Lastekaitse liit: koroona tõstis pöördumisi lastekaitsesse märgatavalt

"Selge on see, et piirkonniti on vajadused erinevad. Peame kaasama kohalikke omavalitsusi ja püüdma nende poolt esile toodud spetsiifilisi probleeme lahendada," pakkus Tomberg, kelle hinnangul teavad laste kohta kõige paremini kooli- ja lasteaiaõpetajad ning lastekaitsetöötajad.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv
Eesti

Lastekaitse liit: koroona tõstis pöördumisi lastekaitsesse märgatavalt

Jaanika Valk

"Kogu peresuhete küsimus on väga terav. Midagi ei ole parata, väsivad nii vanemad kui ka lapsed ja tekivad lahkhelid," ütles lastekaitse liidu president Ene Tomberg ja nentis, et nõustamist nii lastekaitsetöötajate kui ka ühingute poolt oli kriisi ajal tavaolukorrast oluliselt rohkem. "Tekkisid täiesti uued situatsioonid. Imestan, kuidas paljulapselised perekonnad õppetöö korraldamise ja oma tööga toime tulid. Need on kõik kangelasvanemad."

Sel nädalal, 17.–18. juulil toimub Brüsselis Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, kus arutatakse majanduse taastamise kava COVID-19 kriisile reageerimiseks ja Euroopa Liidu uut pikaajalist eelarvet. Arvestades asjaolu, et keskmiselt 20% elanikkonnast moodustavad lapsed, tegi lastekaitseorganisatsioon Eurochild Euroopa liidritele pöördumise sooviga eraldada Euroopa Sotsiaalfond Pluss summast vähemalt 5% laste vaesuse vähendamiseks kõigis liikmesriikides.

Kriisist taastumise eelarve vastuvõtmisel ei tohi pöördumise koostajate hinnangul unustada, et Euroopas elab 23 miljonit last vaesuses või sotsiaalses isolatsioonis. "Kõrvuti laste vaesuse likvideerimise nõudega lisasime Eesti poolt vajaduse pöörata enam tähelepanu laste vaimsele tervisele ja sellekohase abi küsimustele," ütles lastekaitse liidu president Ene Tomberg.  "Lastekaitse Liit on Eurochildi pöördumise edastanud ka meie peaministrile, et juhtida tähelepanu laste heaolu parandamisele ning arengu soodustamisele." 

Vaimse tervise küsimused on vaja eraldi välja tuua

Tombergi sõnul on vaja mõelda, mis on kõige suuremad vajadused ning millised oleksid konkreetsed tegevused. "Võime jälle kukkuda distantsõppele ja me ei tea täna, millistel lastel pole arvutivõimalust. See on lihtne näide, aga peame ka läbi mõtlema, et võib-olla tekib vajadus, et ühele soojale toidukorrale lisaks hakkame andma lastele veel sooja hommikueinet või arendama ka pikapäevarühma toitlustust," tõi Tomberg näiteid.

Tombergi sõnul ei olnud vaimse tervise punkti eraldi algses nõudes sees ja kõik vajalikud punktid ei olnud lahti mõtestatud, sest pöördumine peab olema lühike ja kokkuvõtlik. Lastekaitse liit leidis siiski, et vaimse tervise küsimused on vaja eraldi välja tuua. "Kui sõjaväele nõuame 2% sisemajanduse kogutoodangust, miks siis lapsed ei peaks 5% saama," leidis ta. Lisaks on Tombergi sõnul selge, et vaimse tervise teemad on peale koroonakriisi teravnenud juba seetõttu, et mõned lapsed ei saanud kaugõppega hakkama, samuti tekkisid probleemid kodudes omavaheliste suhetega. 

Perevägivalla järsku tõusu pole Tombergi sõnul siiski märgata olnud. "Selge on see, et alguses oli situatsioon kõigi jaoks uudne ja võib öelda, et koroona venis. Esimese kuu ehmatusest sai teine ja kolmas kuu ning kahtlemata sellises olukorras pinged süvenevad," rääkis Tomberg ja lisas, et eriti pingelised olid aprilli teine pool ja mai, kus toimusid põhikooli ja keskkooli lõpetajate eksamid. "Noorematel oli seda perioodi kindlasti kergem taluda," arvas ta.

"Peame eraldi tähelepanu pöörama laste vaimsele tervisele," ütles Tomberg. "Räägime Eestis palju laste vaimse tervise probleemidest, aga alati ei ole diagnostika ja ravi kättesaadav, eriti kui läheme Tallinnast väljapoole. Aga ka pealinnas ei ole see alati õigeaegselt kättesaadav." 

