Lasnamäele võiks tulla künklik mägiratta rada

Elanikud soovisid Lasnamäele veeparki, välilava, kinohoonet ning promenaadiga rohelist katust Laagna teele.

Pilt: Scanpix

Lasnamäele võiks tulla künklik mägiratta rada

Heiki Veidebaum, Keskerakonna Lasnamäe piirkonna liige

Elanikud soovisid Lasnamäele veeparki, välilava, kinohoonet ning promenaadiga rohelist katust Laagna teele.

Hiljutine Lasnamäe tulevikku puudutav konverents käsitles mitte isegi homset päeva, vaid väga kauget tulevikku. Tallinna kõige suurema elanike arvuga piirkonna tulevikust rääkides arvestati ka sellega, et vaatamata kogu oma rohelusele, parkidele, paljudele kaubanduskeskustele, laste mänguväljakutele ja spordiga tegelemise kohtadele koosneb Lasnamäe ikka veel üksikutest "tükkidest". Infrastruktuuri arenedes võivad need asumid muutuda omamoodi linnasisesteks väikelinnadeks, mis on isemajandavad ning suudavad pakkuda oma elanikele pea kõike mugavaks elamiseks vajalikku. 

Kino populaarseks

Üldiselt puudutasid elanike ettepanekud selliseid objekte, mida ei saa olla palju. Näiteks, ujulat, veeparki ja spaad, samuti avatud lava, kus suvel võiks vaadata esinemisi. Või siis kinohoonet. Teatavasti ehitati Lindakivi nõukogude ajal just kinoks, kuid populaarseks see ei saanud. Inimesed sõitsid neidsamu filme ikka linna vaatama. Kuna töine pinge kasvab, siis väsinud inimene, kui ta tahab kinno minna, mõtleb, kas jääda linna kuni seansi lõpuni või minna kõigepealt koju, süüa ja alles siis sõita kinno. Loomulikult sõltub paljugi siin uue kino asukohast. Kui see saab olema Ülemiste Citys või Lasnamäe kõige kaugemas otsas, siis võib kinokülastaja jääda oma harjumuspäraste radade juurde ning sõita ikkagi Coca-Cola Plazasse või Apollo kinno Solarise Keskuses, sest bussid viivad just nende ette.

Selge on see, et kui palju ka Lasnamäel parke ei oleks, vaja oleks ikkagi rohkem. Ja mitte lihtsalt parke, vaid tervise- ja jooksuradade ning jalgrattateedega parke. Kasutades ära kohalikku reljeefi, võiks mägijalgratta harrastajate rõõmuks rajada üsna mägise jalgrattatrassi.

Kuid erilist tähelepanu köidab Rein Annusveri ja Taavi Agasillla projekt "Laagna – linn linnas". Selles Lasnamäe osas, mis jääb vahetult piirkonda läbi lõikava Laagna tee äärde alates Gonsiori tee või Tartu mnt otsast kuni peaaegu Peterburi tee pöördeni, elab ligi 25 000 inimest. Seda on juba üsna korraliku linna jagu. Rohkem on elanikke vaid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel, aga Viljandi ja Rakvere on juba väiksemad.

Laagna on väga kompaktne, tema pindala on vaid 1,36 km2. Nii on selle Lasnamäe osa elanikkonna tihedus 17 715 inimest ruutkilomeetri kohta. Elanike tiheduselt võib Laagnat võrrelda Barcelonaga.

Laagna elanike põhiprobleemiks on kanal, mis lõikab asumi pooleks. Kaubanduskeskused asuvad siin küll Laagna peatusest alates mõlemal pool teed, kuid põhjapoolsema külje elanikud Kumu, Paesilla ja Kotka peatuste lähedal peavad poodi minekuks ületama sildu. See pole aga kuigi mugav. Vanemate inimeste jaoks on üles-alla käimine väsitav.

Mõte ajast ees

Projekt näeb ette nende ebamugavuste kui mitte eemaldamist, siis vähemalt leevendamist. Selle piirkonna kõige olulisemateks sildadeks on Lindakivi ja Saarepiiga. Nende sildade kaudu tulevad ja laskuvad inimesed bussipeatustesse ning lähevad vastupidises suunas koju. Üks väljapakutud võimalustest oleks ehitada Laagna tee kohale katus. Sinna võiks rajada pargi, promenaadi, kooli, lasteaia, jne. Sellised ülestõstetud paigad eksisteerivad näiteks New Yorgis.

See ettepanek on silmnähtavalt oma ajast ees, aga tulevikule peabki mõtlema. Kuid Tallinna tulevikule saab mõelda vaid sel juhul, kui linna etteotsa jääb aktiivne ning kohapealset arengut tõeliselt soosiv linnavalitsus. Võimule ei saa pääseda erakonnad, mis tühistavad tasuta ühistranspordi, lükkavad kõrvale suuri investeeringuid nõudvad plaanid ja paiskavad meie linna oma arengus 20 aastat tagasi. Poliitiliste vastaste vastu tuleb minna ühtse löögirusikana, aga mitte harali sõrmedega.

Laadimine...Laadimine...