KUULO KUTSAR: Ennustamiseks, kuidas koroonaviirushaigus edasi levib, teame endiselt liiga vähe

"Uute puhangute tekkimine paljudes riikides on seotud ühiskonna ja majanduse avanemisega – piiranguid või karantiini leevendatakse või kaotatakse," ütles Kutsar, kelle sõnul olid praegused puhangud ette ennustatavad.

KUULO KUTSAR: Ennustamiseks, kuidas koroonaviirushaigus edasi levib, teame endiselt liiga vähe (1)

Virkko Lepassalu

Epidemioloog ja viroloog Kuulo Kutsar ütles, et tänaseni teame me koroonaviirushaigusest veel liiga vähe, ennustamaks, kuidas pandeemia maailmas edasi kulgeb. Ajal, mil maailmas tekivad üha uued haiguspuhangud, on tänaseni liiga vähe infot, kui kaua kestab SARS-CoV-2 läbi põdenute immuunsus. Samuti on teadmata, kuidas mõjutavad pandeemia kulgu haigust sümptomiteta põdevad või põdenud inimesed.

Kuigi Eesti kauni suve taustal võib jääda mulje, et koroonaviirus on võidetud ja mitte ainult meil, vaid igal pool maailmas ühiskonnad ja majandused avanevad, on tervikpilt viimasel ajal pigem üha halvemaks muutunud.

India on viimastel päevadel teatanud 20 000 nakatunust päevas, Pekingi külje all pannakse karantiini pool miljonit inimest, nakkuskoldes on jätkuvalt Vene-Hiina piiril mõlemas riigis. Saksamaal saadi viirushaigusest tänu masstestimisele edukalt justnagu jagu, samas esineb sealgi puhanguid. Koroonaviiruse tõttu suhteliselt vähem kannatanud Kreekas ühelt poolt oodatakse turiste. Teisalt peavad nad läbima enda tausta kohta eriküsitluse, ja kardetakse, et hellenite maa võib piirid siiski uuesti sulgeda. Mitmed riigid, kuhu eestimaalasedki on harjunud reisima, nagu Bulgaaria, on taas end sulgenud.

Piiranguväsimus soodustab viirushaigust

Viroloogi ja epidemioloogi Kuulo Kutsari sõnul on uute puhangute tekkimine seotud eeskätt asjaoluga, et inimesed puutuvad taas liiga tihedalt üksteisega kokku. Teisisõnu, sotsiaalsest distantseerumisest ollakse kas väsinud või on see unustatud. Lisaks tuuakse epideemia vaibumise faasis asuvatesse riikidesse haigust mujalt sisse või juurde.

"Uute puhangute tekkimine paljudes riikides on seotud ühiskonna ja majanduse avanemisega – piiranguid või karantiini leevendatakse või kaotatakse," ütles Kutsar, kelle sõnul olid praegused puhangud ette ennustatavad.

"Riigipiirid avanevad, inimesed hakkavad aktiivselt liikuma, ühisüritused või kogunemised on küll piiratud, kuid piirangunõudeid ei järgita. Käsi ei desinfitseerita. Paljudes riikides on alles jäänud kohustus kanda maski ühistranspordivahendis ja kaubanduskeskustes - Eestis seda pole - kuid seda nõuet ei täideta või ei peeta kinni maski kandmise ja vahetamise reeglitest."

Samuti pole Kutsari arvates välistatud, et haige või viirusekandja poolt saastatud kaubapakenditega võivad viirused levida. Oma rolli mängib nii inimeste raske majandusliku olukorra kui ka poliitiliste ringkondade surve ühiskondi kiiremini avada. Selle tõttu kannatab teiselt poolt nii inimeste tervis kui nakkusohutus.

Võrrand mitme tundmatuga

Eesti lähiriikidest on juuni lõpu seisuga COVID-19 epideemia kõige enam levinud Rootsis. Seal on haigestumus ehk kinnitatud diagnoosiga nakatunute arv 100 000 elaniku kohta 644,9. Järgnevad Taani 222,3 ja Norra 162,1 juhtumiga 100 000 elaniku kohta. Eestis on see number 149,7, Soomes 129,8 , Lätis 58,9 ja Leedus 66,4. Lähiriikidest on pandeemia seega kõige enam levinud Rootsis, mis on seega Eesti jaoks kõige ohtlikum paik.

"Nendele näitajatele vaatamata on pandeemilisi koroonaviirusi võimalik Eestisse sisse tuua igast COVID-19 levikuga riigist," ütles Kuulo Kutsar. "Seda vaatamata asjaolule, et alates 29. juunist 2020 on Eesti poolt ohtlikeks loetud ainult Rootsi, Ühendkuningriik, Portugal, Rumeenia, Bulgaaria ja Luksemburg. Nendest riikidest saabujad peavad jääma 14 päevaks karantiini."

Alates möödunud aasta detsembri lõpust on maailmas teadlased ja arstid kogunud palju andmeid selle viirushaiguse kohta. Kuid teisalt on andmeid ikkagi vähe, ennustamaks, mis ikkagi sügise poole maailmas, sh Euroopas edasi juhtuma hakkab.

"Epideemia kulgemise prognoosimist takistab oluliselt teadmiste puudumine SARS-CoV-2 poolt esile kutsutud immuunsuse kestvuse kohta," ütles Kutsar. "Samuti takistavad prognoosimist vähesed teadmised asümptomaatiliste ehk haigusnähtudeta viirusekandjate mõju kohta epideemia kulgemisele."

Kutsari kinnitusel on immuunsuse kestvuse välja selgitamine seotud ajafaktoriga. Esimeste viiruse läbi põdenute kohta Hiinas uuritakse, kui kaua nende veres antikehad püsivad. Esimesi andmeid saab seega tänavu aasta lõpuks, kui on 12 kuud esimesi tervenenuid jälgitud. Veel täpsemad andmed selguvad veel ühe aasta ehk praegusest ajast võttes 1,5 a pärast. Näiteks hooajaliste koroonaviiruste kohta, mida on neli, on teada, et immuunsus püsib läbi põdenutel 6-12 kuud. Eestis selliseid uuringuid ei tehta.

Seega, kuigi pool aastat peaks haiguse leviku pildi koostamise kohta olema ühest küljest piisav aeg, leidub tundmatuid tegureid siiski tänaseni liiga palju. Kutsari sõnul ei maksa arvata, et viimase aja päikesepaistelised suvepäevad riske kuidagi vähendaksid. Tema sõnul ei sõltu pandeemilise koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik ilmastikust, vaid eeskätt inimeste käitumisest, kuivõrd ohutusreegleid järgitakse.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...