USA ja Inglismaa võimude survel rahapesu kahtluste tõttu hiigeltrahve maksma, liiga riskantseteks. Aga veel enne seda oli DB osutunud kahtlaseks USA võimude silmis.


Ometi – veel samal päeval ehk 31. juulil, mil riigikogu õiguskomisjon kogunes rahapesu tõrje küsimusi arutama ja seega ilmnes poliitiline tahe asjaga tegeleda, kiirustas ka prokuratuur rahapesu uurima. Menetlus avati Danske Banki suhtes Inglise ärimehe Bill Browderi esitatud avalduse põhjal, kelle arvates oli Danske Eestis pesnud ka 2009. a Vene eeluurimisvanglas hukkunud finantsjuristi Sergei Magnitskiga seotud summasid. Juba aastaid varem oli ta prokuratuuri tagajärjetult sundinud uurima Danske Eesti osakonna operatsioone. Kuid nagu öeldud, puudus siis veel  poliitiline tahe.  


Hiiglasliku Deutsche Banki otsus Eesti pankadest lahti öelda ei tähenda, et dollarimakseid enam Eesti pankades teha ei saaks. See on võimalik mõne teise välismaise panga abil. Ent see samm on märgiline ja sunnib küsima, miks Saksa pankuritele Eesti turg ei meeldinud. Aga miks pidanukski meeldima, kui politsei rahapesu andmebüroo räägib umbes viie aastaga siit läbi "köetud" 13 miljardist dollarist küsitava päritoluga rahast. Samas võib see summa ulatuda ka 20 miljardi ligi.  


"Loomulikult tekib küsimus, et kas see võis olla mõnede pankade teadlik ärimudel," mõtiskleb pangandustegelane ja tippjuht Erkki Raasuke. "Mul on väga raske väita, et see oleks nii olnud. Meie kiiret ja läbipaistvat finantssüsteemi oli hea ära kasutada, mis muidugi ei vähenda vastutust juhtunu eest. See oli segu naiivsusest, oskamatusest, mahamagamisest. Ei tajutud, mis hoovused turul toimetavad. Nõnda juhtub, kui tajud maailma enda ümber liiga kitsalt."


Ligi: mulle ei toodud fakte kandikul


Riigikogu õiguskomisjon on esimene valitsuse taseme institutsioon, kes on äsja avalikult tunnistanud: jah, rahapesu tõrjumine oli ja on Eestis probleem. Samme Augeiase tallide puhastamiseks astuti 31. juulil, kui komisjon arutas koos finantsinspektsiooni ja jõuametkondade esindajatega  rahapesu tõkestamist. Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu sõnul pannakse riigikogus hääletamisele eriuurimiskomisjoni moodustamine.


Kas valitsused tõesti ei tajunud, mis toimub, ja karistamatust tajunud pangad toimetasid omatahtsi, või kaasnes sellega ka ametnike ja poliitikute korrumpeerimine näiteks pangalaenude kaudu? See küsimus alles ootab uurimist.
Lisaks Briti ärimehe Bill Browderi järjekordsele avaldusele, et uuritaks Danske Eestiga seotud rahapesukahtlusi, oli rahapesu andmebüroo suve hakul ilmunud aastaraportis teatanud, et Eesti finantssüsteemi läbis umbes viie aasta jooksul 13 miljardi dollari ulatuses rahapesu kahtlusega summasid.


Kahtlaste rahavoogude liikumise kuldaja rahandusminister (2009-2014), reformierakondlane Jürgen Ligi selles osas vastutust ei võta. "Minu ajal, 2014. aastal finantsinspektsioon Danske riskid avastas, ent rahandusministril olnuks šanssi rahapesujuhtumeid ära hoida või selles süüdi olla vaid siis, kui faktid oleks toodud kandikul ja enne, ja eriti jabur on näpuga näidata veel peaministrile," teatas Ligi Eesti Päevalehele.


