Lauri Hussar: kõigil oleks põhjust mõelda, mida ning kuidas me räägime

"Kui poliitiline debatt läheb üle piiri, oleme ühel hetkel olukorras, kus avalikkus reageerib väga valuliselt – mõnikord nad ei saa sellest aru, et mingid sammud võivad olla ka retoorilised. Kõik peaksid sammu või kaks tagasi astuma," rääkis Eesti 200 liige Lauri Hussar. 

Pilt: Kuvatõmmis

Lauri Hussar: kõigil oleks põhjust mõelda, mida ning kuidas me räägime (2)

Pealinn

"Kui poliitiline debatt läheb üle piiri, oleme ühel hetkel olukorras, kus avalikkus reageerib väga valuliselt – mõnikord nad ei saa sellest aru, et mingid sammud võivad olla ka retoorilised. Kõik peaksid sammu või kaks tagasi astuma," rääkis Eesti 200 liige Lauri Hussar. 

Pealinna meedia saates Nädal+ rääkisid saatekülalised Tõnis Mölder (KE), Riina Sikkut (SDE), Henn Põlluaas (EKRE) ja Lauri Hussar (Eesti 200) opositsiooni katsest umbusaldada minister Mart Järvikut, Kaja Kallase kriitikast peaminister Jüri Ratasele, erakondade reitingutest ning segregeerumisohust Tallinnas.

Opositsiooni liider Kaja Kallas kritiseeris usutluses ERRile väga teravalt peaminister Jüri Ratast, öeldes muuhulgas, et Ratas peaministrina müüks Eesti maha esimesel võimalusel. Peaminister nõudis vabandamist või selgegeid tõendeid.

Saatekülalistest ainsa parlamendivälise erakonna esindaja Lauri Hussar hindas praegust poliitilist olukorda kokkujooksnuks. "Kuna mänguvõimalusi on väga vähe, ollakse valmis kasutusele võtma jõulist retoorikat – solvama, ründama – inimestele on tekkinud mulje, et ilma jõulise retoorikata ei jõua sõnum kohale. Seetõttu jääb poliitiline debatt pealiskaudseks, sageli ka ülbeks ja üleolevaks."

Hussar arvas, et kõigil oleks põhjust korraks kinni pidada ja mõelda, mida me räägime ja kuidas räägime. "Kui poliitiline debatt läheb üle piiri, oleme ühel hetkel olukorras, kus avalikkus reageerib väga valuliselt – mõnikord nad ei saa sellest aru, et mingid sammud võivad olla ka retoorilised. Nad võtavad seda väga tõsiselt." Hussar arvab, et see on põhjus, miks mõned inimesed üritavad vastu rünnata, ning ähvardada poliitikuid nende elu kallale kippumisega. "Kõik peaksid sammu või kaks tagasi astuma."

Põhjus on lihtne - 17 aastat võimul olnud erakond on täna opositsioonis ning nad kuidagi ei rahuldu selle positsiooniga.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas on kindel, et EKRE ei ole ainuke päästik. "Vastasseis koalitsioonile kuulutati Kaja Kallase poolt koheselt peale koalitsiooni tekkimist. Viimased süüdistused peaministri suunas – sisuliselt süüdistus riigireetmises – no ma ei tea, kui kaugele veel saab minna." Põlluaas arvab, et see on märk sellest, et Reformierakond tunneb, et nad on iseennast igasuguse koostöö välistamisega kõikide teiste erakondadega nurka mänginud. "Nüüd ei olegi midagi muud kui üha agressiivsemaks minna, üha rohkem püüda selliste väljendustega ja rünnakutega pildile saada ja ja tegelikult varem või hiljem see maksab neile kätte."

Riina Sikkut rääkis, et ta saab aru, mida Kaja Kallas mõtles. "Kui peaminister on välja öelnud, et ta EKRE väärtustega koostööd ei tee, aga ometi moodustab koalitsiooni, toetab teist sammast suvel, nüüd jõuab aga Riigikokku eelnõu, mis ikkagi teise samba lammutab."

Sikkut nimetas Kallase väljaütlemist erakordselt ebaõnnestunuks. "Arvestades, et seni me oleme koalitsiooni kritiseerinud selle eest, kui rünnakud lähevad isiklikuks, kui minnakse solvama, kui minnakse kehvasti ütlema – nüüd ise sellele samale mänguväljale minnes on väga ootuspärane, et see tuleb tagasi ja see tuleb veel tugevamalt tagasi, kus oleksid oodanud. Küsimus on, kuidas sellest välja tulla."

"Erakond on selle laiemas pildis enamjaolt hukka mõistnud," kinnitab keskerakondlane Tõnis Mölder. "Nii nagu härra Põlluaas enne ütles, et täna on see Reformierakonna jaoks ootamatu olukord – peale valimisvõitu sattuda opositsiooni, olla opositsioonis juba pool aastat. Siis mina küll soovitaksin – ükskõik millisele poliitikule, aga eelkõige opositsioonipoliitikule – vaadata üle ikkagi see koosseis, mis täna parlamendis on ja üritada pidada debatti just nimelt erinevate sisupunktide üle, mitte minna poliitikas isiklikuks ja ma arvan, et siis on ka võimalus üks hetk sealt opositsioonist välja tulla, sest muidu kui neid sildu niimoodi järk-järgult kogu aeg põletada, siis neli aastat opositsiooni on kindlustatud."

