LINNANOORED MAASIKAPÕLLUL! SA Õpilasmaleva juht: eesmärk on noored mugavustsoonist välja tuua

SA Õpilasmaleva juht Ott Väli ütles, et inimene peab maast madalast kogema, mis tähendab raha teenida ja pingutada.

Pilt: Svetlana Aleksejeva
Tallinn Eesti

LINNANOORED MAASIKAPÕLLUL! SA Õpilasmaleva juht: eesmärk on noored mugavustsoonist välja tuua (1)

Jaanika Valk

"Siiamaani on noored üllatavalt hästi hakkama saanud," edastas õpilasmaleva juht Ott Väli tööandjate tagasisidet põllul töötavate malevanoorte kohta. "Last ei tohi vatis hoida ja ta peab varakult päris eluga kokku puutuma. Inimene peab maast madalast kogema, mis tähendab raha teenida ja pingutada."

Väli sõnul on kahtlejaid alati, kes ei tea, kas noortele selline töö sobib. "Laste vatis hoidmine on kõige lihtsam variant. Meie eesmärk on see, et inimene on täiskasvanuks saades maksimaalselt ettevalmistunud, mitte et ta alles siis hakkab kompama, kuidas päriselu tegelikult käib," sõnas ta.

Ka noortele tööd andev Joosepi talu peremehe Hillar Lillo sõnul saavad noored töödega hakkama. "Oleme noortega rahul. Meil on koostöö malevaga juba 4-5 aastat," sõnas ta.

Lillo sõnul on maatöö linnanoortele alati uus kogemus ja igal aastal on erinevaid noori. "Kõik kordub igal aastal uute nägudega. Joosepi talus toimub maasikate ja herneste korjamine käsitsi, aga töö konti ei murra. Kõik teevad tööd oma võimete kohaselt ja keegi neid ei sunni," sõnas ta.

Linnanoored saavad maal hakkama

Marjamaa talu perenaise Maria Oksa sõnul on ka nemad noorte tööga rahul ning tundub, et sama võivad öelda ka noored. "Üldiselt viimased 6-7 aastat olen väga rahul olnud. Algaastatel võttis see aega ja oli palju segadust, aga rühmajuhid on väga tublid,"  ütles ta.

Korjamistase oleneb perenaise sõnul harjumustest. "Me ei saa eeldada, et linnalapsed korjavad sama palju kui põhikorjajad. Nad on väga püüdlikud, aga nad tulevad ka puhkama ja seltsi otsima," rääkis ta.

Sel aastal jõuavad noored Marjamaa tallu aga siis kui põhiline maasikakorjamise periood on juba läbi. Puudu jäi umbes 20 maasikakorjajast ning seetõttu läks suur osa saagist hallitama. "Üks põld läks täiesti käest ära. Vaatasin, et täna olid marjad täiesti hallitanud ja ära vettinud," sõnas ta.

Tontoli marjatalu perenaise Tiina Urmi sõnul näeb Tööinspektsioon ette, et noored võivad marju lavatsil või käsitsi korjata kolm tundi päevas ning siis tuleb tehnikat vahetada. Lapsed ise aga eelistaksid lavatsi peal korjamist.

"Lavatsi peal on tunduvalt mugavam korjata kui käsitsi. Seal on päikesevari ja õhuliikuvus parem," ütles ta.

Perenaise sõnul proovis ka Tööinspektsiooni töötaja lavatsil töötegemise ära ning kinnitas, et sundasendit ei teki.

Tiina Urm lisab, et mõned lapsed eelistaksid ka praegustes tingimustes käsitsikorjet, sest üleküpsenud marjade korjamine on keerulisem. "Hukas marja ehk sodi põllult välja korjamine on väga raske töö. Sorteerimine võtab lastel meeletu aja ja see on tüütu. Kui oleksime saanud tööd teha nii nagu oli planeeritud ja oleme seda aastaid teinud, siis oleks kõik hästi," lisas ta.

Üle poolte noortest korjab maasikaid

Sel aastal on malevas kokku 800 noort. Ott Väli sõnul on sel aastal umbes pooled või rohkemgi noortest maasikaid korjamas. Võrdluseks korjas eelmisel aastal maasikaid vaid veerand malevlastest. Võrreldes eelmiste aastatega on valikuvõimalusi kriisi tõttu vähem. Koroonakriisi tõttu on majandustegevus pärsitud paljudel ettevõtetel. 

Varasemalt on õpilasmalev koostööd teinud just turismi- ja ürituste korraldamise valdkonnaga, kuid need on valdkonnad, mis on sel aastal kõige rohkem kriisist mõjutatud.

"Paljud ettevõtted kas üldse sel suvel ei tegutse või väga väikeses mahus, nii et neil ei olnud võimalust malevarühma appi palgata. Sel aastal on seetõttu väga palju tööd põllumajanduses, saagikorjamist, aga ka haljastustöid linnas," SÕNAS TA.

Leidub ka aga teistsuguseid töid. Teist aastat on malevas rühmad, mis tegelevad hoopis müügi- ja reklaamitööga kaubanduskeskustes.

Vähesed lahkuvad

Õpilasmaleva juhi sõnul on noorte seas vähe neid, kes enne maleva lõppu ära lähevad. "Ikka juhtub, et kellelegi ei sobi see formaat või nad pole sotsiaalselt piisavalt küpsed, et kodunt kaugele minna. Aasta jooksul on enneaegselt lahkujaid umbes kümmekond," lisab Väli, et kui arvestada, et noori on 50 rühma jagu, siis on neid, kellele selline formaat ei sobi pigem vähe.

Enamasti paneb end malevasse kirja noor, kuid oluline on lapsevanema kooskõlastus. Väli sõnul on alati vanemaid, kes esitavad lisaküsimusi, kuid enamasti piisab juba väljasaadetud infost. Lapsevanematelt eeldab malev aga infot allergiate, talumatuste ja erinevate tervisehäirete kohta. Oluline on aga ka vaimne tervis.

"Keskkond, kuhu noored malevas tulevad on täiesti uus, seal ei ole privaatsust. Sa oled uue seltskonnaga lähestikku koos, pead päevas kuus tundi tööd tegema. Depressioonis inimene sellega hakkama ei saa," lisas Väli.

Malevas on rühmajuhil võimalus otsustada, kas noor võetakse vastu või mitte. "Rühmajuhid kohtuvad noortega eelnevalt ning saadakse peamine informatsioon, mille pealt saab näha ja vaadata, kas noor sobib ja saab hakkama. Mõnikord ei saa hakkama, siis tuleb ka hiljem koju saata," selgitas ta.

Töötingimused on kontrollitud

"Läbirääkimiste käigus oskame ka ise hinnata, mis tööd sobivad ja mis mitte. Kui sobib, siis saame tööandjaga lepingu sõlmida, aga käime ka ise kohapeal, et veenduda tingimuste täitmises," selgitas Väli.

Tingimuste täitmist jälgib pingsalt ka Tööinspektsioon. "Tööinspektsioon näeb töötajate registrist andmeid ning saab küsida täpsustavaid küsimusi. Igal aastal ikka mõne asja kohta küsitakse täpsustusi," sõnas ta.

Maasikakasvatajad kinnitavad, et Tööinspektsioon hoiab noorte töötingimustel silma peal ja tullakse ka põllu äärde vaatama, kuidas töö praktikas välja näeb. Lisaks tööasendile kontrollitakse ka seda, et noored liiga raskeid kaste ei tõstaks.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...