KUULUS DIRIGENT: Tulen Tallinna orkestri juurde nagu oma koju

"Pärt on toonud tõsise muusika juurde palju inimesi, kes muidu võib-olla poleks klassikalist muusikat eriti kuulanudki," kiidab Soome tuntud dirigent meie suurkuju. "Pärt tõi murrangu klassikalise muusika mõistmisse, sest tema  muusika on ju iseenesest väga lihtne ja mõistetav."

Pilt: Albert Truuväärt

KUULUS DIRIGENT: Tulen Tallinna orkestri juurde nagu oma koju

Ivo Karlep

"Pärt on toonud tõsise muusika juurde palju inimesi, kes muidu võib-olla poleks klassikalist muusikat eriti kuulanudki," kiidab Soome tuntud dirigent meie suurkuju. "Pärt tõi murrangu klassikalise muusika mõistmisse, sest tema  muusika on ju iseenesest väga lihtne ja mõistetav."

Legendaarne Soome dirigent Juha Kangas alustas oma 75. sünnipäeva aastat kontserdiga, kus ta juhatas Tallinna kammerorkestrit. Koos meie oma linna orkestriga tuleb Kangasel peagi välja plaat, millel hakkab kõlama Läti helilooja Peteris Vasksi muusika.


Juha Kangas, te olete üks tuntumaid Põhjamaade dirigente, Kesk-Põhjamaa kammerorkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent. Kuidas sai teile armsaks Tallinna tilluke orkester?


Esimest korda juhatasin Tallinna kammerorkestrit 1993. aastal. Tundsin siis üldse huvi Baltimaade muusika ja muusikute vastu.
Tutvusin mitmete huvitavate muusikainimestega, nende seas dirigent Peeter Liljega, kes aitas uusi kontakte leida. Ma ei ole pidanud täpset arvet, kui palju on olnud kontserte, võib-olla mitte päris sada just, aga midagi sinnapoole... ütleme, et peaaegu sada kontserti. See räägib meie väga lähedasest suhtest. Tulen siia Tallinna selle orkestri juurde nagu oma koju. Nüüd on tulnud sinna ka uusi mängijaid, kuid on palju neidki, kes olid seal juba 90ndatel.


Orkestris on traditsioonid ja oma järjepidevus. See ei käi niimoodi, et nüüd asutame kammerorkestri ja palkame sinna 20 tippmuusikut. Kuigi nad võivad solistidena mängida väga hästi, ei tähenda see veel, et nii saaks kohe kokku hea kammerorkester.


See nõuab aega, et sünniks kooskõla, koosmusitseerimine, et sünniks ühtne hingamine muusikas. Novembris tulen taas Tallinna kammerorkestrit juhatama, ühtlasi tähistame selle kontserdiga minu 75. sünnipäeva.


Miks otsustasite nüüd salvestada just Läti helilooja Peteris Vasksi loomingut?


Eks kogu see asi sai ikka alguse heliloojast endast. Me oleme vanad tuttavad juba 1991. aastast peale. Ta on komponeerinud ka minule mõeldes, et ma neid teoseid juhataksin. Vasks ütles mulle, et tal on suur unistus, et tema vioola- ja tšellokontserdid saaksid  ühele ja samale plaadile ja et mina juhataksin. Ma arvasin, et õige oleks see lindistamine teha Tallinnas, kuna ma olen siinset kammerorkestrit juhatanud juba nii kaua, igal aastal on olnud mitmeid kontserte. Nii paningi Soome firmale Alba ette võtta see plaat linti Tallinnas. Nüüd oleme siis nii kaugel, et helilooja Vasksi unistus on täitumas. Lindistati viiulikontsert ja tšellokontsert. Solistid on viiulil Lilli Maijala ja tšellol Marko Ylönen. Vasks on mulle kirjutanud kolm korda muusikat sünnipäevakingiks. See on olnud niisama, mitte tellimus. Selle eest pole keegi talle midagi maksnud. Neid teoseid ma olen ka siin Eestis juhatanud. Tahan valida selliseid teoseid, mille puhul ma tunnen, et need on just mulle sobivad.


Millised heliloojad on teie lemmikud?


Muidugi köidavad mind suured meistrid, kõige lähedasem helilooja on mulle ikka olnud Mozart. Äsjasel kontserdil Mustpeade majas oli teine osa tervenisti Mozarti loomingust. Aga ka Bach. Niisuguste heliloojate puhul räägime tippmuusikast.


Kuid lemmikute seas on ka palju tänapäeva heliloojaid ja üks neist ongi Vasks. Ja soomlane Pehr-Henrik Nordgren, kelle loomingut ma olen väga palju juhatanud. Ta oli mu väga hea sõber, suri 2008. aastal. Nordgren on kirjutanud mitmeid teoseid, mõeldes just minule, minu taktikepile, ja olen need esimesena ette kandnud. Väga meeldib ka Rootsi helilooja Anders Eliasson.


Olete saanud Heino Elleri preemia tema muusika populariseerimise eest – kuidas avastasite enda jaoks Elleri?


Kaheksakümnendatel aastatel tundsin ma tõsist huvi Baltimaade muusika vastu. Minu väga lähedane sõber Peeter Lilje vahendas palju kontakte. Lilje kaudu sain parema ülevaate Eesti heliloojatest ja tutvusin tema vahendusel ka lätlase Peteris Vasksiga. Selgus, et Lilje ja Vasks on vanad sõbrad. Niimoodi sain ka aru, millist osa etendas Heino Eller Eesti muusikakultuuris. 90ndatel tegingi plaadi "The Heino Ellers School", koos Ostrobotnia kammerorkestriga. Sel plaadil oli Heino Elleri ja tema õpilaste muusika: Lepo Sumera, Arvo Pärt, Jaan Rääts, Erki-Sven Tüür, Eduard Tubin. Ma arvan, et see oligi põhjus, miks mulle anti Elleri preemia. Muide, kui veel rääkida muusika ajaloost, siis Elleril on olnud Eestis umbes samasugune roll nagu Sibeliusel Soomes. Oma missiooni poolest on nad sarnased.