Reformierakond nelja aastat opositsioonis kindlasti enam üheskoos üle ei ela

"Mul on ka väga kahju vaadata, et Riigikogus tegeletakse suurema osa ajast viimasel ajal omavaheliste suhete klaarimisega," nentis Hussar. „Selle asemel, et rääkida, mis on plaanis, mida tahetakse teha, kuidas tahetakse teha, mis on meie peamised probleemid, kuhu me oleme teel. Ma ei ole kuulnud viimasel ajal avalikus debatis väga palju sõna tulevik, millise tuleviku me pärandame oma lastele."

"Eks ole ju kõik aru saanud, et need asjad, mille eest nagu on sunnitud peaministrit vabandama, tegelikult ei ole ju võrreldes kasvõi Kaja Kallase väljaütlemisega mitte midagi sarnast olnud," mõtiskles Põlluaas. "Enamik nendest asjadest on ikkagi meedia ja opositsiooni poolt suureks aetud mullid. Ma võin näite tuua, et ka mina olin valmis vabandama Mart Helme ütlemise pärast, kui olid suured pealkirjad, et ta pidas meie laulvat revolutsiooni massihüsteeriaks. Aga kui ma tutvusin sellega, lugesin tema tegelikke sõnu, siis tuli välja, et midagi sellist ei ole, see oli lapsus lingua, mida ta kohe parandas."

Umbusaldus maaelu ministri vastu

Neljapäeval riigikogus toimunud maaeluminister Mart Järviku umbusaldamine kukkus läbi – poolt hääletas 43 ja vastu oli 51 saadikut. Kaks saadikut ei hääletanud, viis puudus istungilt. Umbusaldusavalduses heideti Järvikule ette, et ta on oma tegevusega takistanud Veterinaar- ja Toiduameti tegevust toiduohutuse tagamisel, on avalikult valetanud ja eelistanud erahuve riigi huvidele.

"Mart Järvikult tõesti opositsioon umbusaldas sel nädalal ja umbusaldaks ka järgmisel nädalal, kui oleks võimalik," nentis Sikkut. "Asi ei ole ju selles, et minister oleks oma käitumist muutnud  või oleks erakordselt kompetentne oma ülesandeid täitma – küsimus on ajastuses. Tegelikult see on ju kolmas läbikukkunud umbusaldusavaldus meil. Peaministri poolt on kokku kutsutud komisjon, mis jõuab 10 päeva jooksul järeldusteni – võib-olla oodata järeldused ära ja siis umbusaldada, miks kiirustada.“

"Kui Jonathan Lynn ja ja Antonin Jay kirjutasid oma kuulsa raamatu "Jah, härra minister", siis nad ei oleks kunagi tulnud selle peale, söör Arnold ja sir Humphrey saaksid komisjoni moodustada selleks, et otsustada ministri pädevuse üle," filosofeeris Hussar. "Täna meil on selline olukord juhtunud – tegu on, tegu on täiesti pretsedenditu sammuga. Ja kui nüüd võtame kasutusele EKRE retoorika, siis ma ei saa aru härra Põlluaas, kuidas te olete leppinud sellega, et süvariik tema kõige kõrgemas astmes hakkab ühel hetkel otsustama teie ministri pädevuse üle – see on ikkagi väga huvitav areng."

Hussar rääkis, et kui vaadata küsimust laiemalt, siis ministri nõunikuga seoses ei ole küsimus ainult huvide konfliktis riiklikul tasemel – ka advokatuuri aukohus hakkab arutlema selle üle, mis härra Arumäe tegi või mis ta tegemata jättis või kas see on advokatuuri eetikaga kooskõlas või mitte.

"Kui me hindame Eesti avalikku teenistust ja Eesti riigivõimu, siis ma arvan, et me oleme ikkagi juba nii kogenud, et me ei tohiks laskuda nii lihtsalt sellistesse aruteludesse, et me tekitame ka huvide konflikti kahtluse niivõrd tugeval tasemel – mulle tundub, et see on kõige suurem möödalaskmine, mis kogu selles loos on tehtud," täpsustas Hussar ning soovitas EKREl edaspidi lisaks ministritele, kaaluda tõsisemalt ka nõunike valimist.

"Advokatuur nentis kohe oma avalduse alguses, et Arumäe ei tegutsenud avaliku teenistuse seaduse põhjal, ta oli sinna palgatud nõunikuks kui jurist," oponeeris Põlluaas. "Selles suhtes on üsna kahtlane panna kõiki asju ühte patta."

Põlluaas meenutas kohtumist Soome kolleegiga, kes oli imestunud, et Eestis käib umbusaldamine emotsioonide najal, mitte faktide baasil, nagu Soomes.

"Ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt, nagu seda keedetakse," ütles Mölder.  "Jüri Ratase külm ja kalkuleeritud samm, võtta selles hetkes aeg maha, teha faktid selgeks. Kui need faktid on selgelt laua peal, siis ei ole vaja ei opositsiooni ega kellegi teise sõna jõudu, vaid küll siis koalitsioon suudab ise need rasked küsimused ära lahendada.

Mis puudutab koalitsiooni tervist, siis ma arvan, et see tervis selles mõttes, kes on oluliselt tugevam kui eelmise nädala alguses, ma arvan, et opositsioon sellise läbikukkunud umbusaldusega aitas seda tervist veel omajagu turgutada."

Siiski möönab Mölder, et minister Järviku ja tema nõunike osas on palju vastuseta küsimusi õhus. "Ma siiralt loodan, et tulevane nädal annan nendele selged vastused."

Tallinn segregeerub kiirelt

Üha suurenev lõhe rikaste ja vaeste vahel on mitmeid Euroopa pealinnu muutmas sekreageeritumateks, märgitakse üle-Euroopalises. Tallinn torkab selles silma pealinnana, kus erinevate ühiskonnagruppide – rikaste ja vaeste – aga ka erinevatest rahvustest gruppide eraldumise protsess kõige kiiremini toimub. Sekreageerumine tähendab, et linnaruumis tekivad vaesuse ja jõukuse taskud. Eristumine majandusliku kapitali alusel on väga võimas ning see halvab normaalset sidusust linnas.

"Pool aastat või natukene rohkem tagasi, ütles üks Reformierakonna tipp-poliitik välja, et Tallinn getostub ja Lasnamägi on üks suur geto," ütles Mölder. "Ma kindlasti seda ei jaga. Kindlasti ka see küsitlusuuring ei näita päris täpset pilti. Lasnamäe ja Põhja-Tallinn, kus täna – kui me võtame rahvastikujaotuse põhjal, on võib-olla muukeelset elanikkonda natukene rohkem kui eestikeelset elanikkonda. Ka palgalõhede vahemik on võib-olla natuke suurem kui teistes linnaosades, aga see ei ole ikkagi päris getostumine."

Mölder selgitab, et Lasnamäel toimuvad väga suured uued kinnisvaraarendused,  Põhja-Tallinna kurukuulsad Kopli liinid on saamas täiesti uut hingamist. „Tegelikult see ühiskond nii-öelda seguneb omavahel, need inimgrupid segunevad omavahel ja getostumist ei toimu. Mis nüüd aga puudutab seda, et kuhu Tallinn ehitab sotsiaalmaju, siis kindlasti siin on üks ja kõige raskemaks aspektiks see, et Tallinna linnal on munitsipaalmaad väga vähe ja me ehitame täpselt sinna, kus on võimalik ja vajalik. Ja tõesti, Põhja-Tallinn, Mustamäe, Haabersti ja Lasnamäe on eelkõige need linnaosad, kuhu Tallinn munitsipaalelamuid rajab."

Sikkut arvab, et seda tüüpi aspekt linnaelus ja linnade elus hinnatakse, on hea. "Linnapoliitika peakski olema teadlik, et me ei ehita sotsiaalmaju ühte kohta, jagame need linna peale laiali, et teadlikult tegeleda sellega, et inimesed ei hakkaks sissetuleku või rahvuse põhjal koonduma. Me näeme Lääne-Euroopa linnadest, et see võimendub, see lihtsalt on lõpuks selline asi, mida ei ole võimalik enam ümber teha või, või lihtsalt muuta. Kuhu planeeritakse lasteaedu või koole, kus remonditakse teid, kuhu tehakse jalgrattarajad, kuhu rajatakse sotsiaalmajad. See peab olema tehtud nii, et ta looks ühtlase linna, et meil ei oleks getostumist."

Lauri Hussar arvab, et tuleb minna üle eestikeelsele haridusele – see on üks võimalus kihistumist Eesti ühiskonnas pisutki vähendada.

"Tallinn on linn, mis väga kiirelt kasvab ja me näeme ka, nagu sellest uuringust välja tuli, et kihistumine ja rahvusgruppide eristumine toimub," ütles Põlluaas. "Kui me paneme selle nüüd Euroopa konteksti, siis meie liigume sinnapoole. Väga-väga paljud suured Euroopa riigid ja linnad on juba sinna jõudnud ja, ja see on kindlasti asi, mida me peaksime vältima. Integratsioon, teineteise austamine erinevate rahvusgruppide vahel, see on kindlasti üheks lahenduseks, mis annaks ka venekeelsetele inimestele võimaluse saada parimaid töökohti ja sotsiaalsel tasandil tõusta.

Eestlane ongi ju tegelikult olnud läbi aegade nii-ütelda individualist, kes unistab oma majast ilusas looduskaunis kohas ja täna on üha rohkematel selleks võimalust. Eks seetõttu ka eestlased kolivad kortermajadest ära, kuna see ei ole see, mida nad väga ihkaksid."

Sikkut arvab, et kihistumist aitaks vähendada ka kodulähedaste koolide süsteem.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...