Lauri Laats: uute väärtuste loomise aeg

"Seda, et teise aastatuhande teine kümnend seesuguse pauguga algab, ei osanud keegi aimata. Kui muretseti, siis pigem selle pärast, et mitmel pool kestvad sõjalised vastasseisud kolmandaks maailmasõjaks ei paisuks," kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

Pilt: Ilja Matusihis

Lauri Laats: uute väärtuste loomise aeg

Lauri Laats

"Seda, et teise aastatuhande teine kümnend seesuguse pauguga algab, ei osanud keegi aimata. Kui muretseti, siis pigem selle pärast, et mitmel pool kestvad sõjalised vastasseisud kolmandaks maailmasõjaks ei paisuks," kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

Kui muretseti, siis pigem selle pärast, et raha ei pööritataks sellise kiirusega, et see majandusest järsku minema ei keerleks, nagu juhtus eelmise kriisi ajal. Kui muretseti, siis pigem selle pärast, mis tundus loogiline ja reaalne, inimese enda poolt juhitav ja kontrollitav. Nüüd on aga kogu maailm saanud katsumuse osaliseks, millest räägitakse veel mitu sajandit hiljemgi. See maailm pole enam iial endine, alanud on uute väärtuste loomise aeg.

„Inglismaa oli lukku pandud,
luku võti katki murtud.
Mitu seppa seda parandavad,
seda ütled sina,
vana tatinina!“

See lapsepõlvest paljudele tuttav liisusalm – mis on muuseas eri variatsioonides ja eri keeltes tuntud üle maailma – sobib väga täpselt kirjeldama hetkeolukorda. Tõsi, Inglismaa asemel võiks ükskõik mis riigi nime kasutada. Luku võti on aga katki ning kõikjal nähakse vaeva, et seda parandada. Hetkel, kus suurtel pööretel töötav majandusmootor on praktiliselt seiskunud, näeme, millised on kitsaskohad meie riigi ja Euroopa Liidu majanduses. Paljude jaoks on olnud ka üllatav tõdeda kui tihedad sidemed oleme kogu maailmaga loonud ning kui hästi meil on läinud.

Kui Eestile nähakse positiivseid võimalusi kiirelt taastuda, siis Euroopa Liit on selles ootamatus tunnikontrollis sisuliselt läbi kukkunud, sest iga riik liikmesriik võitleb hetkel iseenda eksistentsi ja oma kodanike ellujäämise eest. See on ka täiesti arusaadav, kuid tähendab nende unelmate purunemist, kes on hellitanud lootust tugevast ja föderaalsest liitriigist. Euroopa Liidu institutsioonid on üsna jõuetud midagi ette võtma, aga kas saamegi seda ette heita, sest tegemist on ju majandusliku liiduga. Kui majandus seisab, siis... On ilmselge fakt, et heal ajal on see liit tugev ja kasulik, kuid vajab tõsist kriisiõpet ja ühise koostöö harjutamist. Jääb aga siiski lootus, et ühel hetkel tardumusest tõustes suudavad Euroopa Liidu institutsioonid tegutseda selleks, milleks nad loodi ning asuda liikmesriikide majandusi turgutama.

Majandus- ja tööprotsessid on paisatud kiiret ümberkorraldust nõudvasse hetkesse. Kaugtöö võimaluste rakendamine kõikjal, kus vähegi võimalik, saab ilmselt selle kriisi üheks suurimaks tulemiks. Seni tihti nii võimatuna tundud positsioonidel kodust töö tegemine on praegu osutunud ometi võimalikuks. See tähendab, et paljud isiklikud sõiduvahendid jäävad rohkem kasutuseta, kuid IT-lahendused ja eri vormides kullerteenused peavad tühimiku täitma. Kergekäeliselt kiputakse ütlema, et tavapäraste rutiinide muutmine ajab piirangute perioodil hulluks. Ei saa harjunult väljas käia ja näiteks kaubanduskeskuseid külastada. Kas see ei ole aga juba üks hulluse tunnuseid kui inimesed tunnevad mure seetõttu, et neilt on võetud võimalus ostukeskustes käia? Tasub mõelda.

