LEGENDADVOKAAT MONIKA MÄGI: "Ma olen alati pidanud kohtunik Kunmani ausaks ja otsekoheseks."

Eesti kohtuajaloo üks legende, nüüdne emeriitadvokaat Monika Mägi ei nõustu kaugeltki kõigega kohtunik Leo Kunmani kriitikas kohtusüsteemi kohta. "Küll olen nõus, et prokuröride ja kohtunike "ühiselamuid" kohtumajade näol, kus kõik on ühe katuse all koos, ei tohiks olla, sest kuigi omavahel võib kohtuda igal pool, loob see kokkulepeteks eeltingimused ja karistamatuse tunde," ütles Mägi. Ekskohtunik Valeri Lõõnik rääkis aga juba aastaid tagasi sama juttu, mida täna Leo Kunman.

Pilt: Scanpix
Eesti

LEGENDADVOKAAT MONIKA MÄGI: "Ma olen alati pidanud kohtunik Kunmani ausaks ja otsekoheseks." (3)

Virkko Lepassalu

Eesti kohtuajaloo üks legende, nüüdne emeriitadvokaat Monika Mägi ei nõustu kaugeltki kõigega kohtunik Leo Kunmani kriitikas kohtusüsteemi kohta. "Küll olen nõus, et prokuröride ja kohtunike "ühiselamuid" kohtumajade näol, kus kõik on ühe katuse all koos, ei tohiks olla, sest kuigi omavahel võib kohtuda igal pool, loob see kokkulepeteks eeltingimused ja karistamatuse tunde," ütles Mägi. Ekskohtunik Valeri Lõõnik rääkis aga juba aastaid tagasi sama juttu, mida täna Leo Kunman.

13. augustil ilmus Postimehes intervjuu äsja pensionipõlve alustanud kohtuniku Leo Kunmaniga, milles too kritiseeris kivi kivi peale jätmata meie õigussüsteemi: kapo ja prokurörid mõjutavad kohtunikke langetama uurijatele ja süüdistajatele soodsamaid otsuseid. Kes koostööd ei tee, sellele makstakse kätte. Näitena tõi Kunman varem enda ja tema poja suhtes algatatud kriminaalmenetlused.

Kriitikale kobestasid pinnase valimised

2012. a rääkis kohtunikuna tegutsenud Valeri Lõõnik kapo mõjutamismeetodite kohta seoses maadevahetuse kriminaalasjaga sisuliselt sama mis Kunman. Samuti on meie, nagu ta seda ise nimetab, "inkvisitsioonilist"  kriminaalmenetlust paljudes kirjutistes, sealhulgas Pealinnas armutult arvustanud vandeadvokaat Leon Glikman. Kriitikuid on leidunud teisigi.

Glikmani kirjutistest jääb mulje, et asi pole prokuratuuri- või politseiametnikes, vaid meie kriminaalmenetluses tervikuna. See vajaks rohkem või vähem kapitaalset reformimist. Glikmani kriitika taustal võib järeldada, et muidu tekib kohtusüsteemis aeg-ajalt ilmnevast  ringkäenduslikkusest tüdinenud kohtunikke Lõõniku ja Kunmani kõrvale järjest juurde. Mingit võistlevat kohtupidamist ei eksisteeri, sest süsteem on räigelt süüdistava poole kasuks kaldu, räägivad kriitikud. Ja nagu kriminaalmenetluse süsteemist veel vähe oleks, ehitab riik kohtumaju, kus prokurörid ja kohtunikud justnagu ühise pere moodustavad.

Enne pole õigussüsteemi kriitikute jutt meediat ja poliitikuid ning nende kaudu laiemat avalikkust "kõnetanud" – kui moesõna tarvitada. Nüüd langes Kunmani intervjuu, ilmselt seoses valimiste-eelse ajaga, viljakale pinnasele. Üsna ilmselt soovib mõnigi erakond õigussüsteemi reformi rakendada oma valimisvankri ette. Nõnda on mõnigi varem õigussüsteemi kui pühasse lehma suhtunud väljaanne end samuti kriitikale avanud. Laiema põhjalisemale arutelule on kaasa aidanud ka vahepealne sotsiaalmeedia arenemine.

Mägi: prokuratuuris ei tööta profaanid

Pensionipõlve pidav Monika Mägi ütles oma rikkalikule, ümmarguselt poole sajandi pikkusele advokaaditöö kogemusele toetudes, et nõustub mõnede punktidega Kunmani kriitikas, mida too on pidanud vajalikuks ajalehes avaldada. Aga paljuski ka ei nõustu.

"Paljud momendid, millele Kunman viitas, on n-ö kaunistanud õigusemõistmise tandrit juba kaua," ütles Mägi, et iseenesest ei sisaldu intervjuus midagi uut. Uus on vaid, et süsteemi vigadest räägib taaskord üks kohtunik isiklikult.

Tema sõnul võib Kunmani antud intervjuust aga jääda vale mulje, et prokuratuuris tegutsevad suuremas osas omakasupüüdlikud või ebaausad juristid, kuid Mägi arvates nii see ometi ei ole.

