Leo Kunnas TTV nädalakokkuvõttes: Kui ühisosa on suurem kui erimeelsused, siis koalitsioon püsib ka püsti

Stuudios on Barbi Pilvre Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Leo Kunnas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, Mart Luik erakonnast Isamaa ja Lauri Tõntspoeg elurikkuse erakonnast.

Pilt: Ekraanitõmmis

Leo Kunnas TTV nädalakokkuvõttes: Kui ühisosa on suurem kui erimeelsused, siis koalitsioon püsib ka püsti (1)

Pealinn

Stuudios on Barbi Pilvre Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Leo Kunnas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, Mart Luik erakonnast Isamaa ja Lauri Tõntspoeg elurikkuse erakonnast.

Siseminister Mart Helme intervjuu Iltalehtile – NATO ja plaan B

Siseminister Mart Helme ütles Soome ajalehele Iltalehti, et NATO on kriisis ning valitsus valmistab ette plaani B juhuks, kui allianss ei suuda oma kohustusi täita. Helme lükkas ümber väite, nagu oleks ta Soome meediale öelnud, et Eesti valitsus tegeleb NATO-le alternatiivi otsimisega, kuid toonitas, et Eesti peab suurendama iseseisvat kaitsevõimet.

Helme seisukohta kritiseerisid nii peaminister Jüri Ratas, kaitseminister Jüri Luik, Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, välisminister Urmas Reinsalu, Europarlamendi saadik Urmas Paet kui ka Riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa.

„Mart Helme ise on juba möönanud, et tema väljend ei olnud kõige õnnestunum ja see hakkas elama nii-öelda oma elu,“ rääkis Leo Kunnas. „Aga kuidas ma ise püüan seda nüüd lahti mõtestada, et plaan A ja plaan B. Kui räägime plaan B-st, et mis asi siis plaan A on.“

Kunnas selgitas, et on kaks võimalust, kas ehitame üles riigikaitse puhtalt poliitilise heidutusele või püüame ka sõjalise heidutuse osas hoida meie idanaabriga tasakaalu. „Kui me, kui me läheme seda pulkadeks lahti võtma, siis me tegelikult näeme, et NATO peaks saama kõigepealt oma juhtimisstruktuuri korda. Praegu on pakutud välja näiteks, et USA peaks lausa taastama 7. armee juhatuse kuskil Kirde-Euroopas, näiteks Poolas. Meile on vaja tegelikult diviisi staabi asemel armeekorpuse staapi Baltikumi, igasse riiki oleks tarvis diviisi staapi ja pataljoni taktikalise grupi asemel brigaadi suurusi üksusi, meil oleks vaja liitlaste kaug-õhutõrjeüksust, laevu merele – siin on terve hulk asju, mida me vajaks.“

Kunnas selgitas, et kogu asi seisab selle taga, et liitlasriikidel on erinevad probleemid. „Meie probleem on ida suund, paljude riikide probleem on lõunasuund ja osa riike võib-olla ei usu üldse, et sõjaline oht kui selline oleks võimalik. Nemad arvavad, et pigem on probleem terrorism ja küberohud.“ NATO on siin jagunenud Kunnase sõnul erinevateks leerideks. „Me peaks ise rohkem pingutama ja liitlased peaks tegema rohkem – see on tegelikult see plaan B minu kui sõjaväelase vaatepunktist.“

Barbi Pilvre ütles, et Eestile ei olnud kindlasti ei olnud kasulik, mis Mart Helme Soomes ütles, kuigi ta möönis hiljem, et te intervjuu oli soomekeelne ja võib-olla ta enda arvates väljendus teistmoodi kui Soome ajakirjanikud teda mõistsid. „Selliste suurte mõtetega ei tasuks mängida. Ma isegi julgeksin tsiteerida siin peaminister Jüri Ratast, et Eesti kaitsevõime alus ja plaan A, B, C ja D on NATO hetkel, mis ei tähenda, et NATO-s ei oleks endast sees enesekriitika.“ Pilvre on käinud NATO peakorteris ja kuulanud eksperte, ning teab, mis selle organisatsiooni ümber on arutatud.