Kas olete ka Arvo Pärdi teoseid juhatanud?


No Pärt on ju rahvusvaheline klassik ja tema teoseid olen ma palju juhatanud. Muide, Pärt ja minu lemmik Vasks on vägagi sarnased oma loomingus. Võib öelda, et lausa hingesugulased. Jah, võib öelda, et Pärt tõi murrangu klassikalise muusika mõistmisse, sest tema muusika on ju iseenesest väga lihtne ja mõistetav. See ei ole mingi raske, konstrueeritud muusika. Ja Pärt on toonud tõsise muusika juurde palju neid inimesi, kes muidu võib-olla poleks seda eriti kuulanudki.


Kas kammerorkester on siis isegi keerulisem instrument kui suur sümfooniaorkester, sest see nõuab kokku kõlamiseks teatud küpsust?
Nii see on. Kammerorkestris võib minna kõikide detailidega üsna sügavuti. Kammerorkestri juhtimine meenutab rohkem käsitööd, mis nõuab aega ja vormimist. Suur sümfooniaorkester on nagu tehas, kus valmib paari-kolme päevaga mõni muusikaline suurvorm. Muidugi on olemas väga häid pikkade traditsioonidega sümfooniaorkestreid. Nemad seisavad lähemal kammerorkestri headele pooltele. Aga kammerorkestri puhul pääseb ikka muusikas sügavamale. Sellepärast, et tegemist on käsitöökunstiga muusikas.


Kas kammerorkester sobib rohkem põhjamaise meelelaadi ja muusikaga? On see helikeel natuke teistsugune kui lõunapoolsetes maades?


See oleks võib-olla natuke julge väide. Head kammermuusikat tehakse igal pool maailmas. Muidugi, mingi eriline muusikakeel põhjamaisel muusikakultuuril kindlasti on. Eestis ja Soomes on üsna sarnane mentaliteet muusika tegemisel. Nii Baltimaade orkestritega kui ka Soome omadega, mida ma olen juhatanud, on üsna hästi läinud see muusika tegemine. See on kerge olnud, sest mõtteviis on üsna sarnane. Eriti just Eestis ja Soomes.


Saksamaal olen juhatanud Müncheni kammerorkestrit ja see oli väga meeldiv töö, käisin seal mitu korda. Aga on tunda vahet küll Soome mentaliteediga. Ja mõned kolleegid on tunnistanud, et Itaalia temperament on ikka väga palju kuumem kui siin põhjalas. Sellega peab arvestama. Aga tasakaalukus, mis on eesti ja soome muusikutes, see on minu arvates väga positiivne.


Mis olukorras on klassikaline muusika praegu? Kas ta õitseb või on kuidagi tahaplaanile tõrjutud?


Helsingisse tehti uus suur muusikamaja ja sealsed kontserdid on kogu aeg välja müüdud. Vähemalt Soomes tundub, et kuulajaid on. Kuid kui võtta klassikalise muusika harrastust, siis see on kindlasti väike osa rahvast, kes sellega tegeleb. Teisalt jälle, kui vaadata üldse Soome orkestrite publikut, siis see ei ole väike. Huvi langust ei ole märgata. Kui aga rääkida meediakajastustest, siis näiteks Helsingin Sanomates on viimasel ajal klassikalise muusika arvustusi vähemaks jäänud. Enne oli selles lehes igal kolmapäeval plaadiarvustusi ja seal kirjutati igasugusest muusikast. Nüüd on nendes arvustustes klassikalise muusika osa päris väike. Suuremas osas kirjutatakse popmuusikast. Võib öelda, et Helsingin Sanomate liinist paistab välja klassikalise muusika tahaplaanile tõrjumine.  


Mis aitaks noori inimesi tõsisema muusika juurde tuua? Dirigent Kristjan Järvi on nõudnud, et muusikandid tõuseksid mängides püsti, hüppaksid ja kargaksid.


Mina sellisest asjast küll lugu ei pea. Kui muusika ise ei võlu sellega, mis temas on, siis ei aita ka need trikid midagi. Niisuguste elementide juurdetoomine ainult segab muusika nautimist.


Kas laste muusikaline haridus Soomes on heal järjel? Lapsed ikka käivad muusikakoolides ja saavad teadmisi muusikast?


See on oluline küsimus. Soomes on päris hea muusikakoolide võrgustik. Peaaegu igas paigas on lastel võimalik õppida klassikalist muusikat. Selles suhtes on Soome üks maailma parimaid maid. Aga soovida jätab tavaliste koolide muusikaõpetus. Neis ei ole küllalt pädevaid muusikaõpetajaid. Kui muusikatunnis kuulatakse ainult popmuusikat ja antakse punkte, kui hea kellegi arvates mõni lugu oli, siis võib öelda, et Soome põhikoolide muusikaõpetus ei ole kuigi hea. Aga õnneks on olemas muusikakoolide võrk. Ja kellel on ikka tõsine huvi, need pääsevad ka muusikat õppima. Neis koolides on piisavalt pädevaid õpetajaid. Üks Soome sopran rääkis, et ta on ise tulnud usklikust kodust, seal lauldi ning sellepärast oli temal ka lihtne oma hääl kõlama panna. Kodus laulmine on olnud tulevastele õpingutele hea põhi.

Laadimine...Laadimine...