Lastekodu Mustamäel kasvatab ka elulootuseta lapsed täisealiseks

"Tihti süüdistavad vanemad end elu lõpuni, et nad oma puudega lapsega toime ei tulnud," ütles Tallinna lastekodu Mustamäe maja kasvataja Ülle Azlauskene. "Viimse võimaluseni püütakse hoolitseda lapse eest ise, kuid põletakse sealjuures täiesti läbi. Mida varem saab laps õiget hooldust ja õpetust, seda paremad on tulemused ka sedavõrd raskete puuetega laste puhul." Linn asub Tallinna lastekodu puuetega laste ja imikute maja uuendama.

Pilt: Albert Truuväärt

Lastekodu Mustamäel kasvatab ka elulootuseta lapsed täisealiseks

Krista Kiin

"Tihti süüdistavad vanemad end elu lõpuni, et nad oma puudega lapsega toime ei tulnud," ütles Tallinna lastekodu Mustamäe maja kasvataja Ülle Azlauskene. "Viimse võimaluseni püütakse hoolitseda lapse eest ise, kuid põletakse sealjuures täiesti läbi. Mida varem saab laps õiget hooldust ja õpetust, seda paremad on tulemused ka sedavõrd raskete puuetega laste puhul." Linn asub Tallinna lastekodu puuetega laste ja imikute maja uuendama.

Nii nagu tavaperes, käivad ka Mustamäe lastekodumajas elavad lapsed koolis – neid sõidutab Tondi kooli, Heleni kooli ja Kadaka põhikooli buss. Lapsed, kelle tervis ei luba iga päev koolis käia, on koduõppel. "Viimane võib endast kujutada ka hooldusõpet, mille käigus õpetatakse lihtsaid igapäevaseid tegevusi," selgitas Tallinna lastekodu Mustamäe üksuse juht Anne-Ly Mendel. "Meile satuvad lapsed kohtu otsuse alusel lastekaitse kaudu, kui vanemad ei suuda ise oma raske puudega last hooldada. Osa lapsi on juba sündinud erivajadusega, mõne puhul on puude põhjustanud kodune vägivald. Leidub peresid, kus vanemad on üritanud raske puudega lapsega hakkama saada, kuid mingi hetk nad lihtsalt vaimselt ja füüsiliselt murduvad, eriti kui tegemist on üksikvanemaga ja peres on veel teisigi lapsi, kes vanema tähelepanu ja hoolt vajavad."

Kasvataja Ülle Azlauskene kinnitusel ei ole lapse lastekodusse saatmine vanemate jaoks kerge otsus. "Tihti süüdistavad vanemad end elu lõpuni, et nad toime ei tulnud, pinget lisab juurde ühiskonna suhtumine ja häbitunne, et mida teised sellest arvavad," selgitas Azlauskene. "Viimse võimaluseni püütakse hoolitseda lapse eest ise, kuid põletakse sealjuures täiesti läbi – nii võivad lapsed sattuda meie juurde ajal, kus parim iga arenemiseks on mööda lastud. Mida varem saab laps tasemel hooldust ja õiget õpetust, seda paremad on tulemused ka sedavõrd raskete puuetega laste puhul."

Näiteks kui tavalapsele piisab, kui kaks-kolm korda öelda, et pane palun oma mänguasjad korralikult karpi, kulub Mustamäe maja lastel selle harjumuse saavutamiseks vahel üle poole aasta. "On ka lapsi, kes mõistavad, mida peab tegema, aga ei suuda otsustada, millal seda teha. Näiteks läheb ta küll tualetti, aga talle peab meelde tuletama, et nüüd tuleb potile istuda," rääkis Azlauskene. "Meie töös pakub suurimat rõõmu näha, kuidas laps areneb, olgugi need sageli väikesed sammud. Näiteks kui oleme suutnud lapse, kes aastaid kandis mähkmeid, õpetada käima tualetis, on see fantastiline. Järjekindlus viib sihile isegi nii raskete laste puhul."

