Lapsendajate koolitaja: alati peaks mõtlema, mis on vägivaldse käitumise taga

"Vägivalla mõistet on oluline mitte üldistada, vaid vaadata selle taha. Vägivalda kasutavad nii mehed kui ka naised. Vägivalda laste vastu kasutavad peamiselt emad," tõdes lapsendajate koolitaja ja asendusemana töötanud Sigrid Petoffer.

Pilt: Ave Maria Mõistlik

Lapsendajate koolitaja: alati peaks mõtlema, mis on vägivaldse käitumise taga

Jaanika Valk

"Vägivalla mõistet on oluline mitte üldistada, vaid vaadata selle taha. Vägivalda kasutavad nii mehed kui ka naised. Vägivalda laste vastu kasutavad peamiselt emad," tõdes lapsendajate koolitaja ja asendusemana töötanud Sigrid Petoffer.

Petofferi sõnul on tal hea meel, et viimasel ajal on hakatud isadele ja meestele rohkem tähelepanu pöörama. Oma ettekandes Lastekaitse Liidu aastakonverentsil keskendus ta isadele, kellel on tekkinud raskused ja probleemid lähisuhetes ning sellele, kuidas olla hoolivam isa ning ära tunda ebasobivaid käitumisviise, mis võivad lapsi kahjustada.

Vägivalla taga peitub palju põhjuseid

Petofferi sõnul on vägivallast rääkimisel oluline käsitleda, mida see mõiste endast kujutab. Tahtlikkus on sealjuures väga oluline komponent. “Vägivald on tahtlik käitumine. Vägivalla juures püütakse teha kahju või juba tehakse kahju teisele inimesele. Alati peaks mõtlema, mis on vägivaldse või agressiivse käitumise taga,” ütles ta. „Selle taga on kindlasti palju põhjuseid ja nendega tulebki tööd teha. Motiveerida inimest oma käitumist muutma ei ole aga kuigi lihtne ülesanne.“

Vägivald jaguneb kaheks, emotsionaalseks ja impulsiivseks või instrumentaalseks, mis tähendab ettekavatsetust. “Sealjuures on oluline mõelda, kas tegu on alati tahtlik või on selle taga mõjuvad põhjused, miks inimene on jõudnud olukorda, kus ta on hädas või ei oska võib-olla leida viisi või teed suhtlemiseks,” rääkis Petoffer.

Petofferi sõnul on enam kui pooled vägivaldsetest meestest ehk 55% meestest kogenud füüsilist vägivalda. Seda nii lapse kui ka täiskasvanuna. 34% mehi on kogenud vaimset vägivalda lapsena.

42% meestest pooldab arvamust, et naised saaksid vägivalda ennetada kui nad oma suu kinni hoiaksid. Umbes iga kuues-seitsmes mees leiab, et naised kutsuvad vägivalla ise esile oma käitumisega ja provotseerivad mehi, et pälvida teiste kaastunnet. Kaheksandik meestest õigustab naise löömist viimase seksuaalse truudusetusega.

Mehe vägivalduses on oluline roll ka majanduslikul toimetulekul ja töökoha säilimisel või selle puudumisel.

Sekkumisprogramm õpetab isaks olemist

Üks võimalik sekkumisprogramm on ”Hoolivad isad: turvalisem elu lastelele”, mis on välja töötatud Kanadas 2001. aastal ning mis on kasutuses mitmetes Euroopa riikides. Ka Eestis on olemas hulk programmijuhte, kes on valmis koolitusi läbi viima üle-eestiliselt. Programmi saab tulla, kas suunamise kaudu või oma vabal tahtel. Programmi lõppedes väljastatakse lõppraport ning kohtutakse isaga uuesti kuue kuu pärast, et näha, kas mõju on kestnud ka peale programmi.

Petofferi sõnul võiksid programmiga liituda isad, kellel on kõrge risk või ta on juba väärkohelnud oma lapsi, kui selles peres on lapsed kokku puutunud koduvägivallaga. Kindlasti välistatakse isad, kes on karistatud seksuaalse väärkohtlemise eest. Isal võiks ja peaks olema vähemalt mingigi kontakt ühe lapsega, sest programmi jooksul õpitakse ja rakendatakse oskusi ning isal peab olema mingi suutlikkus ja motivatsioon osalemiseks.

