Linna koolitoetused aitavad paljudel peredel rahakotti säästa
«Linna toetus tähendab meie perele väga olulist abi, eriti pärast seda, kui riigipoolne koolialguse toetus ära kaotati,» ütles nelja lapse ema Raina. Pilt: Sellelt pildilt läheb tänavu kooli küll vaid kõige suurem – Markus –, ent venna koolikoti sisu pakub huvi ka Karolina-Gabrielale, kes läheb eelkooli.

Linna koolitoetused aitavad paljudel peredel rahakotti säästa

Sirje Rattus

«Linna toetus tähendab meie perele väga olulist abi, eriti pärast seda, kui riigipoolne koolialguse toetus ära kaotati,» ütles nelja lapse ema Raina.

Lapse esimesse klassi saatmine paneb pere eelarvele korraliku põntsu. Õnneks pakub sellele väljaminekule olulist leevendust linna makstav 320-eurone esmakordselt kooli mineva lapse toetus, millest, tõsi küll, kooli alguses makstakse välja vaid pool.

Samas ei ole koolikulud väikesed ka 2., 4. või 7. klassi lapse puhul – kui eelmisest aastast ongi üht-teist koolikoti põhja tallele jäänud, tuleb varusid ikkagi täiendada. Kuni 2008. aastani toetas riik kõigi laste kooliminekut 450 krooniga, kuid üleüldise kärpimise käigus lõpetas selle ära.

«Tegelikult oli see peredele ülimalt oluline augustikuine abi,» tõdes Tallinna Kesklinna sotsiaalhoolekandeosakonna juhataja Marje Paljak. «Võib öelda, et kõik pered seda ei vajanud, aga Eestis on jõukate tipp ju väga väike. Rohkem on n-ö servapealseid peresid, kes loevad eurosid vägagi hoolikalt. Kooliminek lööb pere eelarvesse väga suure augu, eriti kui peres läheb kooli mitu last.»

Kooli algus teeb suurele perele muret

«Meie perele teeb kooliminek alati peavalu,» märkis nelja lapse ema Raina Naissaar. «Sel aastal läheb küll vaid kaks last kooli, aga kulud on sellegipoolest tohutud. Vihikud-pliiatsid polegi nii suur mure, kuigi ka nende peale läheb omajagu raha, hullem on see, et kogu garderoob tahab väljavahetamist – lapsed kasvavad aastaga ju riietest välja. Meie pere saab veel hakkama – mina saan praegu vanemahüvitist ja käin asenduskohaga tööl –, aga mida peavad tegema suuremate lastega üksikemad, kes tööl ei käi?»

Suure pere ema sõnul on kõige suurem kuluartikkel jalanõud, kuna lisaks vahetusjalatsitele tuleb igal aastal osta sportimiseks uued sise- ja välisjalatsid. Odavaid osta pole mõtet, sest need lagunevad ruttu ära. «Tüdrukud veel hoiavad asju, aga poiss trööpab kõik kiiresti läbi,» tõdes Raina. «Möödunud aastal suutis ta kolm koolikotti läbi kulutada. Ühel tuli juba esimesel veerandil põhi alt ära ja õpikud kukkusid välja.» Kõige suuremad summad tulebki Raina sõnul välja käia koti ja jalanõude eest.

Linna abi väga oodatud

Ent koolialguse puhul ei kulu raha vaid asjadele. Õpingutega kaasnevad tihti kulud, millest eemale hiilida pole võimalik. «Koolis hakkab juba esimesel nädalal raharööv kohe pihta,» tõdes Raina muigamisi. «Eelmisel aastal küsiti kohe 10 eurot lapse peale – teater, ekskursioonid. Ei taha ju, et lapsed sellistest üritustest kõrvale jääksid.» Samuti ei saa lapsi päris ilma taskurahata jätta.

Tallinn toetab kooliminekul ka suuremate klasside õpilasi, kes abi vajavad. «Ma ei oleks osanud toetust küsima minnagi, aga meil on väga tore lastekaitsespetsialist, kes võttis ise minuga ühendust ja soovitas seda siiski taotleda,» rääkis Raina. «See on meie perele väga oluline abi, eriti pärast seda, kui riigipoolne toetus kadus.»

«Tallinn maksab kuni 64-eurost toetust koolimineku kulude osaliseks hüvitamiseks,» selgitas abilinnapea Merike Martinson. «Seda toetust on õigus taotleda peredel, kelle netosissetulek pere esimese liikme kohta on alla 290 euro ja iga järgmise pereliikme kohta 80% sellest. Toetus ei sõltu sellest, millisesse klassi läheb laps, küll aga ei maksta seda esimese klassi lastele, kes juba saavad esmakordselt kooli mineva lapse toetust.»