Kasvataja ei vaheta vaid mähkmeid

Vanematel jt lähedastel on võimalik lastega siiski kohtuda, ja leidub emasid-isasid ning vanaemasid-vanaisasid, kes käivad oma lapsi regulaarselt vaatamas. Paraku suhtlevad sugulased Mustamäe majas lastega vähe. Osalt ilmselt seetõttu, et lapsed ise on selles osas passiivsed – nendega ei ole võimalik päris tavapärasel viisil suhelda. "Meie väikestest elanikest räägib teatud määral vaid kaks last," ütles Tallinna lastekodu teenusejuht Margit Randaru. "Leidub emasid, kelle jaoks on puudega lapse sünd ja hiljem tema kasvatusest loobumine nii suur trauma, et ta polegi võimeline siit uksest enam sisse astuma."

Linn asub Tallinna lastekodu imikute ja puuetega laste maja korda tegema, kujundades sinna korterid, kus lapsed ja töötajad elaks nö peredena. Sõpruse pst 248 majas elab 18 raske ja sügava puudega last, kes on poolteist kuni 18 aastat vanad. Hoones asub ka väikelaste turvakodu ja neli perekorterit, kus igaühes elab kuni kuus last. Ilusas õues on mõnus jalutada ja mängida. Kasvatajate roll Mustamäe majas ei ole ainult laste hooldamine, nad teevad tihedat koostööd omavalitsuse lastekaitsetöötajatega, koolide, eri- ja perearstidega. "Koos pannakse paika laste arengukavad, arutatakse läbi rehabilitatsiooniteenused, hooldus- ja raviplaanid, hinnatakse abivahendite vajadust," loetles Mendel. "Sotsiaalhoolekande seadus loeb piisavaks kasvataja haridustasemeks keskharidust. Tihti arvatakse, et siin majas kasvataja peamiselt koristab ja vahetab mähkmeid, tegelikult on nende töö väga lai. Püüame leida ja võtta tööle vastava ettevalmistusega inimesi."

Mõistagi on õigete inimeste leidmine suur väljakutse. "On tähelepanuväärne, et meie majja on toodud lapsi, kelle eluprognoos on mõnest kuust aastani, tegelikult aga saavad nad meil täisealiseks ja omandavad mitmeidki eluks vajalikke oskusi," lausus Mendel. "See näitab siinsete töötajate erilisust – meie kasvatajad suudavad puuetega lastega toimetada selliselt, et vaatamata karmidele prognoosidele ja diagnoosidele on lapsed rõõmsad ja hoitud."

Karm kukkumine täisealiseks saades

Mustamäe maja töötajate pühendumist ja asjatundlikkust kiidavad ka lastehaigla arstid ja õed. Mitmedki lastest vajavad sondiga toitmist, kateetriga uriini väljutamist jpm. "Meie töötajad panustavad tõesti südamega," tõdes Mendel. "Töötajate keskmine vanus on üsna kõrge, kuigi viimasel ajal on juurde tulnud ka nooremaid, kes saavad suurepäraselt hakkama ja meeldivad väga meie lastele."

Üheksast viieni tööd Mustamäe majas pakkuda ei ole ning liiga õrna hingega kandideerijatel on oht läbi põleda. "Neid lapsi tuleb võtta sellistena, nagu nad on," selgitas Randaru. "Peab olema muidugi empaatiline ja kaastundlik, aga kõike ei saa ega tohi endast läbi lasta. Tähtis on mõelda, mida mina saaksin lapse heaks teha, aga maailmavaluga tuleb lihtsalt leppida."

