Linnatänavaid saastavad porised parklad ja ehitusmasinad

"Kuiva ilmaga tõuseb siit palju tolmu, muidugi oleks vaja see plats ära asfalteerida," ütles Ida-Virumaalt Tallinna  koolitusele tulnud Karmen, kes oli oma sõiduki parkinud ühele järjekordsele kõvakatteta ja suurte lompidega parkimisplatsile Tallinna sadama piirkonnas. Parkimiskorraldaja EuroPargi tegevjuht tunnistab, et linnas on kümmekond "kahtlase" kattega parklat. Miks ikkagi on linnavõimu käed jäänud nende kordategemist nõudes lühikeseks?

Pilt: Albert Truuväärt

Linnatänavaid saastavad porised parklad ja ehitusmasinad (2)

Virkko Lepassalu

"Kuiva ilmaga tõuseb siit palju tolmu, muidugi oleks vaja see plats ära asfalteerida," ütles Ida-Virumaalt Tallinna  koolitusele tulnud Karmen, kes oli oma sõiduki parkinud ühele järjekordsele kõvakatteta ja suurte lompidega parkimisplatsile Tallinna sadama piirkonnas. Parkimiskorraldaja EuroPargi tegevjuht tunnistab, et linnas on kümmekond "kahtlase" kattega parklat. Miks ikkagi on linnavõimu käed jäänud nende kordategemist nõudes lühikeseks?

õhiliseks linna tolmuallikaks – eriti lumevaesel talvel – on naastrehvid, ent lisaks tekitavad tolmu ja pori asfaltkatteta parklad. Parkijatele, keda Pealinn küsitles, meeldib, et auto hoidmine sellistes killustikkattega ja lompidega paikades on odav. Samas tekib küsimus, miks peavad tänavapuhastajad kulutama lisaraha tolmu ja poriga võitlemisele ning nõnda doteerima  parklaoperaatori ärimudelit. Naelrehvid ja tolmavad või porised platsid teevad lumevaesel talvel oma töö. Ja enne kevadist tänavate suurpuhastust võib kohati tekkida pilt, mida saaks kirjeldada kirjanik John Steinbecki sõnadega: "Hommikul rippus tolm otsekui udu õhus ja päike oli punane nagu veri." Kui passiivsest suitsetamisest on võimalik hoiduda, siis passiivsest tolmutarbimisest neil, kes ise autoga ei sõida, üldiselt mitte.

Kui vaadata kliendi seisukohalt, siis ei soovitaks neil pesulast tulnud auto ja/või nooblimate jalanõudega asfaltkatteta parklasse minna. Üht EuroPargi opereeritavat parklat sadama piirkonnas Norde Centrumi kõrval katab näiteks kohatiste lompidega paekillustik. Sadudes pikalt ligunenuna kindlustab killustik seal käijale valgete tallarantidega jalanõud. Tuulisel ja vihmasel pärastlõunal on plats siiski sõidukeid täis. "Väga räpane, võiks korda teha," poetas meesterahvas, kes oma autosse hüppas ja minema kiirustas.

Tekitavad häda ja siis päästavad

Posti küljes keset parklat ripub seda haldava EuroPargi "lohutav" silt: "Kui loodusjõudude tõttu on autosse saamine raskendatud, helista meile. Tuleme appi ja lahendame olukorra! Me ei jäta sind hätta!"

Kuna maavärinaid ja ulatuslikke üleujutusi meil ei esine, siis peetakse sildiga ilmselt silmas, et kui seadsidki auto kuiva kohta, siis pärast suurt sadu võid selle leida seismas keset laia lompi. Ilmselt hoiab EuroPark seega palgal kiirreageerijaid, kes kummikutega varustatuna appi tõttavad.

"Kuiva ilmaga tõuseb siit palju tolmu, muidugi oleks vaja see plats asfalteerida," ütles Karmen, kes oli tulnud Ida-Virumaalt Tallinna koolitusele ja valmistus just ära sõitma. Tema sõnul kompenseerib ebamugavust odav hind: vaid neli eurot ööpäev. Seepärast on naine üldiselt siiski rahul, et saab auto niivõrd linna keskele jätta. "Kümme eurot ööpäevas on maksimum, mida oleksin nõus maksma," lisas ta.
Munitsipaalpolitsei kõneisiku Meeli Hundi sõnul tekitavadki tolmavad ja porised parklad peavalu eelkõige kesklinnas. Autojuhid otsivad pidevalt parkimiskohti ja seetõttu on mitmed omanikud kinnistu ehituse asemel või kuni ehituse alustamiseni parklaks välja üürinud. Kuna tihti on tegemist ajutiste lahendustega, siis ei soovita nendesse platsidesse liialt palju investeerida.