Muutusest ei pääse ka internetis pakutav, sest terve hulk sunnitult lisandunud aktiivset tarbijaskonda ootab kvaliteeti igas mõttes. E-kauplused saavad ettevõtete eksistentsi aluseks ning sotsiaalmeedia platvormid peavad tegema tõsise eneseanalüüsi väärinfo, kuid ka muidu mõttetu müra levitamise tõkestamiseks. Kuidas sobitub sellesse tavapärane tarbimine, ostmine ja müümine? Tõenäoliselt läheb see veelgi enam inimese huvide keskseks, kus inimesed on valmis jagama oma eelistusi ning pakkumised neile personaliseeritakse.

Teiseneb suhtumine ka riigi info omamisse oma kodanike ja ettevõtete osas, sest ootamatult on muutunud väärtuses see kui teatakse, keda on võimalik rakendada ja kuidas rakendada. Just selliste andmete tark kasutamine aitab tulevikus moodustada kriisireserve, mis pole niivõrd rahalised, vaid logistilised ja tehnilised. Nii nagu suured moeloojad ja rõivatootjad asusid isikukaitsevahendeid õmblema ja autotehased valmistama haiglatele vajalikke seadmeid – just selliseid valmisolekuid tuleb ettevõtete seas testida.

Mõnevõrra ootamatult on selgunud ka Eesti jõudmine ettevõtluses ning ühiskonnas uuele tasemele, kus iseeneslikult on tekkinud sotsiaalne vastutus. Hea meel on tõdeda, et väga paljud ettevõtted on pealinna ja riigiga solidaarsed, tuleb palju abipakkumisi ja ideid, kuidas nutikad lahendused võiksid abiks olla. Ka senised tulised konkurendid hoiavad nüüd kokku ja teavad et koos on lootus hakkama saada. Kõigil on hetkel raske, ent ometi tulevad mõned ja ütlevad, et võlgnevad ühiskonnale oma edu ning on nüüd valmis panustama, et oma tänulikkust näidata. See on hea tunne, midagi sellist märgata.

Koroonakriis sunnib ümber hindama lisaks majandusmudelile ka inimeste endi väärtusskaalasid. Hirmude telg teiseneb ning võtab ehk mõistlikuma kuju. Juba võib tajuda minakesksuse vähenemist, kus vähehaaval, kuid kindlalt tuleb austus ja alandlikkus tagasi inimeste teadvusesse. Lisaks lihtsatest asjadest taas rõõmu tundma õppimisele sunnitakse meid iga päev vaatama otsa elu ja surma küsimusele. Inimese kaduvuse võimalikkuse teadvustamine, võimete piiratus looduslike protsesside ees sunnib vaatama kaugemale kui vaid isiklik heaolu ja homne päev.

Õigus on ka neil, kes näevad siit poliitiliste tõdede muutumist üle maailma. Loodus ise on kätte andnud suunise, mis aitab edendada mõtteviisi kliimamuutuste peatamiseks ning keskkonnasäästlikuks eluviisiks. Just kartuse lisandumine hirmude skaalale sunnib looduse krooni tajuma, et maailmas on ohte, mida pole võimalik kontrollida ega isegi ära osta. Need võivad tabada kõiki valimatult.

Poliitiliste jõudude tasakaal saab samuti mõjutatud, sest kõikjal, kus kriisiolukorra lahendamisega tullakse toime adekvaatselt, suureneb riigijuhtide toetus. Mõistagi ollakse tähelepanu keskpunktis ning teema puudutab ju kõiki, emotsionaalselt on haaratud kogu ühiskond. Järgmised valimised – kus varem, kus hiljem – annavad praegustele juhtidele väga hea positsiooni, kuid esile tõusuks on loodud võimalus ka uutest väärtustest rääkijatele. Neile, kes sõnastavad inimese eksistentsi võimaluse vaid mõistlikus koosluses keskkonnaga, mitte enesekeskselt ja sellest eraldiseisvalt.

Kas terendava suure majanduskriisi valguses on tänaste noorte näol nüüd tegemist kaotatud põlvkonnaga, kus ellu astumine saab olema uskumatult keeruline? Pigem siiski mitte, sest kogu maailm töötab lahenduste leidmise nimel. Kriisikogemus, mida moodsas maailmas veel ei tunta, tuleb sellele generatsioonile kasuks. Selleks, et mõtestada elu teisiti.

 

Laadimine...Laadimine...