Iga euro on oluline

Lisaks on Tallinna linnal eraldi 32-eurone kooliminekutoetus toimetulekutoetust saavate perede lastele. Paljaku sõnul näeb sotsiaalhoolekandeosakonnas just neid peresid, kellel eriti raske. «Mina ei oska küll nõu anda, kuidas 76,6 euro eest kuus osta süüa ja lapsele veel ka kooliasjad,» tõdes ta. «Tegelikult on igal aastal ju kõiki asju uusi vaja. Laps võib küll olla väga tubli ja oma riideid ideaalselt hoida, aga ikkagi kipuvad need järgmiseks aastaks väikseks jääma.»

32-eurost toetust maksab linn kuni 19-aastastele (kaasa arvatud) õpilastele tingimusel, et pere on saanud toimetulekutoetust jooksval aastal enne lapse kooliminekut. Toetust makstakse kooli õpilaste nimekirja või kooli väljastatud tõendi alusel «Tallinn kehtestas selle toetuse 2009. aastal seoses riikliku koolimineku toetuse likvideerimisega,» ütles Martinson. «Tänavu maksame seda toetust umbes 800 lapsele.»

Toetuse asemel koolitarbed?

Lastekaitse Liidu president Loone Ots leidis, et iga lapse kooliminekut tuleks riiklikult kindlasti senisest enam toetada, kuid eeskätt viisil, mis tagab, et toetus tõesti ka lapseni jõuab. «Lastekaitse liidu seisukoht on see, et koolimineku otsetoetuse asemel võiks aidata peresid koolitarvetega,» sõnas ta. «Et esimesel koolipäeval võib laps minna kooli, n-ö käed taskus, muretsemata, kas tal ikka on õige arv joonelisi ja ruudulisi vihikuid hangitud või piisavalt palju viltpliiatseid – kõik on koolis olemas. Ka vanematel oleks hulga vähem stressi. Selline toetus garanteeriks, et raha jõuab õigesse sihtpunkti.»

Eestis elab süvavaesuses 37 000 last, kelle pere vajaks pisut enamat kui vaid koolitarbed. «Lapse kasvatamise, sealhulgas talle vajalike asjade ostmise kohustus peaks olema ikkagi pere õlul,» arvas Ots. «Samas, kui vanemad tõesti ei tule toime, tuleb peret lapse huvides toetada, aga taas nii, et toetus jõuaks õige adressaadini. Enne Teist maailmasõda olid Eestis koolide juures hoolekogud, kes jälgisid, et lapsed, kelle pered ei jaksa üht või teist osta, ei jääks millestki ilma. Nii võiks praegugi olla koolidel oma eelarverida laste vajadusepõhiseks toetamiseks – et kui näiteks kolmel perel ikkagi ei ole raha tossude ostmiseks, siis saab õpilane need koolilt.»

Ots tõdes, et praeguste rahaliste võimaluste juures on see stsenaarium utoopiahõnguline, kuid pikemas perspektiivis kindlasti teostatav. «Kindlasti vajab laste- ja peretoetuste süsteem reformimist,» ütles ta.

Tallinn toetab 1. klassi jütse 320 euroga

Linn maksab esmakordselt kooli mineva lapse toetust (320 eurot) avalduse alusel lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale. Eelduseks on, et üks pere vanematest on aasta aega enne lapse kooliminekut olnud elanikeregistri järgi Tallinna elanik ning laps elab temaga samal aadressil ja asub õppima Tallinna koolis.

Toetus määratakse kooli õpilaste kinnitatud nimekirja alusel. Toetus on ühekordne ning avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul alates õppeaasta algusest.

Toetus makstakse kahes osas: pool toetusest (160 eurot) lapse kooliminekul ja teine pool juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist.

Pere peab esitama avalduse sotsiaalhoolekandeosakonda või täitma selle riigiportaalis, kus vastav vorm avatakse septembri keskel, kui koolide nimekirjad on paigas. Toetuse esimest poolt hakatakse üle kandma septembrikuu kahel viimasel neljapäeval, ehk 20. ja 27 septembril.

Esimesse klassi mineku toetust saavad lapsed sõltumata pere sissetulekust ning neid on Tallinnas tänavu umbes 4400.
 

Laadimine...Laadimine...