Loe, kuidas palavust taluda ning kuidas ravida päikesepistet?

Pealinna lugeja küsib, kuidas tunda ära päikesepistet ning kas selle sümptomid on kõigil sarnased või mõnel üht- ja teisel teistmoodi? Mida päikesepiste korral teha? Vastused nendele väga päevakohastele küsimustele annab Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse juhataja Kristel Amjärv.

Loe, kuidas palavust taluda ning kuidas ravida päikesepistet?

Sirje Rattus

Pealinna lugeja küsib, kuidas tunda ära päikesepistet ning kas selle sümptomid on kõigil sarnased või mõnel üht- ja teisel teistmoodi? Mida päikesepiste korral teha? Vastused nendele väga päevakohastele küsimustele annab Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse juhataja Kristel Amjärv.

Ülekuumenemisest tuleb hoiduda 

Päikesepiste ja ülekuumenemise oht on kõige suurem tingimustes, kus õhk ei liigu või on õhu liikumine minimaalne. Keha kogub endasse kuumust ning jahutusmehhanism lakkab toimimast.

Kui kergema ülekuumenemise korral püüab organism end jahutada higistamise abil, siis päikesepiste korral lülitub see kaitsemehhanism välja - tekib tõsine eluohtlik seisund.

Ülekuumenemine ohustab kõige rohkem väikelapsi - nendel on keha temperatuuri regulatsioon veel halvasti arenenud ja nemad ei ole ka suutelised ise midagi ette võtma. Vanematel inimestel, ülekaalulistel ja vereringe häirete all kannatajail on samuti termoregulatsiooni iseärasuste tõttu suur oht ülekuumenemisele.  Alkoholi tarbimine kuuma ilmaga ohustab kõiki inimesi.

Keha võitleb kuumusega

Inimese normaalne kehatemperatuur on veidi alla 37 kraadi, selle temperatuuri juures toimivad kõik elutegevusprotsessid kõige efektiivsemalt. Välistemperatuuri tõustes hakkab keha väljastpoolt soojenema. Efektiivsete elutegevusprotsesside tagamiseks lülituvad sisse kaitsvad mehhanismid - laienevad naha pindmised veresooned, mille tulemusel saab suurem hulk verd jahutatud, jahedam veri jahutab ka elundeid. Tekib suurenenud higistamine, muutub aktiivsemaks hingamine.

Kuid mida suurema niiskusesisaldusega on õhk, seda vähem keha higistab ja seda vähem saab ka kopsude kaudu sooja ära anda - suureneb oht ülekuumenemisele.

Palava ilmaga on ülekuumenemist raske märgata, kuid mida ebatavalisem on inimese käitumine, seda suurem on oht.


Esimese märgina ülekuumenemisest võib tekkida:

•uimasus või peavalu,

•pulss muutub kiireks,

•nahk on punetav ja soe ning täiesti kuiv,

•oksendamine,

•segasus ja teadvusetus viitavad juba eluohtliku seisundi, kuumarabanduse olemasolule.


Palavusest tingitud

•tugev higistamine,

•naha kahvatus,

•nõrkus ja iiveldamine, annavad samuti märku kuuma kahjustusest, kuid higistava naha korral saab organism oma jahutamisega veel enam-vähem ise hakkama, abi vajab aga selline seisund ka.

Väga tugev higistamine võib viia organismi elektrolüüdid tasakaalust välja ja selle tagajärjel tekivad krambid.


Jahutamine on kõige olulisem

Ülekuumenemise all kannatavale inimesele tuleb viivitamatult anda esmaabi, kui ta on segaduses, tuleb ikkagi tegutseda järjekindlalt.

•Kannatanule tuleb ebaselge seisundi korral kutsuda kiirabi.

•Kannatanu tuleb viia varju või jahedasse ruumi.

•Jahutada keha võimalike olemasolevate vahenditega - vabastada riietest, kasta jahedasse vette, katta jahedate mähistega - jää panemist nahale tuleb vältida, et mitte saada nahale külmakahjustust.

•Kui kannatanu on võimeline jooma, anda talle külmi jooke, kuid mitte alkoholi.


Kuidas palava ilmaga hakkama saada

•Tuleks juua võimalikult palju vedelikku, hea, kui see on mineraalvesi.

•Kofeiin ja alkohol suurendavad vedelikukadu, nende tarbimise võib lükata õhtusse.

•Avar ja hele riietus ei lase kehal kuumeneda ja võimaldavad samas kuumuse äraandmist.

•Liigu vahelduseks jahedamatesse kohtadesse, käi ujumas.

•Suletud akendega autosse ei tohi kedagi üksi istuma jätta. Ka lühike poeskäik võib ohustada teie last, vanainimest, looma, kelle jätate justkui hetkeks autosse ootama.

 

Laadimine...Laadimine...