„Mida ütleb president Macron NATO kohta, on võib-olla üks asi, kuna tegemist on natukene teise mastaabiga. Mulle tundub, et Eesti lihtsalt ei peaks mingite asjadega mängima, vaid nii nagu me oleme olnud eeskujulik liige – kahe protsendi maks ja nii. Meil on olnud kasulik näidata ennast küberkaitse valdkonnas Pioneeridena ja olla heas koostöös ja võib-olla mitte laskma ennast eriti kuskil välismaal valesti mõista.“

„Teatud kahju Mart Helme avaldusest tekkis sel nädalal,“ lisas Mart Luik. „Aga õnneks ta ise läks seda kohe korrigeerima. Mis mind üllatas, selle juures, oli see, et tekkis  NATO ja Eesti iseseisva kaitsevõime vastandamine, mis on oma olemuselt absurd. Üks on teise osa.“

Macron pidas Luige sõnul silmas sõjalisi kommunikatsioonikanaleid, et need ei tööta oluliste liitlaste vahel NATO sees ja sellest on palju pahandust tekkinud.

„Koalitsioonid poliitikas on mõistuseabielud,“ lisas Luik. „Alati on mingeid erimeelsusi koalitsioonide sees. Peaministri roll on seal ülioluline, et ta oleks väga hea korvpallimeeskonna treener, kes suudab kõik mängijad nii-öelda ära lepitada lõpuks, et nad ikkagi liiguvad ühise eesmärgi suunas.“

„Kui ühisosa on suurem kui erimeelsused, siis koalitsioon püsib ka püsti,“ ütleb Kunnas.

Pilvre ütles, et loodab, et Mart Helme oma väljaütlemistega ei küta massirahutusi, aga ma ei näe ka tegelikult praegu selliseid tundeid – inimesed võõranduvad pigem poliitikast, kui nad näevad, et see turbulents on nii meeletu, pigem tuleks sisekaitset tugevdada selleks, et hakkama saada võimalike looduskatastroofidega, nagu Lõuna-Eestis toimus. „Siin anda Kaitseliidule ja sellistele ütleme, rohujuuretasandi organisatsioonidele võimekust juurde.“

Milline on koalitsiooni tervis?

Peaminister Jüri Ratas ütles Keskerakonna volikogul peetud kõnes, et kõigist probleemidest hoolimata on näha, et koalitsioonipartnerid soovivad ühisosa väärtustada ja vajadusel kitsaskohtadele ühiseid lahendusi leida.

Ratas, kellel täitus kolmas aasta peaministri ametis, rääkis ettekandes, et valitsus on ametis oldud 209 päeva jooksul teinud tähtsaid otsuseid, aga näinud ka tõrkeid ja muresid.

„Väljastpoolt vaadates tundub niimoodi, et mida rohkem Reform neid ründab või sotsid ka muidugi, seda nagu tugevamini nad peaksid just kokku hoidma,“ ütles Tõnspoeg. „Aga no eks nad omavahel ka vahepeal kisklevad ja üritavad oma reitingut tõsta läbi erinevate ütluste. Aga ma arvan, et on okei, et ega ma arvan, et meil on olnud hullemaid valitsusi ja võib-olla tuleb veel hullemaid, nii et mis me siin ikka põeme, vaatame, mis saab.“

Barbi lisab, et meedia nopib üles isikuvastased vastandumised, mistõttu see olukord näebki välja dramaatiline. „Aga ma siiski arvan, et reitinguid näitavad, et koalitsioonil püsib toetus vaatamata kõigele. Mina näeksin hea meelega, et see koalitsioon laguneks muidugi,“ naeris Pilvre. „Kuna ma olen nüüd nagu suurest poliitikast kõrval, ma võin võib-olla julgemalt rääkida, et ütleme selline riikluse tõsiseltvõetavus kannatab – leitakse kuskilt minister, siis selgub, et ta ei oska midagi, et ta ei julge välismaale minna, et ta ei oska inglise keelt ja samal ajal on meil väga palju pädevaid inimesi, kes nagu on kuskil valedes erakondades või põgenevad ekspertidena kuskile välismaale oma tarkust rakendama. Inimesed demoraliseeruvad, kui see selline turbulentne olukord pikalt jätkub. Ma loodan, et kui nüüd tuleb uus minister, siis tuleb ka selline inimene kes, kes ajab põllumajanduse asja ajab ja ei jää vahele mingisuguse jamaga või isiklike asjadega, ei ole olnud vägivaldne oma naise suhtes. Vaene Jüri Ratas, mul temast tõesti kahju, et on tõesti nagu mingisugune pioneerirühmajuht, kes peab vaatama,  et need kaklused kuidagi ei läheks liiga vägivaldseks.“

Juhtimine on alati raske,“ kinnitab Kunnas, kuid pole nõus, et riiklus kahjustada saab.