"Kui võtta kõik kohtusüsteemis tegutsevad juristid, siis prokurörid on nende hulgast kõige ausamad – mis muidugi ei tähenda, et ka nende hulgas ei või leiduda mõni vääritu inimene," ütles Mägi. "Ma ei räägi nõnda mitte sellepärast, et töötasin enne advokatuuri ise prokurörina, vaid et minu pikad tööaastad kohtutes advokaadina on seda tõestanud. Ma näiteks ei nõustu Kunmani väitega, et Lavly Perling (riigi peaprokurör, kellele Kunman heitis ette osalust tõendite fabritseerimisel - toim) on ebaaus inimene. Ta on väga hea kriminaalõiguse tundja ning tema menetluses olnud kriminaalasjades, millega mina olen kokku puutunud, on ta kõik asjaolud põhjalikult läbi kaalunud. Ma muidugi ei välista, et mõni teine prokurör ei või kasutada ebaausaid võtteid, kuid see pole õige, et prokuratuurile kui institutsioonile tervikuna nüüd mingi profaanluse silt külge riputatakse."

Monika Mägi ei pea samas õigeks kohtunik Kunmani kujutamist mingi kibestunud või küsitava taustaga kohtunikuna, nagu selline mulje kujuneb mõnede justiitsametnike sõnavõttudest: "Ma olen alati pidanud kohtunik Kunmani ausaks ja otsekoheseks kohtunikuks, kuid samas olen teda pidanud veidi lapsesuuga inimeseks ja juristiks. Teades tema kasvatust, ja suurt töökogemust juristina olen muidugi hämmastunud, et ta ennast selles intervjuus nõnda vabalt väljendas. Küll olen nõus Kunmaniga, et prokuröride ja kohtunike "ühiselamuid" kohtumajade näol, kus kõik ühe katuse all koos, ei tohiks olla, sest kuigi omavahel võib kohtuda igal pool, loob see kokkulepeteks eeltingimused ja karistamatuse tunde."

Kehva eeluurimise korvamine kokkulepetega

Enne Leo Kunmani esines samasuguse avaldusega, et kapo mõjutab kohut ja püüab otsust enda kasuks kallutada, nüüd juba endine kohtunik, varasema karjääri juhtiva politseiametnikuna läbinud Valeri Lõõnik.  

Lõõnik ütles 2012. a meediale, et toonane kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg intervjuus kahtluse alla õigusemõistmise tähenduse demokraatlikus õigusriigis. "Kapo peadirektor ütles, et maadevahetuse asjas ei teki ka formaalseid põhjuseid õigeksmõistva otsuse tegemiseks," lausus Lõõnik 2012. a. "Üldsusele on antud kindel signaal süüdimõistva otsuse ootamiseks."

Tookord ei tekitanud tema avaldus erilist tormi, sest poliitilised jõujooned jooksid 2012. a praegusega võrreldes teisiti.

2014. a pensionile läinud, nüüdne emeriitkohtunik Lõõnik ütles Pealinnale, et Kunmani kriitilise avalduse taustal tuleks rääkida ka kohtueelse menetluse nõrkusest. Ta tegeles enda sõnul kohtunikuna mitmeid aastad majanduskuritegude arutamisega ja seal jättis menetluskvaliteet eriti kehva mulje.

"No kui ei olnud tõendeid korralikult kogutud, siis polnudki mõnegi kriminaalasjaga kohtus enam midagi peale hakata," ütles Lõõnik. "Nõukogude ajal pidi uurija olema lõpetanud ikka mõne tugeva kõrgkooli Eestis või väljaspool, tavaliselt Tartu ülikooli. Aga nüüd need näiteks Paikuse lõpetanud noored sinna politseisse tööle tulevad… Rääkimata, et niinimetatud juriidilist haridust jagasid omal ajal mitmed tänaseks kadunud erakõrgkoolid nagu Veritas ja teised."

Kohtuniku kohus on süüdi mõista

Lõõnik kritiseeris enda kohtunikutööd meenutades veel liiga kergekäelist vahi alla võtmist: "Võetakse kohe vahi alla kuueks kuuks, paar korda käib uurija temaga rääkimas, siis saadetakse asi kohtusse. Kui inimene oli juba kuus kuud vahi all olnud, pidi kohus teda karistama, kui ka ei leidunud tõendeid, sest ei saanud ju olla asjata kinni istunud. See mind kohutavalt häiris."

Samasugune nurkaaetus väljendub tema sõnul aeg-ajalt kokkuleppemenetlustes: pääsemaks 4-5 aastat kestnud "marineerimisest" eeluurimisel, minnakse kokkuleppele, ehkki tõendeid ei pruugi leiduda ja üldmenetluses võib juhtum koost variseda. Teine sage põhjus, miks kokkuleppele minnakse: ei jätku raha üldmenetluse jaoks heatasemelise advokaadi palkamiseks.

"Paljudel juhtudel mõistetakse inimesi süüdi niivõrd nõrkade tõendite alusel, millega ei oleks mingit šanssi tsiviilasja võita," on vandeadvokaat Glikman 2015. a Pealinnale rääkinud. "Piisab ka väga kaudsete tõendite kogumist. Välistatud pole ka süüdimõistmine ühe tõendi pinnalt, näiteks sõna sõna vastu olukorras. Samuti on võimalik inimene süüdi mõista ainult jälitustegevuse tõendite alusel. Sealjuures, kui "kahtlasena" näiv jutt on mitmeti seletatav, püütakse vestlust ikka kriminaalseks tõlgendada ja lausejuppe kontekstist välja rebida. Kahjuks süütuse presumptsiooni printsiip praktikas ei toimi."

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...