Lasse Lehis maksumaksja vaenlasest EAS-ist: oluliste asjadega ei tegeleta

"200 000 euro eest joonistati kokku mingisugune arusaamatu rändrahn, mis meenutas mõnele kilpkonna, mõnele lammast. See on jällegi näide sellest, et kui on tõepoolest tähtsad asjad tehtud, võime joonistusvõistlusi korraldada. Kui aga pannakse kinni näiteks Shanghais kaubandusesindus, millest on Eesti majandusele palju rohkem kasu kui värvilistest piltidest, näitab see, et oluliste asjadega ei suudeta või taheta tegeleda ja oma päevade sisustamiseks mõeldakse välja mingisuguseid asendustegevusi," ütles Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Pilt: Scanpix

Lasse Lehis maksumaksja vaenlasest EAS-ist: oluliste asjadega ei tegeleta

"200 000 euro eest joonistati kokku mingisugune arusaamatu rändrahn, mis meenutas mõnele kilpkonna, mõnele lammast. See on jällegi näide sellest, et kui on tõepoolest tähtsad asjad tehtud, võime joonistusvõistlusi korraldada. Kui aga pannakse kinni näiteks Shanghais kaubandusesindus, millest on Eesti majandusele palju rohkem kasu kui värvilistest piltidest, näitab see, et oluliste asjadega ei suudeta või taheta tegeleda ja oma päevade sisustamiseks mõeldakse välja mingisuguseid asendustegevusi," ütles Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

"Viimased kaks aastat on maksumaksja vaenlase tiitli pälvija paistnud esile kategoorias, kus mõni ametnik või ametnikkond on meie ühise raha kulutamisel millegi märkimisväärselt rumalaga hakkama saanud," ütles Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Lehis meenutas Tallinna TV saates "Nädal+", et 2015. aastal võitles Eesti Maksumaksjate Liit küllaltki agaralt riigikogu liikmete autoliisingutega ja märkis maksumaksja vaenlase tiitliga ära neist kaks kõige tublimat.

2016. aasta märksõna on aga paljude jaoks Ärma talu, selle ümber toimuv ning sellega seotud ettevõte Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). "Omal ajal, üle kümne aasta tagasi andis EAS 190 000 eurot Ärma talule turismitalu arendamiseks. Hiljem, kui selgus, et presidendihärra ei saa oma kodus turismiga tegeleda, otsustati väga segastel asjaoludel, et piisab toetuse summast vaid 10% tagasi küsimisest. Teame, et tavaliselt, mõne muu sarnase turismiobjekti puhul oleks ilma pikema jututa tagasi küsitud 100% toetusest. See otsus häirib inimesi. Samuti on avalikkusele suhteliselt segane, kuidas EAS antud otsuse vastu võttis. Õhku on visatud küsimus, kes on valetanud? Seda kuni presidendihärrani välja."

Kogu kõnealune jant on Lehise märkel mõjunud väga halvasti nii EASi kui Eesti riigi mainele. "Loodan, et andsime oma tiitliga väikese panuse ka sellele, et arutada, kas presidendile on vaja residents ehitada või mitte. Senine praktika on kahjuks lõppenud sellega, et iga ametist lahkunud president on soetanud endale maksumaksja raha eest kinnisvara. Kui see trend jätkub peaksime otsustama, et lihtsam on ehitada presidendile residents tema ametiajaks, mitte igaühele eraldi."

Nii Eesti Maksumaksjate Liitu kui maksumaksjaid hämmastas ka Eesti brändi konkurss. "200 000 euro eest joonistati kokku mingisugune arusaamatu rändrahn, mis meenutas mõnele kilpkonna, mõnele lammast. See on jällegi näide sellest, et kui on tõepoolest tähtsad asjad tehtud, võime joonistusvõistlusi korraldada. Kui aga pannakse kinni näiteks Shanghais kaubandusesindus, millest on Eesti majandusele palju rohkem kasu kui värvilistest piltidest, näitab see, et oluliste asjadega ei suudeta või taheta tegeleda ja oma päevade sisustamiseks mõeldakse välja mingisuguseid asendustegevusi."

Maksumaksja vaenlase tiitli andmisega on Lehise kinnitusel alati lihtsam kui maksumaksja sõbra leidmisega. "Maksumaksja vaenlase tiitli kandidaate on igal aastal meile kuhjaga pakutud. Nende hulgast valiku tegemisel lähtume sellest, milline probleem on aasta jooksul kõige aktuaalsem olnud ja tavalise maksumaksja südant õiglustunde osas kriipinud."

2016. aasta maksumaksja sõbra tiitlit välja ei antud, ent eriauhind läks Tallinna Halduskohtu kohtunikule Kadriann Ikkonenile. "Eriauhind on konkreetse kohtuotsuse eest, mis tuli eelmise aasta detsembris. Selle otsusega leiti, et maksuintress, mida riik võtab maksuvõlaga viivitamise eest 0,06% päevas on liiga suur ja põhiseadusega vastuolus. Üldiselt ei ole meil kombeks kohtuotsuseid avalikult kiita või laita, aga tahtsime kohtuniku tööd tunnustada. Antud kohtuotsuse tegemiseks oli kohtunik läbitöötanud väga palju materjale selle kohta, millised mõjutusvahendid on sarnastel juhtumitel kasutuses teistes riikides ja mis toimub finantsturgudel. Kui palju makstakse pankadele viiviseid või muudes olukordades, kus võlga õigel ajal ei tasuta. Kohtunik jõudis järeldusele, et Eesti riigis on olnud viiviseprotsent väga pikka aega ühe koha peal paigas, samal ajal kui mujal maailmas on intressimäärad olulisel määral kukkunud. Seega on meie seadusandja jäänud natukene lohakaks. Ta pidanuks ka ajaga kaasas käima ja intressimäära vähendama. Kohtuotsus on 18-leheküljeline, seal on igasuguseid värvilisi graafikuid ja see on rohkem nagu kooliõpiku moodi."

Lehis lisas, et kui keegi tahab teada, millised on maksuviivised mõnes Euroopa riigis, võib seda kohtuotsust lugeda. "See erineb tavalisest kohtuotsusest ikka väga palju. Selliseid šedöövreid me väga tihti ei kohta, seepärast sai konkreetne kohtunik ka esile toodud."

Laadimine...Laadimine...