"Peaksime erinevates keskkondades iga päev arvestama 12-aastase Roosna-Alliku poisi sõnumit: laste arvamust tuleks rohkem küsida, sest lastel on alati midagi öelda," märkis Lastekaitse Liidu president Loone Ots.

MTÜ Lastekaitse Liit soovitab hiljuti läbiviidud küsitlusele toetudes omavalitsustel kuulata laste arvamusi rohkem ka valimistevahelisel ajal, vahendas BNS.

“Ühe Eesti linna esindaja tõi küsitluses välja asjaolu, et laste kaasamine poliitilistesse otsustesse on aktiivsem enne valimisi. Lastekaitse Liit toetab seisukohta, et see ei tohi nii olla. Peaksime erinevates keskkondades iga päev arvestama 12-aastase Roosna-Alliku poisi sõnumit: laste arvamust tuleks rohkem küsida, sest lastel on alati midagi öelda,” märkis Lastekaitse Liidu president Loone Ots pressiteate vahendusel.

Võrreldes 2006. ja 2013. aasta küsitluste tulemustega on 2017. aasta suve lõpus tehtud uuringu kohaselt omavalitsused laste ja noorte kaasamise algatamisel aktiivsemad ja kasutavad mitmekülgsemaid kaasamise vorme ning kanaleid. Suurenenud on ka otsesuhtluse osakaal.

Siiski selgitavad omavalitsused oluliselt vähem laste ja noorte arvamust välja kohaliku kultuurielu, keskkonna ning kohaliku transpordi küsimustes. Rohkem on omavalitsusi, kes kinnitavad, et laste kaasamist toetavaid materjale ei jätku. Venekeelsete materjalide kättesaadavust peab ebapiisavaks üle kolmandiku vastanud omavalitsustest, märgitakse uuringu kokkuvõttes.

Küsitluses osalenud lastest ja noortest on 63 protsenti teadlikud oma õigusest avaldada arvamust kohaliku elu korraldamises. Mõnevõrra on võrreldes 2013. aastaga vähenenud laste ja noorte valmisolek kohaliku elu korraldamises kaasa rääkida – seda soovib teha 45 protsenti vastanuist – ning laste ja noorte osakaal, kes on avaldanud oma arvamust kohaliku elu korraldamise osas.

Vastustest selgus ka, et vähenud on noorteorganisatsioonide ja noortekeskuste osakaal laste ja noorte infokanalina, aga ka aktiivsus küsitleda lapsi ja noori kohaliku elu korraldamise teemadel. Vähenenud on omavalitsuste aktiivsus tagasisidestamisel. Laste ja noorte seas on langenud kohaliku omavalitsuse kodulehe külastamise tendents, samuti kodulehe osakaal infoallikana – nii näiteks ei ole 71 protsenti küsimustikule vastanud vene keelt kõnelevatest lastest ja noortest oma kodukoha kodulehte kunagi külastanud.

Eelnev kinnitab taaskord, et omavalitsused peavad oma koduleheküljed, soovitavalt koos laste ja noortega, üle vaatama, et muuta need lastele ning noortele atraktiivsemaks. Samuti on tähtis pakkuda infot kanaleis, mida noored ise eelistavad, näiteks Instagramis, Facebookis ja mujal ning luua info jagamiseks äppe, mägib Lastekaitse Liit oma pressiteates.

“Kordusküsitlus kinnitas taaskord, et lastel on palju erinevaid ettepanekuid oma kodukoha elukorralduse kohta. Kohaliku omavalitsuseja laste ning noorte vaheline suhtlus peab kujunema ühiskonnas loomulikuks toimimisviisiks, sest see aitab kujundada lastest ja noortest täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed ja aktiivsed kodanikud, kes tahavad panustada oma kogukonna ja sellega ka Eesti kui terviku heaolusse,” tõdes Ots.

Lastekaitse Liit viis aprillist augustini 2017 läbi kordusküsitluse “Laste osaluse toetamine ja kaasamine otsustusprotsessides”. Eesmärkideks oli selgitada välja laste ja noorte osalemine ja kaasamine omavalitsuste tasandil, sealhulgas jälgida muutusi võrreldes 2006 ja 2013 tulemustega, tuua välja omavalitsuste parimad praktikad, laste ja noorte osalemise ja kaasamisviiside eelistused ning mõlema sihtgrupi ettepanekud, kuidas laste ja noorte hääl senisest rohkem kõlaks.

Küsitlus toimus koostöös Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga, sellele vastas 49 kohalikku omavalitsust. Esindatud olid nii suuremad linnad kui ka väikesed maaomavalitsused. Arvamust avaldas 856 last ja noort, kellest 698 olid eesti ja 158 vene emakeelega.

Lastekaitse Liit edastab küsitlusest tulenevad soovitused omavalitsustele laste ja noorte paremaks kaasamiseks ja osalusvõimaluste loomiseks novembrikuus. Samuti edastatakse küsitluses osalenud laste ja noorte ettepanekud kodukoha vaba-aja veetmise mitmekesistamise kohta nagu näiteks ettepanekud ehitada skate-park või osta noortekeskusesse uusi lauamänge konkreetsetele omavalitsustele.

Vähemalt 16-aastased noored saavad tänavu esmakordselt kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osaleda.