Lastearst õnnetusterohkest suvest: väikelastele on kõige ohtlikum koht kodu!

"Kui te vaatate reklaami inglaste suure naljategija mister Beaniga, siis tema hüppeid ja lende ei maksa järele teha, nagu ka kõike muud telepildist nähtut – kõik ei ole kummist!" hoiatab lastehaigla pediaater Lagle Suurorg, kelle sõnul oli möödunud suvi õnnetusterohke.

Pilt: Scanpix

Lastearst õnnetusterohkest suvest: väikelastele on kõige ohtlikum koht kodu! (1)

Kai Maran

"Kui te vaatate reklaami inglaste suure naljategija mister Beaniga, siis tema hüppeid ja lende ei maksa järele teha, nagu ka kõike muud telepildist nähtut – kõik ei ole kummist!" hoiatab lastehaigla pediaater Lagle Suurorg, kelle sõnul oli möödunud suvi õnnetusterohke.

"Kolme suvekuu jooksul lebas meil lastehaigla palatites kukkudes saadud vigastuste tõttu 363 last ja üle 6000 käis vigastusi tohterdamas ambulatoorselt," ütles Suurorg. "Kui ma näen, kuidas ema ja laps traumapunktis järjekorras istuvad ja arsti juurde pääsemist ootavad, mõlemal pilk oma nutitelefonis, tahaks öelda – no räägi lapsega, lohuta teda, vestle temaga, aruta, anna kas või lasteraamat karumõmmiga kätte! Ärgem jätkem kõike virtuaalse maailma hooleks, mis ohutunnet sugugi ei kasvata!"

Ka taburetilt kukkudes võib käeluu murda

"Kõige ohtlikum koht alla viieaastastele väikelastele on kodu," nentis Suurorg. "Hiljutine Euroopas läbi viidud uuring näitas, et enamiku õnnetusjuhtumite puhul oli laps kas vanemate käeulatuses, kuulde- või nägemiskauguses. On juhtunud ka nii, et laps on toolilt või taburetilt kukkudes käeluu murdnud, kui vanem vaid korraks selja pööras." 

Suuroja sõnul peavad väikelastega juhtunud õnnetuste eest vastutama vanemad. "Kõik hakkab peale kodust, ja kodu on see, kes vastutab," rõhutas arst. "Vaadake üle lapse kõrguselt köögid, vannitoad, rõdud! Kas seal on kõik ohutu? Kas näiteks ohtlikud kemikaalid on kõrgel riiulil ja mitte kraanikausi all kapis? Kas rõdudele pole jäetud kaste-laudu, mille otsa end upitada? Alla nelja-aastasele lapsele ei saa midagi seletada, tema ei vastuta millegi eest. Laps hakkab ohtudest aru saama viieaastaselt. Pühapäeval toodi lastehaiglasse kaheksandalt korruselt alla kukkunud laps, tema raske trauma tähendab mitmeid operatsioone."

Koolieelikutest alates on lastearsti sõnul suurim roll ettevaatamatu liikumisega seotud õnnetustel. "Spordivigastused hakkavad sellest peale, et keegi ei õpeta lapsi korralikult liikuma," selgitas Suurorg. "Ei õpetata tarvilikke võtteid ja oskusi, mille hulgas on ka oskus kukkuda. Aga arsti õpetamine on väga kallis õpetamine, õpetama peaks ikkagi kodu ja kool. Kuid praegu on kasvanud juba terve põlvkond, kes ohte ei karda! Vanaemasid ju keegi ei kuula."

Ohtlik võib olla ka rularamp, kui keegi seal väikeste ja suurte koostegutsemisel silma peal ei hoia.

Kukkumistraumade tagajärjed võivad avalduda ka aastate pärast

"Elan Õismäel ja akende all on suur rularamp, kus sõidetakse viuh üles ja viuh alla," rääkis Suurorg. "Samas aga jalutavad ja koperdavad tõukerattaga väikesed lapsed ning selline läbisegi rähklemine jätkub pimedani välja. Rularampidel ei tohiks mängida või trikitada eri vanuses lapsed läbisegi, järelevaatajaid ju enamasti pole."

Paraku ei piirdu noorukid mänguväljakuga, vaid kipuvad kõrgusi vallutama  linnamüüridelgi. "Veel ohtlikumad on lagunenud müürijupid, näiteks vana vangla juures," mainis Suurorg. "Sõidetakse kõige võimatumatuse kohtades, ka katustel. Inimesed pürgivad kõrgustesse, mis võib lõppeda ränkade vigastuste või surmaga. See on raske teema."

Pediaatri sõnul võivad kukkumiste tagajärjed ulatuda aastakümnete taha. "Päevas käib traumapunktis 50 kuni sada last," ütles Suurorg.

"Peamised vigastused on luumurrud ja peapõrutused. Aga mis tähendab väikesele lapsele peapõrutus? Väikelast hoitakse 24 tundi jälgimisel ja vaadatakse, kuidas ta end tunneb. Aga koju saabudes lapse tervist enam ei jälgita, ja kui laps suureks kasvab, siis vanemad tihtilugu isegi ei mäleta seda juhtumit. Kooli ajal aga võib lapsel tekkida väsimus, õppimisraskused ja rahutus. Otsitakse põhjust, miks laps ei saa hakkama.

Praegu seostatakse neid sümptomeid sageli vaimse tervise häiretega, kuid need tundemärgid võivad olla ka aastate eest saadud kukkumistrauma tagajärg, mida ema enam ehk ei mäletagi. Tuleb arvestada sedagi, et 46% juhtudest on tegu laste korduvtraumadega. Kuid tegelikku traumade arvu ei tea keegi, sest paljudel juhtudel haiglasse ei pöördutagi."

Laste vigastuste vältimine ei tohiks Suuroja sõnul olla võimatu ülesanne. "See pole võimatu missioon! Selles mõttes on hea näide praegune reklaamikampaania "Aitäh, sulle ema! Aitäh, sulle isa! Et sa ei lubanud mul seda ja toda ohtlikku asja teha...". Sest kogu ohutajumise oskus saab alguse koolist ja kodust. Noortele võiks meelde tuletada, et kui te vaatate reklaami inglise suure naljategija mister Beaniga, siis tema hüppeid ja lende ei maksa järele teha, nagu ka kõike muud telepildist nähtud – kõik ei ole kummist!"

Koolis juhtunud õnnetuste arv õnneks langeb

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul juhtus Tallinna koolides mullu õpilastega 385 vigastusega lõppenud õnnetust, seda on kümne võrra vähem kui eelmisel aastal.

"Õnnetusjuhtumite arvu langus võib olla tingitud sellest, et Tallinna koolid on renoveeritud, keskkond turvalisem ning pooltes koolides on kasutusel traumade registreerimise ja analüüsi süsteem," ütles linna koolitervishoiu nõukogu esimees Merike Martinson. "Samuti on Tallinna kooliõed teinud koolijuhtidele või tervisenõukogudele kokku ligi 300 ettepanekut koolikeskkonna parendamise ja vigastuste ennetamise osas. Organiseeritud järelevalvega koole, lasteaedu ja -sõimesid ja ujulaid võib pidada turvaliseks."


 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...