Ligi sõnade taustal – isegi kui oletada, et valitsuse tasandil mitte keegi peale pankade endi ei teadnud küsitava päritoluga miljardite liikumisest Eesti kaudu – tuleks korraldada eraldi uurimine, miks kandikukandjat siis ikkagi ei saabunud.
"Eesti Vabariigi prokuratuur tegeles Soobi 200-eurose bensiiniarvega, Lemberi ehitatud peldikuga ja Kenderi avaldamata raamatuga," pole Ligi parteikaaslane, jurist Igor Gräzin sarkasmiga kitsi. Aivar Soop ja Kajar Lember on teatavasti omavalitsustegelased ning Kaur Kender kirjanik. "Prokuratuur sisuliselt mahitab kuritegevust, tegeldes olemuselt valede asjadega," jätkab Gräzin armutult. "Danske rahapesu ajal otsiti läbi Toobalit ja kirjavahetust Rummiga. Olles positiivne ja heatahtlik, loodan endiselt, et prokuratuur on lihtsalt väga.... rumal. Aga südamlik!" Gräzini sõnul tegelevat prokuratuur väikeste, aga efektsete asjadega, venitades neid kas meedia heaks või oma saamatuse varjamiseks.


Pailaps osutus mahhinaatoriks


Samas olid need numbrid, mis pidanuks võimukoridorides küsimusi tekitama, kõik avalikult kättesaadavad.


Nii esitles Erkki Raasuke finantsinspektsiooni konverentsil umbes poolteist aastat tagasi andmeid, mille järgi tuli Aserbaidžaanist siinsetele mitteresidentide arvetele Eesti pankades sajandivahetuse paiku paar-kümmend miljonit dollarit aastas. 2012. aastaks oli see, tõenäoliselt Aserbaidžaani võimuladvikuga seotud summa kasvanud 800 miljoni dollarini ning 2013. aastaks ligi 1,7 miljardi dollarini – nõnda ka 2014. a. Üldse võis ja võib keskpangast leida neil aastatel Eesti panku tabanud, suures osas Aserbaidžaani ja Venemaa päritolu "taevamanna" kohta igasuguseid huvitavaid numbreid. Kuid see ei paistnud toona võimukoridorides ega jõustruktuuride tippudes mitte kedagi huvitavat.


Keskastme politseiohvitseride motivatsioon lähenes neil aegadel mõistagi nullile. Keegi ei taha lõpmatult tegeleda mõttetusega ehk tähelepanu juhtimisega kuriteo märkidele, mida keegi märgata ei taha. Ja mõistagi ei viinud keegi kandikul rahandusminister Jürgen Ligile küsimust, kuidas saavad hiiglaslikud, meie panku läbivad rahavood pärineda riikidest, millega meid seovad vaid minimaalsed kaubandussuhted.


Samal ajal on Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise meetmeid hindav ekspertkomitee (MONEYVAL) Eestit rahapesu tõkestamise osas kõrgelt hinnanud. Seda juba 2009. a, kui tõeliselt suuremahuline küsitava päritoluga raha vool Eesti kaudu alles peale hakkas. Sama kiitev hinnang saadi Euroopa Nõukogult 2014. a, kui rahapesubakhanaal täistuurid oli saavutanud.


Praegu peavad varasemate aastate riigivõimu tahtmatuse, suutmatuse või oskamatuse rahavoogudesse sekkuda kinni maksma pankade kliendid oma nahaga. Tõestust raha päritolu kohta küsitakse nüüd igal võimalikul juhul.


"Täiesti korraliku ja kontrollitud taustaga välisinvestoril, kes tuleb väljastpoolt Euroopa Liitu, ei ole sama hästi kui võimalik avada Eestis pangakontot ega väärtpaberikontot näiteks selleks, et investeerida Eesti idufirmadesse või osta osalusi toimivates äriühingutes passiivse investeeringuna," märgib vandeadvokaat Toomas Vaher. "Tema taustakontroll ja monitooring on nii koormavad, et pangad eelistavad kliendid minema saata."


