LÄBI PEKSTUD JA KODUST ILMA: Kas lastekaitse kõrvale tuleks asutada ka eakatekaitse?

"Pensionipäeval tuuakse eidekene maalt poolvägisi taksoga pangaautomaadi juurde kohale. Kõrval seisab poeg või ka tütar, et memmeke võtaks talle raha välja. Paljud memmed on juba väga pikalt vägivallaohvrid olnud," nendib MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus eestvedaja Pille Tsopp-Pagan. "Laste alkoholi- või narkosõltuvuse kõrval nõuab üha enam raha ka mängurlus."

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

LÄBI PEKSTUD JA KODUST ILMA: Kas lastekaitse kõrvale tuleks asutada ka eakatekaitse? (3)

Kai Maran

"Pensionipäeval tuuakse eidekene maalt poolvägisi taksoga pangaautomaadi juurde kohale. Kõrval seisab poeg või ka tütar, et memmeke võtaks talle raha välja. Paljud memmed on juba väga pikalt vägivallaohvrid olnud," nendib MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus eestvedaja Pille Tsopp-Pagan. "Laste alkoholi- või narkosõltuvuse kõrval nõuab üha enam raha ka mängurlus."

Tsopp-Pagani sõnul on vägivallaohvrite hulgas tihti kõige kaitsetumad eakad. "Eakate vastu suunatud vägivallast on saanud nähtamatu probleem," ütles Tsopp-Pagan. "Lihtsam on toime tulla noore naise ja tema partneri vahelise vägivallaga. Aga eakail on enamasti lapsed. Ja kui nendega vastamisi minnakse, võetakse süü pigem enda peale. Tuntakse, et see on minu süü, minu tehtud jama. Minu poeg, minu tütar. Ma ei lähe ka ohuolukorras abi otsima! Kuidas ma kaeban ta peale? Seda ei juhtu."

Mida üksildasem paik, seda suuremasse ohuolukorda võivad eakad Tsopp-Pagani sõnul sattuda. Enamasti on tegu alanejate sugulastega, harva naabri või kellegi teisega. "Paljud memmed on vägivallaohvrid olnud juba väga pikalt," rääkis Tsopp-Pagan. "Pensionipäeval tuuakse eidekene maalt poolvägisi taksoga pangaautomaadi juurde kohale. Kõrval seisab poeg või ka tütar, memmeke võtab talle raha välja."

Edasist vägivaldset käitumist soodustavad majandusraskused, see sunnib noori taas vanematekoju pöörduma. "On ju piirkondi, eriti ääremaadel, kus pensionär on ainus sissetuleku tooja. Töö kaotanud noored kolivad tagasi ja võtavad pensionäri raha valitsemise üle," sõnas Tsopp-Pagan. "Kui seni oli eakas harjunud oma elu üksi elama ja toime tulema, teadma, kui palju ja millele raha kulub, siis nüüd võetakse tal sissetulek juba pangaautomaadi juures ära. Öeldakse, et nüüd on perekonna vajadus selline ja sina enam raha kulutamise üle ei otsusta. Enamasti on tegu joodikust pojaga, kuid vägivallatseja profiil võib olla erinev, tegu võib olla ka tütrega."

"Kõige kriitilisemad on pensionipäevad, mil raha saamise võimalus mängu tuleb," ütles naiste tugikeskuse vabatahtlik nõustaja Vaike Pähn. "Sõltuvusi, mis raha nõuavad, on mitut laadi. Alkoholi- või narkosõltuvuse kõrval üha enam ka mängurlus. Maksmist vajavad võlad tekivad nii kasiinos kui ka interneti teel mängides. Ja pensionipäeval, mis ju kõigile teada, algabki siis  väljapressimine. Pahatihti muutub see füüsiliseks vägivallaks ja löömiseks."

Raske lahendada

Üksildases kohas võib Tsopp-Pagani sõnul vägivaldne käitumine varjatuks jäädagi. "Kui mets ümberringi ja naaber kaugel, võib majas mis tahes juhtuda," ütles Tsopp-Pagan. "Näiteks memmeke kurdab, et kukkus trepist alla kolm korda. Sama memm võib arsti juurde regulaarselt sattuda kord kuus, kuid alati ei saa ka arstid trauma tegelike põhjuste jälile."

"Eakatevastase vägivalla juhtumeid on sageli palju raskem lahendada kui muid," nentis Eesti naiste varjupaikade liidu juhatuse liige Eha Reitelmann. "Kui laste puhul on õigus riigil jõulisemalt sekkuda, siis eakas peab ise otsustama. Küsimus on näiteks selles, kes õieti peaks kodust lahkuma. Kas vägivallatseja, sageli ohvri sõltlasest poeg, või ohver?"

Reitelmanni sõnul pole eakate vastu suunatud vägivallal lihtsat lahendust.

"Kui eakas elab kehvas seisus majas ja veel kehvemas korteris, oleks ta ehk omavalitsuse antud uue puhta ja korraliku eluruumi üle rõõmuski. Enamasti pole ajutine turvakodusse minek eakate ohvrite jaoks lahendus, sest vaja on palju muid teenuseid, tegeleda tuleks kindlasti ka vägivallatsejaga," ütles Reitelmann. "Ka ei soovi eakad tihti oma kodust lahkuda. Sama kehtib hooldekodu kohta – valdavalt eelistatakse siiski jääda oma koju."

Lihtsameelne allkiri võib viia varanduse

Pähni sõnul võib aga liigselt usaldavaid eakaid ohustada ka pensionirahast märksa rafineeritum vara väljapetmine. "Kasutatakse ära eaka inimese abitut olekut ja usaldust," tõdes Pähn. "Nii tuli 80-aastasele mehele kopsuoperatsioonilt tulles vastu hooldaja, noorem sugulane, ja palus mehel pangast läbi käia. Et väike makse, väikest allkirja vaja. Hiljem selgus, et ülekantud summa oli mitukümmend tuhat krooni. Kohtus on sellist väljapetmist väga raske tõestada."