“Kindlasti ei ole see programm mõeldud neile, kes tulevad kenasti toime ja võiksid osa võtta erinevatest vanemlusprogrammidest. Raskekujuline sõltuvus takistab isal endal osalemist, kuna programm on mahukas,” ütles Petoffer.

Ta lisas, et ka tõsised hooldusõigusvaidlusel takistavad osalemast, sest võivad hoida üleval isa motivatsiooni lapse ema kuidagi kohtuvaidluses halvas valguses näidata.

Petofferi sõnul on nad palju arutanud selle teema ümber, kas kõrge riskikäitumisega isad sellesse programmi sobivad, kuid kuna valikuid ei ole palju, siis see pigem ei ole välistatud. Oluline on uurida ja välja selgitada, kas läbi programmi on võimalik mingit mõju ja muutust kaasa tuua. “Tähtis on isa toetada, jälgida tema käitumist ja vajadusel reageerida,” selgitas Petoffer.

Isad ei mõista oma käitumiste tagajärgi

Isad tulevad Petofferi sõnul programmi reeglina vastumeelselt. Neil on palju negatiivseid tundeid ja neil on olnud mitmeid ebameeldivaid kontakte inimestega, kes nendega töötavad. Nende motiveerimine on seega võtmetähendusega.

“Neil on negatiivsed kogemused oma isaga ja nad on tugevasti mõjutatud oma sünnipere väärtushinnangutest ja hoiakutest,” ütles Petoffer. „Programmiga liitunud isad on enamasti ise kogenud vägivalda.“

Liitujad on üsna lootusetus olukorras. Nad ei tunne, et keegi neid usuks ning et midagi on võimalik ette võtta. “Minu kui programmijuhi ja grupijuhtide ülesanne on tekitada motivatsiooni,” lisas Petoffer.

“Isad, kes liituvad, ei ole teadlikud lapse vajadustest. Nad võivad olla vaenulikud ja vägivaldsed laste emade suhtes. Ütlevad, et ma olengi hea isa, aga lapse emaga ei tule toime,” rääkis Petffer. „Sellised isad ei taju seda, et vanemate vahelised erimeelsused ja pidev konflikt võib last väga kergesti mõjutada. Samuti ei mõista nad, et mitteväärtustav käitumine ja kerge halvustamine mõjutab last ja tema arengut.“

Programmis hakkavad isad järjest rohkem õppima oma laste vajaduste ja arengu kohta ja sellegi kohta, milline nende laps on. “Meie ülesanne on nende teadlikkust isarollist suurendada. Nad ei tunne oma lapsi piisavalt. Kui teeme harjutusi, siis on isadel endal suur rõõm, kui nad hakkavad järjest rohkem oma lapse kohta õppima,” lisas Petoffer.

Programmi on rakendatud Tallinnas ja Rakveres. Lähiajal ka Valgas ning uuesti Tallinnas. Kokku on hetkel programmi läinud 25 isa, kellest 3 katkestasid. Kokku on toetatud 46 last. Keskmine isade vanus on 39.

72% programmis osalenud isadest on olnud vägivaldsed lapse või ema suhtes. “Julgen tunnistada, et hetkel 8%-l me mingit mõju või muutust ei tuvastanud. Meie esimesest grupist lõpetasid aga kõik isad, kes alustasid ja see on üsna haruldane ja tunnustus ning innustus kõikidele isadele,” rääkis Petoffer.

Petofferi sõnul ei olnud programmiga alustades suurt usku sellesse, et probleemsetel isadel võivad mingid muutused aset leida. “Kui aga lapsed peavad kõige sellega hakkama saama, siis peame ka meie nende isadega hakkama saama,” ütles Petoffer, et ta on ligi 30 aastat töötanud asendushoolduses ja kokku puutunud lastega, kellel ei ole võimalik vanematega koos elada. “Saame palju ära teha selles, et tekitada vanemates usku ja lootust, et nad on head vanemad. Vanemluse toetamine on üks olulisemaid asju,” lisas ta.

Laadimine...Laadimine...