Muret teeb Mustamäe maja töötajatele täiskasvanuks saavate erivajadustega laste saatus. "Kuni nad veel õpivad, saavad nad meil olla," rääkis Mendel. "Kooli lõppedes aga suunatakse täisealiseks saanud noored edasi täiskasvanute erihoolekannet saama. Alles hiljuti saatsime ühe poisi hooldekodusse. Meil oli ta rõõmupall, kes küll ei rääkinud, kuid suutis omal moel suhelda, oli hoitud ja armastatud. Võõras keskkonnas sattus ta vanade inimeste keskele ja töötajaidki on seal ühe kliendi kohta palju vähem – nii palju individuaalset tegelemist seal ei ole ja suure osa päevast veedabki poiss nüüd voodis. Kukkumine on karm."

Ruumid mugavamaks

Sama kinnitab Mustamäe majas 16 aastat töötanud Ülle: "Siin majas lähtutakse laste vajadustest ja heaolust, kuid 18-aastaseks saades ja lastekodust lahkudes kujuneb tihtilugu meie raske puudega laste maailmaks voodi – ning see on tõeliselt kurb."

Mendeli meelest võiks riik mõelda selle peale, et raske puudega lastekodulapsed, kes iseseisvalt elus toime ei tule, ei peaks lahkuma oma turvalisest keskkonnast 18-aastaseks saades. "Neile võiks jäädagi oma majakene, oma kodu, kus töötajad küll aeg-ajalt vahetuvad, kuid nende vajadustest lähtuv elukorraldus ning elukeskkond jääb samaks."

Eesootav pooleteistaastane remont toob Mustamäe majja suured muudatused. "Majakarp jääb alles, perekorterite asetus püsib ka suures osas samana, kuid sees tehakse ruumid üsna palju ringi, need kohandatakse invavajaduste järgi," rääkis Randaru.
"Ühtlasi luuakse uued kohad raske ja sügava liitpuudega täisealistele ning raske ja sügava puudega laste hoiukodu kohad," ütles abilinnapea Betina Beškina.

Abilinnapea lisas, et uuendused muudavad teenused kättesaadavamaks ning ruumid mugavamaks ja ligipääsetavaks. Majja tulevad tehnosüsteemid, muu hulgas kütte- ja ventilatsioonisüsteemid, elektrisüsteemid ja sideühendused. Uuendamine läheb maksma 1,9 miljonit eurot ja remont algab oktoobris.

BETINA BEŠKINA: Puuetega laste eest aitavad hoolitseda tõstukid

"Põhjaliku uuendusega muudame pereruumid mugavamaks, inimsõbralikumaks ja kasutajatele ligipääsetavamaks," ütles abilinnapea Betina
Beškina.

"Lastekodu Mustamäe maja remont parandab vanemliku hooleta raske ja sügava puudega laste elu, kujundades perekorterites kaasaegse ja peresarnase keskkonna," lisas abilinnapea. "Loome ka kohad raske ja sügava liitpuudega täisealistele ning raske ja sügava puudega lastehoiu. Põhjaliku uuendusega muudame pereruumid mugavamaks, inimsõbralikumaks ja kasutajatele ligipääsetavamaks – nii paigaldatakse majja teine lift, puuetega laste ruumidesse tulevad laesiinidel liikuvad tõstukid jne. Ühtlasi näeb projekt ette eraldiseisvate korterite kujundamise võimalikult peresarnase elu jaoks nii, et kohapeal oleks eraldi ruumides lapse arengut toetavatele teenustele, näiteks rehabilitatsioonile."

Lisaks hoonele saab uueks ka selle õu. Lastele on seal mänguväljakud, varjualused-lehtlad ja korralikud kergliiklusteed.

Kui riigihankest saadav raha on eeldatavasti 1,9 miljonit eurot, siis sellest 452 000 eurot on asendushoolduseks mõeldud osa linnaeelarvest. "Kuna asendushooldusele antud riigieelarve raha ei kata investeeringuid teenuse osutamisega seotud infrastruktuuri, siis soovime linna raha kasutada lastekodu imikute ja puuetega laste hoone kapitaalremondiks," lausus Beškina.

Laadimine...Laadimine...