Üleskruvitud emotsioonid aga põhjustavad Tsopp-Pagani sõnul paljusid haigusnähte: "Tihti ei suuda isegi arstid haiguse sümptomeid vägivallaga seostada. Näiteks neeluhaigus – söögitoru hakkab lukustuma. See tähendab, et söögitoru läheb spasmi, sülg ega söök ei lähe alla. See tuleb stressist. Tavaolukorras seda ei juhtu, see pole selles mõttes haigus. Selliste probleemidega kõrgeneb ka vererõhk, viidates südamehaigusele."

Seaduslikku käiku aga on juhtumile raske anda, sest asi jääb õiguslikult nähtamatuks.

Kerge kodust ilma jääda

"Memmeke kutsub politsei küll, kui tal surmahirm on sel hetkel, kui peksa saab. Ja kirjutab siis ka avaldusele koos politseiga alla," rääkis Tsopp-Pagan. "Mõne aja pärast rahuneb maha, laps rahuneb maha. Siis ta läheb ja võtab politseist avalduse tagasi, sest hirm läks üle. Ja kõik on nagu korras. Eraldada me kedagi sel juhul ei saa. Eakad on kõige raskem sihtrühm, keda aidata."
Isu suurema varanduse ehk siis pensionäri eluaseme järele võib Pähni sõnul viia lausa tapmisähvarduseni.

"Meile on helistanud pensionärid ka otseses surmahirmus," rääkis Pähn. "Ähvardatakse: kaua sa mutt veel elad siin? Lihtsalt selleks, et kinnisvara endale saada. Vahendiks on räiged ähvardused."

Samuti võivad eakad jääda elutarviliku abita. "Mõnikord tundub, et plaan on inimene ära näljutada," rääkis Pähn. "Näiteks jääb liikumisvõimetu ilma talle vajalikust toidust."

Pähn tõi näiteks pimeda mehe, kes leiti oma voodist sinakaskollaste silmaalustega. "Sellegipoolest ei esitanud ta ühtegi kaebust," ütles ta. "Järjekordne näide: eakad eelistavad igal juhul jääda oma koju."

Tallinna naiste kriisikodu psühholoogi Ülle Kalviku sõnul on eakad soovinud tulla nädalavahetuseks nende asutusse varju, sest kodus toimuvad peod ja joomingud, vanur võib sattuda vägivalla ohvriks ja temalt võidakse võtta raha ära. "Ka on olnud juhtum, kus eakas kirjutas oma korteri tütre nimele, tütar müüs korteri maha ning sõitis Eestist ära," rääkis ta. "Ema jäi aga tänavale."

"Kui me näiteks nooremaid ohvreid saame aidata uue töö, eriala ja elukoha leidmisega, siis eakail pole tihti enam jõudu suuremaid elumuudatusi ette võtta. Eluenergiat on lihtsalt vähem," tõdes Reitelmann. "Seitsme-kaheksakümnesed on juba oma panuse andnud, nüüd on ühiskonna kord neid aidata.  Siin lihtsaid lahendusi pole, loosungeid välja pakkuda ei saa. Iga juhtum on individuaalne." 

 

Kuhu pöörduda abi saamiseks?


• Naiste varjupaikade liidu tasuta tugitelefon 1492 aitab helistajaid ööpäev läbi. Tugikeskused asuvad üle Eesti kõigis maakondades. Sealsed asjatundjad kuulavad mured ära, otsivad väljapääsu ja pakuvad murede lahendamisel tuge. Koos hinnatakse turvariske ja koostatakse tegevusplaan, kuidas olukorraga toime tulla.



• Politsei abil saab eakas vajadusel vägivallatseja suhtes lähenemiskeeldu taotleda, kuid esmane lähenemiskeeld vältab paraku vaid 48 tundi. "Meil võiks olla esmase lähenemiskeelu pikkuseks vähemalt nädal," ütles Tsopp-Pagan. "Sest kui vägivallajuhtum leiab aset näiteks reede õhtul, ei jõua 48 tunni jooksul kohtusse avaldustki anda."

 

 

Seisusevahesid vägivallatseja ei tunne

 
"Eakatevastasest vägivallast on saanud suur probleem üle Euroopa," ütles Austria naiste tugikeskuse juht Maria Rösslhumer.  "Vägivald eakate inimeste, eriti eakate naiste suhtes ilmneb kõikides sotsiaalsetes klassides ning kultuurides."

Rösslhumeri sõnul vajavad eakad tihti kaitset isegi lastest enam. "Valdav on kartus, et nende juttu lihtsalt ei usuta," ütles Rösslhumer. "Tihti on eakad kaitsetumad kui lapsed. Neil võib puududa liikumisvõimalus, nad ei oska arvutit kasutada ja vajalikke teenistusi üles leida. Tervishoiutöötajail aga napib nii aega kui kogemusi, et olukorda õigesti hinnata."

Et osapooli nii-öelda ühele lainele viia ja ühist keelt leida, plaanib rahvusvaheline projekt WHOSEFVA kokku panna tööjuhendi, mis annaks nõu nii tervishoiutöötajaile ja sotsiaalametnikele kui ohvrile ja tema pereliikmeile. Meditsiinitöötajail näiteks soovitatakse kasutusele võtta kindlapiiriline ankeet, kus juhtumi kirjelduses konkreetne küsimus ka võimaliku vägivalla kohta.
Kaheaastase projekti juhtpartneriks on MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...