Liikuma kutsuvas koolis möödub vahetund õues

"Tore on näha, et aina rohkem lapsi tuleb kooli jalg- või tõukerattaga. Ütleme ka vanematele, et las lapsed kõnnivad, ei ole vaja neid autoga kooliukse ette tuua," lausus programmiga "Liikuma kutsuv kool" liitunud Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor Raino Liblik.

Haridus

Liikuma kutsuvas koolis möödub vahetund õues

Juuli Nemvalts

"Tore on näha, et aina rohkem lapsi tuleb kooli jalg- või tõukerattaga. Ütleme ka vanematele, et las lapsed kõnnivad, ei ole vaja neid autoga kooliukse ette tuua," lausus programmiga "Liikuma kutsuv kool" liitunud Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor Raino Liblik.

Liblik ütles, et kuigi nende kool on linnakool, viibivad esimese klassi lapsed iga päev vähemalt 30 minutit õues. Kooliõuele on loodud paiku, kus lapsed saavad iseseisvalt tegutseda: ronimisala, tasakaalurada, ronimiskiiged, pallimänguplats koos madalate korvidega. "Õpilased ise korraldavad vahetundide ajal mänge," lisas direktor. "Meil on õues palju ruumi, korralik võimla, staadion, mänguväljakud."

Kuristiku gümnaasium on üks kümnest testkoolist, mis liitunud programmiga "Liikuma kutsuv kool". Libliku sõnul muutis   koolipere kaasamise lihtsamaks see, et oli olemas keskkond, millele sai tegevusi peale luua. Samas pidid kooli töötajad ja õpilased oma harjumustest ja mugavustsoonist välja tulema.

Õpilased ise juhtideks

"Palju abi oli sellest, et programmi väljamõtlejad koolitasid õpilaste endi hulgast mängujuhte, ja õnneks jätkub lapsi, kes tahavad ja on valmis mängujuhtide tegevuses kaasa lööma," rääkis Liblik. "Samas pidime endale aru andma, et päris samamoodi, nagu saab asju teha metsa ääres asuv 150 õpilasega maakool, ei saa teha enam kui 900 õpilasega linnakool."

Antsla gümnaasium võitis programmi rakendamise eest tänavu riikliku haridusteo preemia. Programmi liikumislabor koolitas õpilaste seast välja neli-viis mängujuhti, need omakorda koolitasid veel 24, kes siis hakkasid vahetundides liikumismänge  korraldama. "Esimesest kuuenda klassini sai igast klassist kaks õpilast kandideerida mängjuhi koolitusele ja nende kohtade peale tekkis lausa konkurss," ütles kooli direktor Katrin Martinfeld. "Tahtjaid oli rohkem, eriti nooremate õpilaste hulgas."

Tartu ülikooli uuringust selgus, et õpilased naudivad sel viisil  organiseeritud liikumist. "Mulle tuli suure üllatusena, kui üheksanda klassi õpilased ütlesid, et koolivaheaeg võiks olla lühem, et neile meeldib koolis olla, siin on nii põnev," rääkis direktor. "Meie hommikused pallimängud enne tundide algust on nii populaarsed, et osa lapsi laseb ennast vanematel koolibussist varem kohale tuua – see on ju ka äge!"

Tore koos aega veeta

Libliku sõnul on algklasse lihtne tegevusse kaasata, keerulisemaks läheb see vanemate klasside laste puhul. "See on üldine probleem," nentis ta. "Küsimus ei ole ju ainult liikumisharjumustes koolis, ka laste huvitegevus väheneb  tugevalt, eriti poistel alates kuuendast klassist."

Kool on huvitatud, et lähemal elavad lapsed tuleks kooli jalgsi või rattaga, selleks valmis senisele rattahoidlale suurem varjualune. "Tore on näha, et iga aasta tuleb aina rohkem lapsi kooli ratta või tõukerattaga," lausus direktor. "Oleme kõvasti panustanud, et lastel oleks, kuhu rattaid turvaliselt jätta. Aeg-ajalt ütleme ka vanematele, et las lapsed kõnnivad, ei ole vaja neid autoga kooliukse ette tuua. Ega üleöö liikumisharjumusi ei muuda. Lastele, kes on harjunud maast-madalast aktiivselt liikuma, saab see elustiiliks. Selle kaudu paneme lapsi rohkem liikuma. Proovime teha koolis ka muid spordiüritusi pigem liikumisharjumuste edendamiseks, sest kõik lapsed ei taha võistelda. Nii oleme teinud matkapäevi ja leiame muid tegevusi, mis mingile eale rohkem sobivad."