Eestile on ÜRO lapse õiguste komitee poolt ette heidetud, et meil kukub väga palju lapsi koolist välja, kuid koolid on parim viis, kuidas lastega kontakti saada. Tombergi sõnul ei pruugi koolist välja kukkumine alati vaesusega seotud olla. "Pigem on tõenäoline, et vaesuses oleva pere tulevikulootus ongi see, et laps õpib ja on tubli ning saab oma tulevasele perele parema elu kinkida."

Oluline on tema hinnangul kooli ja kodu vahelise kontakti tugevdamine. "Küllalt sageli tuleb ette ka olukordi, kus kool püüab ja vanemad ei tule püüdlustega kaasa. Peame mõtlema, kuidas vanemaid rohkem kaasata, et ei oleks nii, et lapsevanemate koosolekul istub ainult hea õpilase vanem. See on koostöö ja seda ei saa lahendada hüüdlausetega, et tulge ja me õpetame teile, kuidas lapsi kasvatada," lisas Tomberg.

Toetuse paigutamisel on kõige olulisem koostöö

Toetuse saamisel tuleb Tombergi sõnul läbi mõelda, kuidas raha paigutama hakatakse. "Mina arvan, et see võiks olla riigikantselei juures üks eraldi fond, kes moodustab endale väga pädeva töörühma, et välja selgitada, kuhu raha kõige rohkem vaja on," ütles ta. "Selge on see, et piirkonniti on vajadused erinevad. Peame kaasama kohalikke omavalitsusi ja püüdma nende poolt esile toodud spetsiifilisi probleeme lahendada," pakkus Tomberg, kelle hinnangul teavad laste kohta kõige paremini kooli- ja lasteaiaõpetajad ning lastekaitsetöötajad.

Tombergi sõnul ei saa Euroopa ülemkogu laste vaesuse ega vaimse tervise probleemidest mööda vaadata, kuid kas toetus on lõpuks just 5%, seda ta öelda ei oska. "Tuleb lähtuda kahest asjast. Esiteks iga viies elanik on suures jaotuses laps ja nemad on 10-20 aasta pärast kõige aktiivsemad töötegijad. Kui me täna neid ei toeta, siis aktiivsete töötegijate arv väheneb edasi. Teiseks ei saa me mööda vaadata terviklikult sellest, kui hästi inimene edasi eksisteerib, kuidas saab tema anne  ja vajadused toetatud. Ma arvan, et laste heaolu peale mõeldakse, aga ei tea, kas seda hinnatakse 5% vääriliseks. Küll aga on leitud, et see võiks olla baas, millelt minema hakata," ütles ta.

Rahastuse olemasolul tuleb Tombergi sõnul esimesena selgeks teha ja kokku leppida prioriteetides, et erinevad rühmitused ja organisatsioonid lähtuksid raha kulutamisel sarnastest põhimõtetest. "Siin tuleb leida konsensus. Selge on see, et igale lapsele on kõige rohkem vaja kodu ning toitu," rääkis Tomberg. "Tean, et paljudes koolides antakse juba erinevate fondide arvelt hommikuti sooja putru, aga see tuleks võib-olla kohustuslikuks teha ning rohkem panustada pikapäevarühmade toitlustamisele."

Uuringud aitavad raha paigutada

Tombergi sõnul on otsuste tegemiseks vaja väga head statistilist analüüsi, mida hetkel veel ei ole. "Kõik andmed tulevad väga hilja. Praegu kaardistatakse ja püütakse kokku võtta, mis tegelikult ära tehti. Keegi ei tea, kui palju lapsi said kokku toidupakke terves riigis ja kui palju need pakid neid aitasid," selgitas Tomberg ja lisas, et vaja on täpsemaid uuringuid. "Kui mõtleme tuleviku peale, siis ei tea keegi, kui kõrgele töötuse protsent läheb ja mis juhtub kui vahepealsed toetusmeetmed ära langevad," muretses Tomberg, kelle sõnul lapsevanemate töötuse protsent muudab oluliselt vaesuses elavate laste võimalusi.

Lastekaitse liidul oli mõni aasta tagasi võimalus hallata Jõulutunneli saatest saadud raha, mis oli kindla suunitlusega toetada laste huvitegevust. "Selle projektiga nägime, et vajadused on seinast seina. Variante on palju ja valida, kuhu oleks kõige õigem raha suunata, on alati raske," nentis Tomberg, kelle sõnul on seejuures eriti oluline koostöö kohalike omavalitsustega.

Laadimine...Laadimine...