„Sõjaväelistes terminites on opositsiooni rünnakud natuke nagu punaväe pealetung Sinimägede all,“ rääkis Kunnas, et ei mõsita opositsiooni taktikat. „Sellest positsioonist lihtsalt niiviisi läbi ei murra, sellest ei ole sellise taktikaga võimalik läbi murda, taktika peab olema hoopis muud. Ehk siis Punaarmee lõpuks pääses lõunast läbi, sellisel viisil see pigem tugevdab neid, kes on kaitsepositsioonil ja liidab neid ühti.“

Kas poliitikutele tehtavad anonüümsed ähvardused sotsiaalmeedias on tingitud kasvavast karistamatuse tundest?

Möödunud nädala poliitkeerises laekus Reformierakonna esimehe Kaja Kallase Facebooki postkasti räige sõnakasutusega ähvardus. Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit sõnas, et kuna ähvarduse saatnud mehed ei viibi praegustel andmetel Eestis ning puudub alus arvata, et ähvardus viiakse reaalselt täide, otsustati kriminaalmenetlust mitte alustada.

Seitsmendal novembril sai telefonitsi ähvarduskõne Tartu abilinnapea Monika Rand. Antud sündmustest kantuna avalikustasid ka mitmed teised naispoliitikud, et neid on sotsiaalmeedia vahendusel kas ähvardatud või sõimatud.

„Anonüümsete ähvarduste algus ulatub anonüümse kommenteerimise aega,“ meenutas Pilvre. „Mina Ekspressi ajakirjanikuna tollal – üheksakümnendatel – juba sain tapmisähvardusi. Ma andsin ikka politseisse, politsei ei pidanud neid ka reaalseteks. Tegelikult on see nagu vana traditsioon. Nüüd on sotsiaalmeedia võimendanud seda niimoodi, et inimesed ei karda ka ähvardada ja mõnitada oma nime alt. Nõukogude Liidus vist ENSVs oli anonüümkiri miilitsa rida. Kui kuskile tuli anonüümkiri tapmisähvardusega, siis järgnes sellele mingisugune sanktsioon.“

Pilvre arvab, et politsei peaks Kaja Kallasele saadetud ähvarduse sarnaseid teateid väga tõsiselt võtma ja need tüübid avalikkuse ette tirima ja sanktsioneerima seda täie rauaga. „Need mehed võib-olla ei tee midagi, aga mingid järgmised mehed näiteks lähevadki kallal. Tegelikult on ju siin poliitikuid ka tapetud päriselt.“

„Mina olen väga rahulik inimene, isegi mind on ähvardatud,“ ütles Kunnas. „Ma olen lihtsalt pakkunud välja, et hästi saame kokku, et annan sulle võimaluse selle ähvarduse teoks teha. Aga muidugi see on tõsine kõlbeline, moraalne küsimus ja pole vahet, keda ähvardatakse, see teema väärib tõsist hukkamõistu. Ma kardan küll need, kes tõsiselt plaanivad seda, nemad enne ähvardama ei hakka, vaid nad võivadki seda teha.“

Ka Luik kinnitab, et politsei peaks nendega tegelema. „Peame ikkagi sellele korgi peale saama, enne, kui kõik sealt pudelist välja tuleb.“

„Poliitvõitlus, las ta olla, aga tehkem seda läbi huumori,“ ütles Tõnspoeg.

„Marika Korolev sai anonüümseid ähvardusi, andis asja kohtusse ja võitis,“ meenutas Pilvre. „Tegelikult peaks seda rida edasi ajama. Eesti inimene tavaliselt ei lähe kohtusse, väldib selliseid institutsioone.“

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...