Laane: erinevalt enesetappudest on eutanaasiajuhtumid dokumenteeritud, põhjendatud ja kontrollitud

"Loomulikult on Eesti inimesed valmis arutama nii elustamiskeelu kui eutanaasia üle. Ma ei kujuta ette neid argumente, millega keelata arutelu elu ja surma, elu mõtte ja ka selle üle, kas elamine on õigus või kohustus. Kes saab teise inimese eest öelda, kui palju on tema eksistentsi jäänud elu ja kui palju on selles eluga mitte kokkukäivat kannatust," arutles Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Laane: erinevalt enesetappudest on eutanaasiajuhtumid dokumenteeritud, põhjendatud ja kontrollitud (4)

Enn Tosso

"Loomulikult on Eesti inimesed valmis arutama nii elustamiskeelu kui eutanaasia üle. Ma ei kujuta ette neid argumente, millega keelata arutelu elu ja surma, elu mõtte ja ka selle üle, kas elamine on õigus või kohustus. Kes saab teise inimese eest öelda, kui palju on tema eksistentsi jäänud elu ja kui palju on selles eluga mitte kokkukäivat kannatust," arutles Roheliste volikogu esimees Aleksander Laane.

Laane vastas Pealinna küsimustele, kus ta selgitas miks Rohelised selle ettepanekuga nüüd välja tulid ning milliseid küsimusi see diskussioon ühiskonnas üles ärgitab.

Kas Eesti ühiskond on valmis diskussiooniks eutanaasia üle, kuna teema on väga vastuoluline ja kirgi küttev?

Loomulikult on Eesti inimesed valmis arutama nii elustamiskeelu kui eutanaasia üle. Ma ei kujuta ette neid argumente, millega keelata arutelu elu ja surma, elu mõtte ja ka selle üle, kas elamine on õigus või kohustus. Kes saab teise inimese eest öelda, kui palju on tema eksistentsi jäänud elu ja kui palju on selles eluga mitte kokkukäivat kannatust? Kas ta jaksab ja tahab seda koormat kanda? Sellistele küsimustele saab vastata ikka inimene ise ja kellelgi pole õigust öelda, et ta peab suu kinni hoidma. Ma tuletan meelde, et tegemist on selgelt isiklike otsustega, mida keegi teine inimese eest teha ei tohi. Pealegi - me peame mõtlema sellele, kas me ei võta enda kanda isekuse ja süü koormat, kui laseme masinatel sisuliselt kunstlikult kannatusi jätkata, kuigi inimene ise seda ei taha.

Millised sotsiaalsed grupid eutanaasia seadustamist toetavad?

Ma arvan, et see küsimus käib kõrgelt üle selle jaotuse, kuna on niivõrd eksistentsiaalne. Pigem jaotuvad inimesed selle järgi, mida nad eutanaasia all üldse mõtlevad ja kuidas nad sellest mõtlevad. Näiteks - kas inimese nõutud ja e-tervisesse arstiga konsulteerides kirjapandud elustamiskeeld, mis kehtib mingitel kindlatel tingimustel, on eutanaasia või mitte? Seega tuleb hakatuseks jõuda arusaamiseni, millest me täpselt räägime. Paljud hirmud on seotud just sellega, et ettekujutused elavad täitsa oma elu ja neil ei pruugi reaalsusega erilist kokkupuutepunktigi olla.   

Mis on peamised argumendid seadustamise vastu, millega te olete kokku puutunud? Kuidas te olete need ümber lükanud? 

Enamasti tahetakse oma hetkeseisukohast lähtudes teistele ette kirjutada, mis on õige ja mis on väär. Püütakse öelda, et eutanaasia on moraalselt, eetiliselt või mistahes muudel põhjustel väär. Arvatakse, et mida karmimalt hukka mõista, seda moraalsem-eetilisem inimene oled. Kuid unustatakse ära üks oluline külg asja juures - empaatia ja inimese vaba tahte olemuse mõistmine. Ja seegi, et teise inimese elu üle ei oma need hukkamõistjad (ka eetilises mõttes) tegelikult mingit voli. Rääkimata sellest, et eutanaasia kõigi vormide keeld pigem suurendab kui vähendab enesetappe. Minu enda veendumus on, et kui inimene teab, et tema tahet järgitakse, kui ta ise abitu on, siis ta enesetappu ei tee.

Veel räägitakse kuritarvitamise riskist. Kuid Šveitsis pole eutanaasia keelatud juba pea 80 aastat, mitmetes teistes aastakest 10 - aga mingeid suuri probleeme just seadustatud eutanaasiate puhul pole ilmnenud. Erinevalt enesetappudest on eutanaasiajuhtumid väga hästi dokumenteeritud, põhjendatud ja kontrollitud.

Veel öeldakse, et see on kunstlik vahelesegamine ja sedasi ei tohi teha. Viidatakse ühe või teise autoriteedi arvamusele. Samas unustatakse ära tõik, et enamus arstlikust sekkumisest on ka “kunstlik” - arstikunstlik nimelt. Operatsioonid, vereülekanded, ravimid, tilgutid, aparaadid, isegi röntgen, haiglavoodi ja sonditoit.

Vahel öeldakse, et selles või teises riigis pole see lubatud ja seepärast ei peaks meie ka seda lubama. Aga mida siis teha nende riikidega, kus eutanaasia eri vormid on lubatud või mittekeelatud või neile vaadatakse läbi sõrmede? Eitame nende olemasolu? 

Mida teha näiteks Saksa konstitutsioonikohtu hiljutise otsusega, mis ütleb, et abistatud eutanaasia keeld on vastuolus põhiseadusega, sest jätab lootusetult haige inimese ilma õigusest ise oma surma üle otsustada!?

Dogmaatiliste ja dotseerivate käsitlustega siin kaugele ei jõua. Teeks nii, et need, kelle arvates eutanaasia üks või teine variant on lubatav ja vajalik, saavad õiguse öelda jah või ei või kirjutada juurde oma tingimused - kõik vastavalt oma tahtele. Ja need, kes leiavad, et see on neile isiklikult vastuvõetamatu, ei langeta mingit otsust ja lasevad asjadel minna omasoodu.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...