Erkki Raasukese sõnul on keeruline öelda, kui palju me võime olla kaotanud välisinvesteeringuid nii oma halva välismaise maine kui ka praeguse kruvide kinnikeeramise tõttu.


"Varem, kui mõnel riiulifirmal esinesid miljonilised käibed, ei tundnud keegi, ka mitte maksuamet selliste nähtuste vastu huvi," räägib vandeadvokaat Andres Vinkel. "Nüüd helistatakse mulle Danskest juba saja euro peale ka, ja küsitakse, mis raha see on."
Samal ajal võiks küünik pärida: kas tavaettevõtjate kiusamise ning "uue ja ausa peatüki avamise" taga ei peitu ehk hoopis riigivõimule ja üldsusele etendatav näitemäng? Muidu oleks ju kinni topitud kõik rahapesu soosivad praod.


Varem liikus kahtlane raha Eesti kaudu idast Euroopasse peamiselt mitteresidentidele avatud nn odnodnevkade (vene kõnekeeles ühepäevafirmad) abil, mille kontol esinevad miljonikäibed kedagi imestama ei pannud. Nüüd, pärast seda, kui Deutsche Bankile rahapesu pärast suured trahvid määrati ja too omakorda Eesti üheks oma hädade patuoinaks valis, on kahtlaste summade liigutajatel juba ammu kasutusel uued meetodid.


Nii räägib vandeadvokaat Andres Vinkel, et pangad ei kontrolli enam, et rahaülekande saaja nimi ja arveldusarve number omavahel klapiksid. "Tegelikult on see täiesti mõistusevastane, sest pangad on seega vabastatud maksekorralduse täitmise osas kliendi ees igasugusest vastutusest," ütleb Vinkel.


Tema Prantsusmaa klient jäi hiljuti Eesti SEB-is nõnda ilma 180 000 dollarist. Raha saaja, Prantsuse firma nimi oli maksekorralduses õige, arve number aga vale. Vale arve numbri taga peitunud kelmid võtsid raha SEB-is kas sulas välja või kandsid selle ilmselt kohe edasi välismaale. Kui maksja pank väljastpoolt euroliitu oli tahtnud raha eksituse tõttu tagasi kutsuda, oli SEB-ist vastatud, et see on arvelt juba kadunud. Ilmselt olid selle Prantsuse firma partnerettevõttesse, kes raha üle kandis, peitunud sulid, kes juhtkonna ees teesklesid raha saatmist õigele arvele.


Mõistagi pole nimetatud juhtum ainus. Kõik see soodustab rahapesu ja küberkuritegevust. Kui varem pidasid pangad heaks tavaks saaja nime ja kontonumbri vastavust kontrollida, siis meie võlaõigusseadusesse viidud muudatus sisuliselt kohustab seda mitte tegema.


Jürgen Ligi valikuline solidaarsus


Vandeadvokaat Toomas Vaher leiab, et praegu valitseb ühiskonnas seoses rahapesu teemaga "kerge hüsteeria". Selles olukorras olevat mõistlik aeg maha võtta, et edasiste seadusandlike sammude üle mõtiskleda. Vaheri arvates pole küsimus seadustes, vaid soovis neid täita.


Sama väidab Erkki Raasuke: "Iga finantsasutuse kohustus on kõigepealt ise reegleid jälgida. Ükski süsteem ei toimi ainult kontrolli hirmus. Samas on finantsinspektsioonil kui regulaatoril olnud alati oluline roll ja võim, näiteks kuni pangalt litsentsi äravõtmiseni välja, mis tähendanuks surmaotsust."


Eestis on litsentsi kaotanud vaid üks väikepank: Versobank.
Tõepoolest, kui Vaheri ja Raasukese sõnade üle mõteldes ajaratast tagasi keerata, saanuks riigivõim pankasid rahapesuga seoses korrale kutsuma hakata kohe, kui nn mitteresidentide summade vahendamise rahapesu tunnustega äri õitsele lõi. Samal ajal käis finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler nagu sant riigikogu ees peetud ettekannetes kerjamas, taotlemaks pankadele raskemaid karistusi kui 32 000 eurot.