Kõige enam on tolmamise mõttes kesklinnas kõneainet pakkunud endise Kunstiakadeemia kinnistu parkla. Inimesed, kes seal pargivad, üldiselt ei süvene nüanssidesse ega tagamaadesse, vaid leiavad, et selline olukord keset linna on häbiväärne. "No selle raha eest, mis siin võetakse, võiks platsi küll korda teha," poetas oma väikeautoga lompide vahel manööverdav Valentina. Poole tunni eest küsitakse seal parklas kaks eurot. Mõistagi on olukord nn Kunstiakadeemia parklas palju parem kui sadama lähedal, ent sealgi ei jäta vihmaga tekkiv liga head muljet.

"Suvel tuli parkla kohta kaebusi, et see tolmab," nentis Hunt. "Siis pandi tolmutõket ning mingiks ajaks olukord paranes. Kevadel ja sügisel on aga probleem, et kinnistu on porine. Seal on suured augud, mis täituvad porise veega. Ratastega veetakse pori Gonsiori tänavale ja Tartu maanteele."

Sügisel ja talve algul läkitas mupo kesklinna piirkonnatöö peainspektor Jaanus Kivi EuroPargile mitmeid märgukirju. Kohal käis teehöövel, mis augud väiksemaks hööveldas. Samas ei lahenda see probleemi lõplikult ja peagi on plats samamoodi auke täis. Eramaal paiknevate parklate puhul – need moodustavad enamuse kõigist linna parklatest – piirduvad sanktsioonid haldusmenetlusega: teavitamisega ja märgukirjadega, milles soovitakse parklate pinnakatte parandamist.

Ajutine on sageli alatine

EuroPargi tegevjuhi Karol Kovaneni selgitused tolmavate või poriste parklate kohta võib kokku võta ainsa sõnaga: ajutisus.
"Meie parklatest on kõige hullemas olukorras neli, nende pärast tunneme ka ise siiralt piinlikkust," lausus Kovanen. Üks nendest ongi "kuulus" Tartu mnt 1 ehk nn Kunstiakadeemia plats. Kõvakatet ei saa Kovaneni sõnul sinna panna, sest seda käsitletakse seaduse silmis kui rajatist, mis eeldab täiemahulist detailplaneeringu protsessi.

Loomulikult ehitatakse niivõrd hinnaline kinnistu kaubamaja vastas varem või hiljem täis. EuroPargil peaks Kovaneni sõnul  platsi asfalteerimiseks aga silme ees olema vähemalt viieaastane perspektiiv, et investeering tagasi teenida.

"Isegi kui saaksime linnalt mingis erandkorras õiguse platsi ajutiselt asfalteerida ilma nõutavat protsessi – planeering, projekteerimistingimused, kooskõlastused, projekt, ehitusluba jne –  läbimata,  poleks see rahaliselt võimalik, kuna plats peaks varsti minema ehituse alla," ütles Kovanen.

Parkijate, jalakäijate ja lihtsalt ümbruskonna inimeste närve püüti juba mõnda aega tagasi säästa freesasfaldiga. Paraku läks EuroPark alt materjaliga, mis sisaldas lubatust vähem bituumenit – korrektselt laotatuna pidanuks see tagama tolmuvaba pinna.

Talvel on parklate pinda tavaliselt mõnevõrra silunud külmataat ja lumi, kuid tänavuste vihmaste ilmadega probleem võimendub. "Praegu saame kahjuks ainult platsi tasandada ja vajadusel ka väljasõiduteid pesta, ning seda me teemegi," kinnitas Kovanen. "Kuna see plats on keset linna ja pinnuks silmas nii meile endale kui ka avalikkusele, siis planeerime selle kevadeks katta kvaliteetse freesasfaldiga, mis peaks tagama tolmuvaba pinna. Seda juhul, kui on selgunud ehituse algusaeg."

