Küsitlus: inimesed peavad tähtsaimaks tervishoidu

Postimehe tellitud ja Kantar Emori tehtud uuringus küsiti inimestelt, millisele valdkonnale peaks riik raha juurde andma. Ühemõtteliselt on inimestele kõige olulisem tervishoid, mida nimetas 71 protsenti vastanutest.

Pilt: Scanpix

Küsitlus: inimesed peavad tähtsaimaks tervishoidu (1)

Toimetaja: Toomas Raag

Postimehe tellitud ja Kantar Emori tehtud uuringus küsiti inimestelt, millisele valdkonnale peaks riik raha juurde andma. Ühemõtteliselt on inimestele kõige olulisem tervishoid, mida nimetas 71 protsenti vastanutest.

Erakorraline pensionitõus on Eesti elanike arvates pingereas alles neljanda tähtsusega, eespool on veel politseinike, päästjate, õpetajate ja kultuuritöötajate palgatõus. Samuti on inimestele olulisem teaduse suurem rahastamine.

Kantar Emori turundusstrateegiate valdkonna juht Aivar Voog kommenteeris ajalehele Postimees, et Eesti elanikkonna enamuse arvates peaks riik rohkem panustama tervishoidu ning palgatõusudesse. "Neid kahte valdkonda eelistab enamik kõigis sotsiaal-demograafilistes lõigetes," ütles ta. "Pensionieas on tervisega seotud probleemid hästi olulised ja seal on ka rahalised puudujäägid suurimad. Pensionitõus ilmselt lähekski suuresti tervisekulude katteks." 

Keskerakonna põhiline, erakorralise pensionitõusu lubadus on mõeldud mõistagi pensionäridele. Praegu pensionieas olevate inimeste vastustest selgub aga, et isegi neile pole erakorralise pensionitõusu rahastamine kõige olulisem. Selleks raha juurdeandmist pidas olulisimaks 55 protsenti pensionäridest. Sellest eespool on 76-protsendilise toetusega tervishoid, napilt allpool 54 protsendiga eri ametite palgatõusud ning 52 protsendiga teaduse rahastamine.

Need inimesed, kelle seas on enamik varsti pensionile jääjaid ehk inimesed vanuses 50–64 aastat, eelistasid pensionitõusule nii tervishoiu ja teaduse rahastamist kui ka nimetatud palgatõuse, kirjutab Postimees. 

Väga huvitavaid tulemusi annavad küsitletute vastused selle järgi, millist erakonda nad toetavad. Reformierakonna valijad peavad olulisimaks ametite palgatõuse, SDE toetajad aga ülekaalukalt teaduse rahastamist. Teiste erakondade toetajatel troonib esikohal tervishoid. Märkimisväärne on, et näiteks EKRE toetajatele on riigiteenistujate palgatõus olulisem kui näiteks Keskerakonna valijatele, samas arvab vaid 16 protsenti EKRE valijatest, et esmajärjekorras peaks riik rahastama teadust. Ka Keskerakonna valijad ei pea teadust kõige tähtsamaks kulutuseks, see vastus sai neist 32 protsendi toetuse. Ülejäänud erakondade toetajate seas on rohkem kui 50 protsendi küsitletute jaoks teadusele lisaraha leidmine olulisim.

Neljarajaliste maanteede rajamine ja Eesti-Venemaa-vahelise piiri ehitamine on tähtis pigem EKRE ja Isamaa valijatele. Tasub märkida, et EKRE esimees siseminister Mart Helme on leidnud, et piiriprojekti peaks hoopis kokku tõmbama ja kulutusi sellele vähendama.

Aivar Voogi sõnul ei jõua valitsuse enda seatud prioriteedid inimeste eelistustesse, sest valitsuse toetus tervikuna on väike, alla 40 protsendi. "Seega on inimestele olulised tavapärased asjad, mis kerkivad ka eurobaromeetri uuringutes esile. Peamised probeemid on seotud sotsiaal- ja tervishoiusüsteemiga," ütles ta.

Teatud valdkondade palgatõusu esiletoomine tuleneb Voogi sõnul ka sellest, et inimesed ootavad oma töötasu paranemist. "Palgad ei kasva paljudel erialadel nii kiiresti kui hinnad. Reaalne ostuvõime on küll suurenenud, aga teatud erialadel kasvavad ootused kiiremini kui reaalne palgatõus," selgitas ta. "Kui oleks küsitluses ka teised töövaldkonnad, oleks needki ettepoole jõudnud, sest palgatõusu ootus on üleüldine."

Kantar Emor tegi küsitluse 1229 Eesti elaniku seas vanuses 15–84 aastat ajavahemikul 6.–13. juunini.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...