Lasnamäe olümpiaujula kasvatab tulevasi meistreid

"Eesti ujujad ja treenerid on sellist basseinikompleksi, mida nüüd tahetakse Tondiraba kanti rajada, oodanud juba üle kümne aasta kindlasti," ütles endine tippujuja ja praegune treener Martti Aljand.

Lasnamäe olümpiaujula kasvatab tulevasi meistreid

Ivo Karlep

"Eesti ujujad ja treenerid on sellist basseinikompleksi, mida nüüd tahetakse Tondiraba kanti rajada, oodanud juba üle kümne aasta kindlasti," ütles endine tippujuja ja praegune treener Martti Aljand.

Linn soovib koos eraettevõtjatega rajada aadressile Varraku 14a olümpianormidele vastava ujula. "Selline ujula võimaldaks tipptasemel treeninguid, aga ka rahvusvaheliste võistluste korraldamist Tallinnas," ütles linnapea Mihhail Kõlvart, kelle sõnul on ujula osas samme astutud varemgi, kuid nüüd on linn jõudnud konkreetse tegevuseni.

Praegu napib põhjalikumateks ujumistrennideks ikka veel paiku. Tallinna suurimas linnaosas Lasnamäel ei ole avalikku ja mitmele otstarbele vastavat veekeskust. Eesti ainus võistlusi läbi viia lubav ujula asub hoopis Tartus Aura keskuses.

Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja Aivo Normak toonitas, et ujumine on kõige suurema harrastajate arvuga spordiala Eestis. "Meil on 17 000 registreeritud harrastajat, neist 10 000 Tallinnas," lisas ta.

Probleem on aga selles, et pealinnas puudub siiani korralik 50-meetrine bassein, kus saaks ka võistlusi läbi viia. "On väga tõenäoline, et sinna tuleb ka spaa ja aktiivse vaba aja veetmise võimalused. Lasnamäel ju avalikku veekeskust veel ei ole," rääkis  Normak. "Me oleme seda kompleksi nimetanud ka olümpiaujulaks, mis tähendab 50 meetri pikkuse basseini ja teise, 25-meetrise olemasolu, et saaks korraldada ka suuremaid võistlusi."

Tühimik vaja täita

Uue ujula rajamist tervitavad kõik Eesti tippujujad ja treenerid, nentis praegu treenerina töötav endine tippujuja Martti Aljand. "Eesti ujumises on olnud põlvkondade vahetus ja tekkis väike tühimik, kui endised tipud oma ujumisriided varna riputasid," rääkis Aljand.
Kuid väärilise järelkasvu sirgumiseks ei piisa tema sõnul ainult andekatest noortest ja headest treeneritest – neile on vaja luua ka head harjutamistingimused. "Sellega meil lood kõige paremad veel ei ole. Ujulad on üle koormatud ja paljud ei saagi sobivat harjutamise aega. Eesti ujujad ja treenerid on sellist basseinikompleksi, mida nüüd tahetakse Tondiraba kanti rajada, oodanud juba üle kümne aasta kindlasti," lausus Aljand. "Vajadus sellise ujula järele suureneb iga aastaga. Ise töötan treenerina Kalevi spaas, mis nüüd hiljuti pärast remonti jälle avati. Tean oma kogemustest, et kõik ujumisajad on seal kogu aeg hõivatud, eri ujumisklubid tahaksid seal kindlasti võtta radu juurdegi, aga seda võimalust ei ole."

Aljand on teinud magistrikraadi saamiseks Tallinna ülikoolis uurimistöö, milles jõudis järeldusele, et ujumise taristu ei vasta meil nõudlusele – vaja on rohkem ujulaid ja tippsportlaste jaoks just sellist 50 meetri ujulat, kus oleksid kõik võimalused ka pealtvaatajatele ning sportlased saaksid teha enne võistlusi  soojendusujumist teises basseinis. "Kalevi ujulas on küll 50-meetrine rada olemas, kuid muud sealsed tingimused ei vasta kahjuks rahvusvaheliste võistluste korraldamise tingimustele," lausus Aljand. "On täiesti ilmne, et sellist täismõõtmelist ujulat ei vaja ainult tippujujad, vaid seda on tarvis kogu ühiskonna huve silmas pidades. Paljud organisatsioonid, nagu näiteks kaitsevägi, vajavad tingimusi, et kutsealused saaksid ujumist treenida. Samuti on tähtis parandada laste ujumise algõpet, praegu napib selleks võimalusi. Kuid seda pole vaja mitte ainult lastele, ujumisoskus peaks olema igaühel, kogu rahvas peaks oskama ujuda."

Tuleb õppida tehtud vigadest

Aljand avaldas lootust, et uue ujula rajamisel arvestatakse  vigadega, mis tehti nii Tartu Aura puhul kui ka Kalevi spaas. Tema kinnitusel teeksid kõik ujumisentusiastid selle eest väga sügava kummarduse asja eestvedajatele. "Minul kui treeneril ja endisel sportlasel on selle üle väga hea meel, et meie unistus hakkab nüüd täide minema. On tähtis, et 50 meetri basseini kõrvale tuleks ka väiksem 25-meetrine, kus saab võistluste ajal teha soojendustreeningut. Auras ja Kalevi spaas seda ei ole. Aga selle vastu ei saa küll midagi olla, et uude ujulasse tuleb ka spaa ja linnaelanikud saavad seda külastada. Tartu Aura kogemus näitab, et 50 meetri ujula ja spaa saab panna väga hästi koos toimima, kui nad on ka eraldi kasutatavad. Uus ujula peabki olema multifunktsionaalne, et seda saaks kasutada kõik, nii linnarahvas kui ka sportlased. Võib-olla nõuab see algul natuke suuremat investeeringut, aga hiljem tasub end mitmekordselt ära."

Lasnamäele tuleva uue ujula peab looma eraettevõtja, kuid linn esitab talle oma tingimused, millised peavad olema seal sportimise ja võistluste korraldamise võimalused. Ujulale ehitaja leidmiseks korraldab linnavaraamet hanke. "Kui kõik sujub, saab ehitusega algust teha 2021. aasta sügisel ning ujula valmib 2025. aasta lõpuks," ütles linnavara haldamist kureeriv abilinnapea Eha Võrk.

Laadimine...Laadimine...