Kovaneni sõnul ei saa jätta mainimata klientide nõudlust odavate parklate järele. Kui kõrvuti asuvad soe ja puhas parkimismaja ning odav ja kehva pinnakattega väliplats, valivad inimesed tihtilugu odavama variandi. Hind ja kvaliteet aga käivad käsikäes. "Siiski peame turvalisuse ja parkla olukorra vastavuse linna heakorra nõuetele tagama igas olukorras," lisas EuroPargi tegevjuht.

Parkijad on hinnatundlikud

Kovanen nentis, et kui EuroPark tolmuvabasse kattesse investeerimise põhjendusega hinda tõstaks, siis klient rohkem maksta ei sooviks: "Või olgem ausad, neil pole tihtipeale ka võimalik. Meie jällegi asume kahvlis, kus peame arvestama klientide maksejõuga ja konkurentsist tuleneva survega rendihinnale. Peame suutma majandada iga parkla puhul konkreetse objekti marginaaliga. Samas on probleemseid kohti meie pea 400 parklast ainult kümnes. Kuna need asuvad linna keskel ja on kõigile nähtavad, on see meie jaoks ühtlasi maine küsimus."
Kovanen ei nõustunud väitega, et EuroPark on osa ärikulust tolmavate või poriste platside näol veeretanud linna kommunaalmajanduse õlgadele, mis tagajärgi likvideerib.

Kuna maaomaniku kohustus on koristada ja teha libedusetõrjet oma krundiga piirnevatel kõnniteedel, on see enamjaolt EuroPargi kohustus. "Talvistel perioodidel tegeleme ka linnatänavatelt kõnniteedele lükatud lume äraveoga. Usun, et selles võrdluses oleme linnale oluliselt rohkem kasu kui kahju toonud," väitis Kovanen.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul ei ole linnavõimude väljakutseks sel aastal mitte lumi, vaid pori ja mustus, mis kandub tänavatele pahatihti just erakinnistutelt. "Mupo on alustanud paari menetlust ja loodame, et parklate haldajad saavad lõpuks aru," märkis Klandorf. "Ega suvel olukord palju parem ei ole: tuul lõõtsub ja tolm lendab igale poole."

Kuigi valdav osa tolmust tekib Klandorfi sõnul linnas  naastrehvidest, jälgitakse ja kutsutakse korrale peale parklaoperaatorite veel ehitusettevõtteid, kelle sõidukid liiguvad sageli objektilt linnatänavale nõnda, et poririda järel. Vastavalt  heakorra eeskirjale peab kinnistu omanik aga vältima kinnistult, sealhulgas parklatest ja ehitusplatsidelt pori ja prahi kandumist kõnni- ja sõiduteele ning naaberkinnistule.
Loomulikult toovad linna tolmu juurde veel isetekkelised parklad – ainult et kui asfaltkatteta eraparklates suured augud täidetakse, siis omavolilised parkimisalad meenutavad lausa kuumaastikku. Nii likvideeris mupo sadama lähistel, Logi tänava otsas paiknenud isetekkelise parkla, mis on nüüdseks tähistatud parkimist keelavate märkidega. Mupo saabki trahvida vaid juhul, kui on tegemist valesti parkimisega ja liiklusmärkide eiramisega.

Isetekkelised parklad kipuvad tekkima suveperioodil Pirita, Kakumäe, Pikakari ranna lähistele, kus pargitakse nii, nagu juhtub ja mugavam tundub – eelkõige haljasaladel. Isetekkelisteks parklateks on mupo kõneisiku Meeli Hundi sõnul kujunenud ka  paljude magalarajoonide haljasalad ja sisehoovid. Muru on kadunud, sest autod on haljasala ratastega ära tampinud. Praegusel niiskel aastaajal on mure väga suur, sest pori kantakse nii majade vahele kui ka sõiduteele. Ja kevadel taas – tolm, tolm, tolm.

Linnavõim hoiab näiteks suurürituste puhul valesti parkimise ja võimaliku haljasalade segitampimise juba eos ära. Möödunud aasta juubelilaulupeo puhul tekitati lauluväljaku lähistele tühermaale suur, freesasfaldiga kaetud parkimisala. Nüüd on paljuski leevendatud ka järgmiste lauluväljaku suurürituste parkimisprobleemid. Seda mõistagi juhul, kui inimesed veidi oma mugavustsoonist väljuvad ja võtavad ette paarisajameetrise  "rännaku".