Ent kui allpool leiduski tahet kummalisi rahavooge uurida, suubus see kuhugi kõrgematesse valitsuse- ja justiitskoridoridesse. Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler on tõstnud töösaavutusena esile sekkumise Danske panga Eesti osakonda: 2014. a tehti ettekirjutus ning Danske lõpetas mitteresidentide teenindamise. Miks aga Danske Eestilt juba toona litsentsi ära ei võetud? Vastus sellele küsimusele tuleb juriidiliselt korrektne, ent ei kätke peamist: poliitilise tahte puudumine.


Viis aastat tagasi algatatud uurimine ja toonase "bakhanaali" piiramine jätnuks aga omakorda ära praeguse sattumise kahtlaste riikide nimekirja. Pankade kasumite suurusjärkudest annab märku Danske äsjane "suuremeelne" otsus loobuda Eestis mitteresidentidelt teenitud tulust – 200 mln eurost.


Mitmed allikad viitavad, et sellist klientide "peedistamist", nagu praegu pankades viljeletakse, pidanuks sooritama 5-10 aastat  tagasi. Pealinna konsulteerinud allikad ütlesid ka, et rahapesu uurimist on takistanud Eesti väike ühiskond ja kõigi seotus kõigiga. Tegelikult on Deutsche Bankile näiteks Briti võimude ligi 200 mln eurone trahv ka Eesti pankade kui DB partnerite oma. Rääkimata USA-le makstud 7,2 mld dollari suurusest trahvist. Rahandusminister Jürgen Ligi võinuks valitsuselt igati õigustatult nõuda Eesti osalust selle kinnimaksmisel – olgem solidaarsed nagu Kreeka võlakirjade puhul.


Danske ja anonüümsed "teised"


Ka Danske Eesti filiaalis liikunud rahavoogusid (7 miljardi euro osas) ja sellega seotud Sergei Magnitski juhtumeid (umbes 10 mln dollarit) saanuks kriminaalmenetluse kaudu uurida juba viis aastat tagasi. Kuigi rahapesu andmebüroo oli 2008. a tehtud kahtlased, u 10 mln dollari ulatuses tehtud rahaülekanded avastanud juba 2012. a, otsustas riigiprokuratuur kriminaalasja algatamata jätta. Paradoksaalsel kombel kurtis prokuratuur aga hiljem, et nüüd olevat juhtunust liiga palju aega möödas.


Venemaal tegutsenud finantsjurist Sergei Magnitski oli Venemaal eeluurimisvanglas hukkunud väidetavalt põhjusel, et oli tahtnud avaldada kõrgete ametiisikute seotuse Venemaa riigituludest välja petetud maksurahaga – suurusjärgus 250 mln dollarit. 2012. a oli rahapesu andmebüroo avastanud osa selle raha ehk umbes 10 mln jäljed Eestist läbi liikumisel. Eraldi väärib toonitamist, et mitte ainult Danske Eesti osakonnas, vaid nagu prokuratuur toona ametlikult kinnitas: ka teistes Eesti pankades – tõsi, neid konkreetselt nimetamata.


Kas riigiprokuratuur jõuab 31. juulil lõpuks avatud kriminaalmenetluses peale Danske ka nende "teiste pankadeni"? Ilmselt ei tea vastust nendele küsimustele täna veel keegi.


Samal ajal, hakkasid Šveits, Läti, Leedu ning isegi Küpros Magnitskiga seotud raha liikumist kohe ametlikult uurima.  
Tavakodaniku jaoks jääb tema enda isiklik seos astronoomiliste rahanumbritega, kümnete, sadade miljonite ja miljarditega ehk hoomamatuks ja kaugeks nagu Kuu Maast. Kuid võimude kas kogemata või meelega tehtud vead ja soovimatuse panku ohjeldada maksame nüüd me kõik kinni. Ja süüdi pole ei USA ega Saksamaa, kes meie pankurid on "üles rivistanud", vaid eelmised valitsused, kes enda tegemata töö jätsid Saksamaa ja USA kanda.


