Linnauurija: liigne mugavus kahjustab linnaelanike tervist

"Olen väga kriitiline nende väidete osas, et muul moel liikudes kuluks liigselt aega. Me kulutame säästetud aega terviseklubis või trennis, et tervislikumalt elada, aga kui me lihtsalt rohkem liiguks, ei peaks vormis püsimiseks eraldi trenni tegema," nentis linnauurija Kristi Grišakov.

Pilt: Ksenija Kurs/ Foto on illustreeriv

Linnauurija: liigne mugavus kahjustab linnaelanike tervist

Priit Liiviste

"Praegu tuntakse muutuste ees väga palju hirmu, sest tundub, et muutused peaks olema vägivaldsed ja keegi ei taha loobuda olemasolevatest mugavustest," märkis linnauurija Kristi Grišakov, kelle sõnul peavad inimesed tervena elatud eluaastate huvides mugavustsoonist välja tulema. 

Linnauurija ja Tallinna Tehnikaülikooli linnaplaneerimise lektori Kristi  Grišakovi sõnul on   terviseküsimused ja sanitaarküsimused lisaks militaartegevusele ja kaitserajatiste loomisele olnud põhiküsimusteks, mis on läbi ajaloo kõige rohkem linnasid kujundanud. 

"Kui varajane tööstusrevolutsiooni-aegne linnaplaneerimine üritas likvideerida ebamugavusi ja suurendada heaolu, siis praegu on terviseküsimus on sama oluline aga probleemid on muutunud, sest tervist on hakanud kahjustama ka liigne mugavus," märkis linnauurija Kristi Grišakov. 

Kuna meie rahvastik väheneb ja vananeb, tähendab see väga suurt koormust meie tervishoiusüsteemile. Selleks, et tulevikuprobleeme leevendada, on oluline, et me kõik oma tervisega üha rohkem tegeleksime.

Näiteks liigub Tallinna regioonis üle poole inimestest igapäevaselt autoga, aga see hulk peaks olema maksimaalselt 30% ehk autoga peaksid sõitma ainult need, kelle  jaoks see on tõesti vajalik ja möödapääsmatu. Täna on olukord linnauurija sõnul aga selline, et isegi 5 km raadiuses liiguvad inimesed vähemalt 50% juhtudest autoga ning sageli pole selleks muud põhjendust peale mugavuse. 

"Praegu tuntakse muutuste ees väga palju hirmu, sest tundub, et muutused peaks olema vägivaldsed ja keegi ei taha loobuda olemasolevatest mugavustest," märkis linnauurija Kristi Grišakov, kelle sõnul peavad inimesed tervena elatud eluaastate huvides mugavustroonist välja tulema. 

Säästetud aega kulutatakse terviseklubis 

"Olen väga kriitiline nende väidete osas, et muul moel liikudes kuluks liigselt aega. Me kulutame säästetud aega terviseklubis või trennis, et tervislikumalt elada, aga kui me lihtsalt rohkem liiguks, ei peaks vormis püsimiseks eraldi trenni tegema," nentis Grišakov, kelle sõnul peab arusaam linnakeskkonnast lähikümnendite jooksul radikaalselt muutuma.

"Praegu tunnevad inimesed muutuste eest väga palju hirmu, sest neile tundub, et muutused peaks olema vägivaldsed ja keegi ei taha loobuda olemasolevatest mugavustest. Samal ajal unustavad inimesed kohese ebamugavuse kõrval ära pikemaajalised terviseriskid. "

Kaasaegne linnaplaneerimine algas linnade plahvatusliku kasvuga pärast tööstusrevolutsiooni, kui tehti ka esimesed uuringud selle kohta, milline seos oli töölisklassi halbade elutingimuste ja tööliste tervisliku olukorra vahel.

19. sajandi lõpul hakkas Pariis arendama inimkeskset elukeskkonda, kui parun Haussmannile tehti ülesandeks luua "uus Pariis". Haussmann pani kokku uue Pariisi plaani ning vähem kui 20 aastaga (aastatel 1853-1870) ehitati välja selline Pariis, nagu me tänapäeval näeme. Selle tarvis lammutati väga suur osa Pariisi kesklinna ning hinnanguliselt umbes 350 000 inimest pidi elukohta vahetama.

"Uute sanitaartingimuste loomine oli väga oluline - lisaks bulevardidele loodi Pariisis ka uus kanalisatsioon, ja veevärk, väga oluline roll oli valgusel ja uutel haljasaladel ning parkidel, mida rajati suisa 30," lisas Grišakov. 

Innovatsioon ja optimeerimine aitavad linna "elus hoida"

Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port  leiab, et linnade arengul on oluline optimeerimine, ehk energia säästmine ja ruumi tõhusam kasutamine, ent kui keskenduda linna arendamisel ainult ehitiste tõhususele või kinnisvaraäri-poolsele vaatele, siis probleemidele lahendust ei too.

"Linna suuruse puhul on tegu optimeerimise ülesandega, sest kõikjal maailmas kasvavad suurlinnad praegu vigade suunas. On ennustatud, et suurlinnade edukuses toimub päris lühikese ajaga suhteliselt suur korrektuur - üheks ilmekaks näiteks on USA suurlinn Detroit, mille puhul on selge, et edukuseks ei piisa ainult linna suurusest," märkis Port.