Kuristiku gümnaasiumi õueski leidub paiku, kus lapsed saavad niisama koos olla, väga populaarne on puidust astmeline istumisala.
Palju abi on programm saanud sotsiaalministeeriumi kantslerilt Marika Priskelt. Kantsleri sõnul on vähe nii sisukaid algatusi. "Meie laste liikumisharjumused on drastiliselt vähenenud ning need võivad veelgi väheneda," nentis ta. "Kui me ei suuda muuta inimeste mõtlemist, keskkonda ja harjumusi, siis on vähe lootust paremaid tulemusi saavutada. Liikuma kutsuva kooli projekt püüabki seda kõike teha – muuta inimeste arusaamist koolielu korraldusest, koolikeskkonna kujundamisest, liikumise ja õpitulemuste seosest jpms."

Kantsler rõhutas, et projekti ellukutsujad on teadlased ja nende tegevused hästi läbi mõeldud. "Eesmärk ei ole ainult kehaline aktiivsus, vaid õnnelikumad lapsed ja õpetajad ning parem õppimine. Selle projektiga liitunud koolide mõtteviis on muutunud. Liitunud on eeskujuks neile, kes seda veel teinud pole, ja on tekkinud lootus, et "Liikuma kutsuv kool" ongi lähitulevikus meie uus koolistandard.  See ei ole lihtsalt üks projekt, mis lõpetab, kui raha otsas, vaid protsess, mille tulemused jäävad."

Tallinnas osaleb kümme kooli

• Tallinnas on "Liikuma kutsuva kooli" programmiga liitunud kümme kooli: Audentese erakool, Merivälja kool, 32. keskkool, Arte gümnaasium, kunstigümnaasium, Kuristiku gümnaasium, Laagna gümnaasium, Läänemere gümnaasium, Pääsküla kool ja Südalinna kool.


• Liikuma kutsuvaks kooliks on võimalik saada, liitudes võrgustikuga või alustades iseseisvalt kooli kujundamist liikuma kutsuvaks. Kui kool soovib võrgustikuga liituda ning seal on olemas programmiga tegelev meeskond, kuhu kuulub ka kooli juhtkonna liige, tuleb kirjutada liikumislabor@ut.ee 

• Võrgustiku liikmena saab kool võimaluse osaleda liikumislabori ideeseminaridel, aktiivsete vahetundide ja ainetundide koolitustel, liikumisfoorumil, külastada teisi võrgustikukoole ning jagada kogemusi ja mentori, kes toetab ja nõustab muudatuste ellu viimisel. Info www.liikumakutsuvkool.ee

Liikumine koolipäeva jooksul aitab paremini õppida

""Liikuma kutsuv kool" toob õpilaste päevadesse vaheldust ja koolirõõmu," ütles Tartu Ülikooli teadur ja liikumislabori juht Merike Kull (pildil). "Vahetunnid, mis mööduvad õues või koolimajas mängides või sportides, aitavad puhata ainetundide vaimsest pingest."

Programm aitab Kulli sõnul ka paremini õppida. "Pärast aktiivsemat pausi on õpilaste keskendumisvõime parem, sama väidab teaduskirjandus," lisas ta. "Ka tunnid on aktiivsemat sorti õppemeetodite, rühmatööde ja väikeste liikumispausidega lihtsalt nauditavamad." Lisaks annab programm õpilasele võimaluse osaleda ise oma koolielu ja -päeva korraldamises – näiteks tantsuvahetunde või aktiivseid vahetunnitegevusi läbi viies või mängujuhina teistele õpilastele mänge korraldades. Õpilased on programmiga haakuvaid sporditurniire teinud või sidunud loovtöö liikumisteemadega. Programmis osalemine paneb ka eri klasside õpilased omavahel suhtlema, vahetunnid on põnevamad ning see omakorda vähendab koolikiusu.

"Meie siht on, et liikumine kujuneks koolikultuuri loomulikuks osaks, liikumisrõõm jõuaks iga lapseni – ja et kõigil oleks samas valikuid," lausus Kull. "Liikumine on mitmekesisem kui sport ja võib olla paljude muude tegevuste osa." Programm pakub midagi kasulikku kogu koolipäevaks: kuidas õpilased ja õpetajad kooli jõuavad, kas jalgsi, rattaga või autoga; kuidas õpilased saavad veeta vahetunde; kas ainetunnid pakuvad pause või liikuvaid tegevusi.

Laadimine...Laadimine...