Küttehooaja algus rikub Tallinna rohepiirkondade õhku

"Korstnast tulev suits peab olema valge, mitte must - must värv näitab, et osa süsinikku on jäänud põlemata. See tähendab saastet ja lisaks raisatud energiat," selgitas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Keskkond

Küttehooaja algus rikub Tallinna rohepiirkondade õhku (2)

Erki Varma

"Eramajade piirkondades, eriti niinimetatud rohelistes piirkondades nagu Nõmme ja Pirita, domineerib kütteperioodil kohtküttest tulenev saaste - tahm ja kantserogeensed süsivesinikud ning vingugaas," rääkis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.

Kaks kõige suuremat õhu saastajat Tallinnas ongi Teinemaa sõnul liiklus ja kohtküte ahiküttega piirkondades. Kuna just ahjuküttega elamualadel suureneb kütteperioodil õhusaaste märgatavalt, tuleks tema sõnul võimaluse korral ahjuküttele eelistada kaugkütet. Ahikütte kasutamisel tuleks aga kindlasti hoolitseda küttekolde eest ning kasutada ainult korrektseid kütuseid, nagu puit ja brikett. Eelistada tuleks kuiva küttematerjali kasutamist.

Märja puidu põletamine on tervisele ohtlik

Ahjutäis märga puitu võib sisaldada kuni 10 liitrit vett. Sellise kütuse põlemisel on temperatuur koldes madal, põlemine on mittetäielik ja eraldub palju veeauru. Kui see koos pigiaurudega külmale lõõripinnale sadestub, tekib sinna tuleohtlik pigi kiht. Lisaks eraldub mittetäielikul põlemisel ümbruskonna õhku palju kahjulikke gaase ja tahma. "Korstnast tulev suits peab olema valge, mitte must - must värv näitab, et osa süsinikku on jäänud põlemata. See tähendab saastet ja lisaks raisatud energiat," selgitas Teinemaa.

Põlemisel tekkinud tahma peened osakesed võivad soodustada südame- veresoonkonna ja hingamissüsteemi haigusi ning vähki. Vingugaas on aga toksiline aine, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi ja südant ning olla suurtes kogustes surmav.

Kuigi ahiküttega elamupiirkondades on välisõhk kütmisperioodil saastunum kui kaugküttega elamupiirkondades, on võimalik kvaliteetse küttematerjali kasutamisega ning õigete võtetega saastamist teataval määral vähendada. "Koldes tuleb küttematerjal süüdata pealt, sest nii saavutab põlemine maksimumtemperatuuri kiiresti ning põlemisprotsess on puhtam," soovitas Keskkonnaameti Põhja regiooni välisõhuspetsialist Merily Lakson. 

Olmeprügi põletada ei tohi

Keskkonnaamet tuletab alanud kütteperioodil meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi kaminas, koduahjus ega katlas põletada. Jäätmete põletamisel tekivad mürgised saasteained (nt dioksiinid ja furaanid), mis võivad põhjustada vähktõve, väärarenguid ja arengupeetust. 

Välisõhku paiskudes liiguvad need ained sissehingamisel Laksoni sõnul otse inimese organismi. Jäätmete põletamisel tekkinud toksilised ained sadestuvad ka maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette ja aiasaadustesse ning ohustavad kõiki, kes neid saadusi tarbivad.

Ühe perekonna tekitatud jäätmete koduahjus põletamisel vabaneb keskkonda hinnanguliselt sama palju toksilisi ühendeid kui umbes 200 tonni prügi põletamisel jäätmepõletustehases. Tehases põletatakse jäätmeid stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000–1100 °C, mille juures põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Seevastu koduahjus põleksid jäätmed madalamatel temperatuuridel ja ebastabiilselt, mistõttu ei põle toksilised ühendid lõplikult ära.

Jäätmete kodus põletamisega suureneb Laksoni kinnitusel ka tuleoht, kuna ülipeene tahma kontsentratsioonid on võrreldes puhta puidu põletamisega palju suuremad. Ebapiisav õhu juurdepääs ja palju vabanevat tuhka tahmavad ahju, vähendavad ahju eluiga ning põhjustavad tuleohutuse probleeme.

Tallinnas mõõdetakse pidevalt välisõhu kvaliteeti kolmes seirejaamas, mis asuvad Kesklinnas Liivalaia tänaval, Õismäel ja Kopli tänaval. Võrreldes aastatetaguse ajaga on õhukvaliteet linnas Teinemaa kinnitusel üldisel paranenud. Palju kasutatakse eramajades soojuspumpasid, lisaks parem soojustamine, mis on vähendanud ahju kütmise vajadust. Uutes majades on ka uuemad küttekolded, tüübikinnitusega tehaseahjud ning uue standardi kohaselt ehitatud pottsepaahjud, mis saastavad õhku vähem.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...