LISTEERIAST LEVINUM: Pooltoorest lihast pärit bakter niidab aastas 350 inimest

Soe aeg päästab valla bakteri, mis on palju rohkem levinud  kui listeeria – nakatunud inimest tabab kõhulahtisus, kõhuvalud, palavik, iiveldus või oksendamine.

Pilt: Scanpix

LISTEERIAST LEVINUM: Pooltoorest lihast pärit bakter niidab aastas 350 inimest

Kai Maran

Soe aeg päästab valla bakteri, mis on palju rohkem levinud  kui listeeria – nakatunud inimest tabab kõhulahtisus, kõhuvalud, palavik, iiveldus või oksendamine.

Hiljuti külvas hirmu listeeria-bakter, mille tõttu ei julgenud paljud inimesed enam lõhet osta ning ka sushi kadus suurkaupluste avalettidelt. Terviseameti statistika näitab aga, et hoopis levinum on soolenakkust põhjustav kampülobakter. See on aastate vältel püsinud visalt nakkushaiguste põhjustaja esikümnes. Kuigi kampülobakterenteriiti esineb Eestis Soome ja Rootsiga võrreldes kordi vähem, on viimastel aastatel meilgi selle nakkushaiguse sagedus kordades tõusnud.

Eelmisel aastal haigestus Eestis kampülobakterenteriiti ehk nakkuslikku peensoolepõletikku 348 inimest ehk üle kahe korra varasemast rohkem. "Eestis on viimaste aastate jooksul esinenud neli kuni kuus rühmaviisilist haigestumist aastas, kahe kuni kaheksa haigusjuhuga," ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Jevgenia Epštein.

Grillihooaseg suurendab ohtu

Algava haiguse tunnused on üsna äkilised. "Soolenakkuste põhisümptomid on iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus," ütles epidemioloog Kristel Viire. "Kuid ainult enesetunde järgi haigust ära tunda ei saa, selleks on vaja ikkagi laboratoorset diagnostikat."

"Kampülobakterenteriidi diagnoosi võib panna ainult laboratoorse uuringu tulemuse alusel. Tavaliselt kestab haigus kuni seitse päeva," lisas Epštein.

Nakatunud inimest tabab kõhulahtisus, kõhuvalud, palavik, iiveldus või oksendamine, haigusnähud ilmuvad tavaliselt mõne päeva järel. Surmaga lõpeb soolenakkus üliharva, viimase 11 aasta jooksul on nakkushaiguste registris andmed kahe surmaga lõppenud juhu kohta. Siiski vajab nakatunutest üle poole, 50-55% haiglaravi. Iga neljas haige on kuni nelja-aastane laps.

Bakteri võib saada toorest lihast või sellega kokku puutunud toidu söömisel, nakkuse tõenäosus suureneb kevadel ja on suurim just suvel, kui on grillimise kõrghooaeg. Soolenakkuste vältimiseks on vaja teada õigeid kokakunsti reegleid ja ennekõike hügieenist kinni pidada.
Kindlasti ei tohi juba grillitud liha panna samasse kaussi, kus enne hoiti toorest liha. Nii liiguvad küpsetamise käigus hävinenud mikroobid toidu külge tagasi.

Eriti tähelepanelik tuleb olla lõkkel küpsetatud toiduga. "Kevadel minnakse loodusesse elaval tulel toitu valmistama, see aga ei taga kindlasti sama stabiilset temperatuuri nagu on potis või praeahjus," ütles Viire. "Ka puhtalt hügieeni mõttes peab välitingimustes asjade pesemisel hoolsam olema."

Liha tuleb salmonelloosi jt mikroobide hävitamiseks küpsetada kindlasti seni, kuni selle sisetemperatuur ületab 70 kraadi.
Kampülobakterid levivad ennekõike saastunud käte, pindade või köögitarvete kaudu. Soolenakkuse võib saada näiteks mõnest välikäimlast, kus ei saa käsi pesta. Sellise nakatumise vältimiseks tasub üritustele minnes võimalusel kaasa võtta isiklikud hügieenivahendid. Antiseptilistest kätepuhastusrätikutest on sellisel juhul suur abi.

Viire täiendas, et kevadeks on inimeste immuunsus langenud ja see soodustab haigestumist veelgi. "Nõrgem organism veetustub kiiremini ja muutub ka vitamiinide ja mineraalide poolest vaeseks kiiremini, eriti haiguste ägenemisel," selgitas Viire. "Teine põhjus on minu arvates see, et kevadeti on kohalikku toitu poodides pakkuda vähem, rohkem süüakse sisse toodud toiduaineid. Siit soovitus, eriti kevadeks – mida lähemalt tulnud toitu me sööme, seda tervemad oleme! Kolmandaks võib olla põhjus selleski, et vastu kevadet käivad inimesed rohkem välisreisidel nö patareisid laadimas ning võivad sealt pisiku kaasa tuua."

Kampülobakterid on väga sagedased reisikõhulahtisuse põhjustajad. Eksootilisemas riigis tasub tähelepanelik olla ka vett juues. "Reisides tuleb meeles pidada ennetusmeetmeid, halva kvaliteediga toitu ja vett ärge sööge-jooge, vältige kontakti loomadega," ütles Epštein, kelle sõnul toodi nakkus välismaalt kaasa 21 juhul.

Kätekuivati paiskab laiali

Asutustel soovitab Lindström Eesti tegevjuht Kadrian Jaagund loobuda kätekuivatist, kuigi see näib mugava ja odava võimalusena. "Kuivati soe õhk kuivatab käsi, kuid puhub samal ajal laiali bakterid, mis võivad kanduda järgmise kasutajani," selgitas Jaagund. "Lisaks sellele teeb kuivati valju müra, millel on tõestatud negatiivne mõju nii inimese vaimsele kui ka füüsilisele tervisele."

Ettevaatlik tuleb olla ka kana pesemisega koduköögis, sest veepritsmed kannavad mikroorganismid mööda kööki laiali ja bakterid võivad värske toidu sisse sattuda.

Soomes on 20 viimase aasta jooksul (1999-2019) haigestunud  kampülobakterenteriiti 100 000 elaniku kohta ligi 60 ja Rootsis üle 80 inimese. Tõsisemalt on kampülobakteriga hädas olnud Taani – aasta jooksul on seal nimetatud nakkuse all kannatanud juba 90 inimest. Puhang pole veel praegugi kontrolli all, alles reedel teatas sealne veterinaar- ja toiduamet bakterileiust ühe  Jüütimaa linnufarmi toodangus. Taanis on pisiku leviku tõkestamiseks rakendatud lausa rahvuslik kampülobakteri programm, mis plaanib farmide ohutustaset tõsta ja tootmist moderniseerida.

Laadimine...Laadimine...