Linnamuuseum ootab peresid aardeid avastama

Lapsed saavad linnamuuseumis meisterdada ja aardeid otsida, vanemad-vanavanemad aga kuulata loengut linnamuuseumikogu väärtuslikumatest esemetest.

Pilt: Scanpix

Linnamuuseum ootab peresid aardeid avastama

Sirje Rattus

Lapsed saavad linnamuuseumis meisterdada ja aardeid otsida, vanemad-vanavanemad aga kuulata loengut linnamuuseumikogu väärtuslikumatest esemetest.

Üks erilisemaid eksponaate muuseumis on (umbes) tuhande aasta vanused pühakute luud, mida linnamuuseumi peaspetsialist Sulev Mäesalu kutsub hellitavalt "supikoguks". Need kaevati  kuuekümnendatel, kaks aastat pärast "Viimse reliikvia" võtteid, välja Pirita kloostri kiriku vundamendist kirikualtarite juurest.
 
"Esialgu arvati, et ehk on need püha Birgitta säilmed, kuid Rootsis tehtud põhjalik ekspertiis näitas, et tegemist on inimeste luudega, mis on pärit eri ajaperioodidest," rääkis Mäesalu. Vanim neist luudest pärineb tõenäoliselt 10. sajandist, olles seega üle tuhande aasta vana. Luu kuulub pühakule, kes elas sadu aastaid enne püha Birgittat.
 
"Selline aare on unikaalne. Need luud on ainukesed leiud Eestis, mida võib tõesti pidada reliikviaks," nentis muuseumipedagoog Kristi Paatsi.
 
Maapõuest leitud mündid 

Ka maapõuest leitud aare on muuseumiväljapanekus olemas. Tegemist on peotäie tillukeste, sendist väiksemategi hõbemüntidega 11. sajandist. Mis võiks olla nende väärtus tänapäeva vääringusse arvestatuna, selle üle saab Mäesalu sõnul vaid spekuleerida. "Nelja mündi eest sai vast kitse ja kaheksa eest lehma," pakkus ta naljatlemisi.  

Tegelikult on linnamuuseumi varasalves muidki mündileide, sest igal aastal mõni müntidega savipott või tohust karbike ikka kusagilt üles kaevatakse. "Näiteks kuulub meie kogusse Saku aare, kus on koguni paar tuhat münti," rääkis Mäesalu. "Mida mitmekesisem mündileid, mida rohkem on selles erinevaid münte ja seda väärtuslikum ta on – see näitab, mis piirkondadega olid Eestil kaubandussuhted ja milline oli elatustase."  
Tavaliselt peideti Mäesalu sõnul raha maasse segastel aegadel, näiteks sõja alguses. Hiljem aga jäi aare sageli üles kaevamata ning seetõttu neid nüüd aeg-ajalt päevavalgele tulebki.
 
Lapsed aardekotti meisterdama

Üks hästi eriline eksponaat on ka 17. sajandist pärit vaimulikurüü – kaasula. "See rüü on eriline seetõttu, et vanad rõivaesemed tavaliselt nii kaua ei säili, nad lihtsalt lagunevad ära," selgitas Paatsi.

Perepäev "Aardelaegas avaneb" toimub 22. veebruaril kella 12-16. Kell 13 ja kell 15 toimub muuseumis eestikeelne "aardetuur"  Sulev Mäevälja juhtimisel. 

Lastele, kellele teadmised hakkavad paremini külge tegutsemise käigus, on kavas mitmed põnevad otsimismängud. Lisaks saab ise trükkida ja maalida riidest koti, kuhu võib panna nii aardeid kui ka poekaupa.

Sissepääs perepäevale muuseumipiletiga – lastele 2, täiskasvanuile 3,2 eurot. 
Linnamuuseum asub aadressil Vene 17. Lisainfot leiab kodulehelt
Laadimine...Laadimine...