"Pangad ei lase läbi makseid Eesti teenuseosutajatele legaalsete teenuste eest, millel pole rahapesuga seost, kui makse tegija taust ei ole lõpuni selge," resümeerib advokaat Toomas Vaher. "Eesti äridel jääb aga töö tegemata, teenus osutamata või kaup müümata. Selline on tänane seis."

 

 

 

ÕIGUSKOMISJONI ESIMEES JAANUS KARILAID: Kui me suuremastaabilisi kuritegusid ei uuri, jäävadki need korduma

 

Vene rahapesu Danske pangas on vaid kild suuremast mustrist, nentis riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid.

Tema sõnul peame järjekindlalt kuulma piiritagustelt vihjajatelt, mis meil kodus valesti on, samal ajal kui kohalikud vastutajad ei tee märkamagi.


"Me võtame vallavanemaid pihtide vahele, kui nad eksivad riigihanke planeerimisel, kuid samas 13 miljardi kahtlase päritoluga raha liikumisel Eesti kaudu justnagu keegi ei vastuta," ütles Karilaid (pildil). "Kui me aga ei uuri ka suuremastaabilisi kuritegusid, siis need jäävadki korduma."


Karilaid ütles pärast 31. juuli õiguskomisjoni istungit, kus arutati koos jõuametkondade ja finantsjärelevalve ametnikega rahapesu tõkestamist, et tema isiklikult pooldaks Eestit läbivate kahtlast päritolu rahavoogude osas riigikogu eriuurimiskomisjoni moodustamist. "12. septembriks ootame selgeid vastuseid selles osas kuue erakonna fraktsioonilt," lisas ta. Ent kas eriuurimiskomisjon tuleb või mitte, seadusi kavatsetakse täiendada. "Praegu peab raha ebaseaduslikku päritolu tõendama riik, aga koostöös rahandus- ja justiitsministeeriumiga uurib õiguskomisjon võimalust muuta õiguskorda nii, et edaspidi peab kahtlaste tehingute korral raha legaalsust tõendama selle omanik või tehingu läbiviija," märkis Karilaid.  

 

 

 

Ühepäevafirmade asemele on tulnud teised meetodid

 
Kui varem kätkesid rahapesu riske endas nn ühepäevafirmad, mille arvetelt liikus transiidina läbi kahtlane raha, siis nüüd on ohukohaks asjaolu, et pangad ei kontrolli maksekorraldusel saaja nime vastavust saaja pangaarvega.


Kui ühel konkreetsel juhul jäi Prantsuse ettevõte ilma 180 000 dollarist, mis Eestisse justnagu nende arvele kantuna siit hoopis haihtus, sest raha kanti tegelikult valele arvele, siis selle teemaga on laiemalt seotud ka nn tegevjuhi või CEO pettused. Riigi informatsiooniamet on oma blogis kirjutanud, et tegemist on kasvava kuriteoliigiga. Näiliselt mõne ettevõtte tegevjuhi nime alt, vahel isegi "tema" meililt saadetakse kiri ettevõtte finantsjuhile, et uurida, kas on võimalik teha kiiresti makse pangakontole X, või siis kästakse seda teha. Nimetatakse mõne ettevõtte nimi, kellele on vaja raha kanda ja kelle esinemine partnerina tundub usutav. Kuna pank ei kontrolli, kas raha saaja nimi ja arveldusarve omavahel klapivad, läheb see ka läbi. "Kõik see kõigutab usaldust panganduse vastu," tõdeb advokaat Andres Vinkel. "Kui see ei soodusta rahapesu, mis siis veel?"