"Linna kasv ei saa olla lõputu, sest uute arengutega kaasnevad uut tüüpi probleemid ning uut tüüpi probleeme ei saa lahendada vanade lahendustega. Koha peal seismiseks peab kogu aeg jooksma. Ehk teisisõnu - probleeme peab pidevalt lahendama ja ka innovatsioon peab kasvama."

Üheks näiteks linnaehituslikust innovatsiooniks on Porti sõnul Barcelona, kus mõisteti, et linna ainevahetust saab "tuunida". Seal loodi superblock tüüpi 150 m õlaga kvartalid, mis ühendati omavahel kokku ja mille ümber lubati autodel sõita 50 km h, aga kvartali sees mitte. 

"Selgus see, et kui kvartali sees liigub autosid vähem, hakkavad inimesed rohkem liikuma, tekib rohkem sotsiaalseid kontakte, tervis paraneb ja luuakse kvaliteetsem elukeskkond. Paraneb õhukvaliteet, inimeste liikumine ja laste ohutus," selgitas Port. 

Põhimureks vähene liikumine ja vale toit

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuhi Margus Viigimaa sõnul toob linnastumine erinevate võimaluste avardamise kõrval endaga kaasa ka mitmeid terviseprobleeme- linnastumisega kaasneb liikumisvaegus, ebatervislik toitumine, alkoholi ja tubaka tarvitamine. 

"Kolesteroolitaseme tõus on linnastumise üks tagajärgi -  arvatakse, et stress, keskkonna saastumine ja müra on see, mis kolesterooli taset oluliselt tõstab. Uuringud on tuvastanud, et isegi linnavarestel on kolesteroolitase suurem kui maavarestel," ütles Viigimaa. 

Toitumise osas on linnades palju ahvatlusi erinevate rasvaste, soolaste ja magusate snäkkide näol, mida on võimalik osta igal sammul. Eriti suur ahvatlus on see just lastele, aga just lapseeas pannakse toitumisharjumustele alus, seepärast peab lastel olema tervislik alternatiiv. 

Lisaks toitumisega seotud probleemidele on suureks probleemiks ka liigne autostumine ning sellest tingitud õhusaaste ja müra. Eestis kaotab 100 000 elanikuga linna (nt. Tartu) elanik Viigimaa sõnul kuni 8 kuud elueast õhusaastest tingitud probleemide tõttu. Lisaks mõjub laastavalt ka linnaeluga kaasnev müra, mis kahjustab südameveresoonkonda, närvisüsteemi ja seedeelukonda.

Lahenduseks oleks rohealade lisandumine linnaruume ning müra, õhusaaste ja vibratsiooni vähendamine autotranspordi vähendamise läbi. Lisaks on oluline inimeste teadlikkuse tõstmine.

"Oluline on preventsioon, et inimesed oleks teadlikud sellest, kuidas probleeme ennetada, sest vähemalt pool sõltub meist enestest," märkis Viigimaa, kelle sõnul saab linn omalt poolt aidata kergliiklusteede ja sportimisvõimaluste kättesaadavaks tegemisega. 

Väikeste sammudega liikuvama elustiili poole

Sporditeadlane ja Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arendusprodekaani Jarek Mäestu sõnul ei tee 50% eestlastest ühelgi päeval sporti, aga kui inimeste käest küsida, kas nad teavad, et liikumisest tervisele kasu on, siis on vastajate seas protsent märkimisväärselt suurem. 

"Üks oluline komponent on siinkohal keskkond - kui tekib juurde terviseradasid või välisjõusaale, siis inimesed vallutavad need üsna kiiresti," selgitas Mäestu, kelle sõnul on ka meie igapäevane elu täis võimalusi tervislikumaks elustiiliks - näiteks valida majasiseseks liikumiseks lifti asemel trepp või leida eraldi aeg liikumiseks.

"Kui võtta 30 minutit päevas liikumiseks, siis selle kaotatud aja teeme tasa oma tööefektiivsuses. 10 000 sammu pole miinimum, et tulemusi näha. Iga samm on hea ja iga liigutus, mis meid püsti tõstab, on hea," märkis Mäestu, kelle sõnul lasub põhivastutus oma tervise eest igal inimesel endal. 

Kui on plaan tervislikumalt elama ja liikuma hakata, siis aitavad parimat efekti saavutada pisikesed sammud.

"Inimesed otsivad lihtsaid lahendusi, aga keha ei õnnestu petta. Mida konservatiivsema lähenemise võtate, mida väiksemate sammudega probleemile lähenete, seda suurem on efekt. Mida intensiivsemalt te liikumisharjumusi muudate, seda aktiivsemalt võitleb organism vastu." 

Liikumisest on kasu nii füüsilisele kui vaimsele tervisele, sest liikuv inimene kohtub ja suhtleb rohkem ka teiste inimestega, see omakorda leevendab depressiooni ja muid vaimseid probleeme. Selleks, et inimesed tervislikuma ja liikuvama elustiili juurde tee leiaksid, tuleks muuta ka kehtivaid norme.  

"Kümne aasta pärast on normiks see, et inimesed otsivad pigem töökohti, kus on võimalus tööle sõita rattaga, mitte selliseid tööpaiku, kus on läheduses auto parkimise võimalus."

Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimus täna Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustiku Adapter eestvedamisel Koostööfestival, mille pealkirjaks on sel aastal "Terved linnad". Festival tõi kokku osapooled, kelle eesmärgiks on parandada elukeskkonda, majanduskeskkonda, olla ise tervemad ja loodetavasti selle kaudu ka elukeskkond ja linn tervemaks muuta.

Laadimine...Laadimine...