Lisaks omavoliliste parkimisalade likvideerimisele hoiavad mupo ametnikud silma peal veel ühel olulisel Tallinna tolmuallikal – ehitusplatsidel.

Näiteks trahviti ehitusobjekti Veskiposti 1, kust veokid jt ehitusmasinad kandsid ratastega pori tänavale. Klandorf ütles, et teistele ehitusettevõtetele võiks eeskujuks tuua OÜ Riser Ehitus, mis pälvis tänavu aasta alguses linnalt korrektseima ehitusplatsi tiitli.
Saab küll puhtalt ehitada

Riser Ehituse juhatuse liige Karmo Pärnoja ütles Pealinnale, et tegelikult ei nõua linnatänavate hoidmine ehituspori eest mingeid erilisi lisakulutusi. Tegemist on lihtsalt kultuuri küsimusega.

"Meil oli kogu objekt korras," viitas ta büroohoone ehitusele  Vana-Lõuna tänaval. "Kaevasime nii, et pärast ei olnud mudarida järel. Meil oli töö nii korraldatud, et hoidsime puhtana juba objekti ala sisese juurdepääsutee. Isegi kui veokitest midagi välja pudenes, siis juba objektisisesel teel, enne tänavale jõudmist."

Lisaks paigaldati kõnniteele metallplaatidest sild, et veokid jm masinad kõnniteed ära ei lõhuks.

"Meetmed tuleb võtta õigel ajal," tõdes Pärnoja ja lisas, et puhtuse hoidmises ei ole midagi üle mõistuse käivat. Tema sõnul tuleb peatöövõtjal hoida silm peal näiteks kaevetöid tegeval alltöövõtjal, et too n-ö viimast senti taga ajades ei laseks korda käest.

Teadlane: põhiliselt tekitavad tolmu naastrehvid

Stockholmis on leitud, et põhilise tolmu toovad linna naastrehvid, ütles Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru. Tema sõnul on üks varasem uuring Eestis näidanud, et ajal, kui õhk on rohkem saastunud, tõuseb mingil määral ka suremus.

"Siin on kaks varianti – kas naastrehvidele lisamaks või nende keelustamine," ütles Orru. "Muidu pool aastat linnaõhku ja tänavaid märkimisväärselt puhtamaks ei saa. Inimesi tuleb kuidagi motiveerida lamellrehve ostma. Suuresti valitseb ikka veel  arusaam, et naastrehv peab kuidagi paremini. Aga kui inimene sõidab valdavalt linnas, ei pea tal küll autol naastrehvid all olema."

Seega, kui seada järjekorda suuremad tolmu ja pori allikad linnas, siis on need teekatete kulumine, ehitusplatside ja seal tegutseva rasketehnika tolm ning legaalsetest või illegaalsetest kõvakatteta parklatest tekkiv saastus. Lisandub tolm, mis lendub ilma koormakateteta sõitvate veokite koormast. Kuid siin saab sekkuda vaid riigipolitsei, mitte mupo. Aeg-ajalt on politsei korraldanud spetsiaalselt veokite kontrollreide, kus muuhulgas jälgitakse koormakatete kasutamist. Sageli hoiavad juhid koormakatete peale vedamise arvelt oma energiat ja hinnalist aega kokku.

Vestlustest nii parkimiskorraldaja, linnaametnike kui ka lihtsalt linnakodanikega koorub välja, et me ju ise kujundame endale kopsu- jm tolmu tekitatud haigusi, kui kas pargime suvaliselt või ei keeldu parkimast tasulistele poristele platsidele. Õhu kvaliteedi paranemisele on üldiselt siiski kaasa aidanud, et kaks suurt saasteallikat – ettevõtlus ja liiklus – saastavad vähem, sest saastenormid on pidevalt karmistunud.

Eestit peetakse üldiselt üheks kõige puhtama õhuga riigiks maailmas. Hinnanguliselt sureb meil terves riigis kokku õhusaaste tõttu 600 inimese ringis aastas enneaegselt – Euroopas tervikuna 400 000 ringis. Jutt käib siin mitte ainult tolmust jm peenosakestest, vaid tööstuste ja katlamajade ning ahjukütjate suitsust asulates jms.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...