Ta lisas, et riigi õhukeseks lihvimisega on väga kaugele mindud, viidates asjaolule, et ametnike sõnul on ressursipuudus üks peamisi pidureid, miks rahapesu tõkestamine on leebelt öeldes kesisel järjel. Kuivõrd aga pidurdaks aset leidnud suuremahuliste rahapesu kahtlusega juhtumite uurimist riigikogu erikomisjonis asjaolu, et see valdkond on jõuametkondades suures osas riigisaladusega kinni kaetud? "Jah, ka rahapesu andmebüroo esindaja ei tahtnud täna kõigest rääkida ja mitme täpsustava küsimuse peale öeldi, et nad ei saa kõigele vastata," nentis Karilaid. "Seda, et parlamendi liikmetel puudub ligipääs kogu informatsioonile isegi sellises etapis nagu praegu (õiguskomisjoni istungil – toim), ei saa normaalseks pidada. Võib-olla on seadustega liiale mindud ja mõned küsimused on ühe kliki kätte liikunud."

 

 

 

URMAS REINSALU: Küsimus, miks olime rahapesu osas atraktiivsed, nõuab vastust


Kui ühelt poolt on Eesti Euroopa Nõukogult kiita saanud rahapesu eduka tõkestamise eest, siis teisalt nimetatakse keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo raportis Eestit 13 miljardi USA dollari ehk Eesti riigieelarve suurusjärgu küsitava päritoluga raha transiitmaaks. Millest selline vastuolu? Justiitsminister Urmas Reinsalu arvates nõuab see küsimus selget vastust.
"See on õigustatud küsimus, millele tuleb anda selge vastus," ütles Reinsalu. Tema sõnul otsustas riigikogu õiguskomisjon moodustada töörühma, mis peaks leidma vastuse, miks rahapesu tõkestamisel peaks kõik justnagu olema korras, aga tegelikult ei ole. "Järelevalveasutuste esindajad rõhutasid, et siiani on olnud puudu analüüsikeskus," ütles justiitsminister. "Me peame saama vastuse küsimustele, miks osutusid Eesti krediidiasutused rahapesijate jaoks atraktiivseteks, ja mitte mingi muu koht, ja nii suurtes mahtudes – mis huvi või motivatsioon neil seda teha oli. Ja teiseks – milliseid samme astuda, et tulevikus sellised kuriteod enam meil ära ei tasuks."

 

 

 

Kas riigiprokuratuuri uurimine jõuab tõele lähemale?


Kas Venemaal eeluurimisvanglas hukkunud finantsjuristi Sergei Magnitskiga seotud summad võivad olla siit mitte ainult transiidina läbi liikunud, vaid osaliselt investeeritud äritegevusse Eestis? Loodetavasti annab riigiprokuratuuri uurimine Danske Eestis toimunud rahapesu kohta ka sellele vastuse.


Bloomberg vahendas juuli alguses, et Danske Eesti kaudu võib olla läbi pestud koguni 7 miljardit eurot. Summad, mis kaudselt puudutavad Sergei Magnitskit, on selle kõrval suhteliselt väikesed. Nii küünib kogu Sergei Magnitskiga seotud pettuse maht umbes 250 mln dollarini ehk umbes 220 mln euroni.


Ettevõtte Firestone Duncan jurist Magnitski, kes oli vahistatud suuremahulise maksupettuse kahtlusega ja hukkus 2009. a Vene eeluurimisvanglas, oli vallanud andmeid, kuidas Vene riigieelarvest oli kõrgete ametnike abil välja petetud 250 mln dollarit.
Rahapesu andmebüroo leidis osa selle rahasumma ehk umbes 10 mln dollari jäljed Eesti pankadest 2012. a, kuid riigiprokuratuur keeldus menetlust avamast, viidates, et raha on liikunud vaid transiidina.


Ühe versioonina võis olla osa Magnitskiga seotud rahast, suurusjärgus kümneid miljoneid dollareid, liikunud ka ühe valuutavahendusfirma kaudu, mis oli seotud mitmete Eesti mõjukate isikutega. Ent kuna see juhtum lagunes aastatel 2014-2016 kohtus koost ja süüdi kedagi ei mõistetud, ei ole siin ka selle firma nime nimetatud.

12 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...