"Mul on tunne, et inimesed käituvad oma raha investeerides suures osas mõistlikult," ütles ettevõtja ja LHV panga üks asutajaid Rain Lõhmus. Ta rõhutas, et toetab võimalust, kus inimene ise otsustab, kuidas ta oma raha investeerib ning seetõttu ei pea ta kohustuslikku pensionisammast mõistlikuks.
Pealinn kogus arvamust ekspertidel, mida nemad teeksid pensionireformi jõustumisel – kas jätaksid raha teise pensionisambasse või mitte.
Lõhmus märkis, et pensionireformi tuleb siiski vaadata kontekstis ning jälgida detaile, kuidas seda läbi viiakse. “Kui peaks saabuma 2008. aastaga võrreldav majanduskriis, siis süsteem ei pea vastu ning lõpetab krahhiga,” osutas ta ning selgitas, et kriisi puhul on inimestel ainus võimalus raha pensionifondist välja võtta, mistõttu hinnad langevad ning fondid ei suuda raha välja maksta.
“Muul juhul on kindlasti õige mõte lasta inimestel väljaspool pensionifonde raha koguda,” arvas ta. “Mul on tunne, et inimesed käituvad siiski suures osas mõistlikult,” ei usu pankur, et inimesed pensioniraha lihtsalt ära raiskavad.
Teine küsimus on Lõhmuse sõnul selles, kui suurt tootlust iga inimene omal käel investeerides võib saada. “Enamusel läheb halvemini, kui pensionifondi investeerides, ent mõnel läheb kindlasti jälle paremini.”
Ta rõhutas, et igaühel peab olema võimalus ise valikuid teha ning samuti ise eksida.
Erasektoris on piisavalt võimalusi raha investeerimiseks
Ettevõtja Raimo Kägu arvas samuti, et teine kohustuslik pensionisammas pole hea mõte. Ta ütles, et kogus ka ise raha teise sambasse, kuid nüüd pensionärina ei ole rahul selle tootlusega. “Iga inimene peab ise saama otsustada, mida oma rahaga peale hakata ning pärast ka vastutama selle eest,” sõnas ärimees. Ta lisas, et erasektoris on piisavalt võimalusi oma raha investeerida, tulevikku kindlustada ning riiklikku kohustuslikku kogumissüsteemi pole tarvis.
Investor ning Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Toomas Kivimägi seevastu suhtub kriitiliselt võimalusse võtta pensionisambasse kogutud raha välja. Tema sõnul ongi teine sammas loodud nende inimeste tarvis, kellel pole piisavat sissetulekut ning need inimesed võtavad ka kõige tõenäolisemalt kohe raha välja.
“Kindlasti tuleb olla kriitiline senise süsteemi vastu,” märkis investor, ent rõhutas, et süsteemi on hiljuti muudetud, mis alandab fondide valitsemistasusid ning võimaldab investeerida ka aktsiatesse.
Investeerimiskonto peaks olema koheselt töös
“Ma olen ülikriitiline selle suhtes, et inimesed saavad fondist enne raha välja võtta, kuni pole loodud investeerimiskonto süsteemi. Konto peaks olema kohe töös,” sõnas ta, sest vastasel juhul varitseb oht, et raha tarbitakse ära.
Vastuseks küsimusele, miks on vale lasta inimestel iseseisvalt investeerida väljapoole pensionikontot, ütles Kivimägi, et väga keeruline on inimesel ise otsustada, kuhu raha paigutada, et see stabiilselt kasvaks. “Olen ise aastakümnete jooksul saanud investeerimisel viis valusat õppetundi,” sõnas Kivimägi.
Teise probleemina nägi ta seda, et kui raha välja võtta ning omal käel aktsiatesse või kinnisvarasse investeerida, tuleb kohe tasuda tulumaks, mis tähendab viiendiku raha kaotamist.
Pensionireformi riigikogus vedav rahanduskomisjoni juht Aivar Kokk “Isamaast” käis välja, et pensioni teisest sambast saavad ühe korraga raha välja võtta need, kellel sinna kogutud üle 10 100 euro. Samas on plaanis pikendada pensioni teisest sambast lahkumisest teatamise tähtaega ühelt kuult viiele, mis tähendab, et pensinikogumisest loobujal läheb raha kättesaamiseks kauem aega (loe rohkem siit).
