Lõime tänava noortemaja aitab eluraskuste toodud haigustest toibuda

Henri Külm õppis linna vaimse tervise keskuse juures kogemusnõustajaks, et peagi ise uue noortemaja asukaile haigusest taastumisel abiks olla.

Pilt: Albert Truuväärt

Lõime tänava noortemaja aitab eluraskuste toodud haigustest toibuda

Kai Maran

Henri Külm õppis linna vaimse tervise keskuse juures kogemusnõustajaks, et peagi ise uue noortemaja asukaile haigusest taastumisel abiks olla.

Tallinlast Henri Külma (28) tabas haigushoog ülikooli lõpetamisel 2013. aasta suvel. "Õppisin tehnikaülikoolis elektrienergeetikat," rääkis Külm. "Olin väga hea õppija ja mulle meeldis ka teisi aidata, kuid nüüd tean, et liigselt üle pingutada ei tohi. Kui ma haigestusin, oli ikka väga halb tunne. Tundus, et midagi ei liigu, kuigi pidanuksin kõrgkooli järel tööle minema. Enesekindlus läks madalaks. Toona ei teadnud ma vaimsest tervisest midagi."

Pikk järjekord

Ennekõike peab Külm haigestumise põhjuseks asjade kuhjumist.  "Ma arvan, et haiguse tõi kogu see stress – õppida oli palju, lisaks melu ja peod, mis ülikoolieluga kaasas käib," meenutas Külm. "Kuna olin keskendunud tehnikale, jäi suhtlemisoskust vajaka. Tekkisid suhteprobleemid ja nii see kõik eksamipinge järel, täpselt pärast õpinguid kokku jooksiski. Mõjusid suur stressirohke aeg ja pingelangus selle järel. Peale haigestumist magasin päevas 14-15 tundi. Skisoafektiivne häire nõuab hakkamasaamist psühootiliste episoodide ja meeleolu kõikumistega."

Nüüd aga on Külm juba ise see, kes teisi haigusest välja aitab. Tervenemisele aitas kaasa režiim. "Tegin kõik täpselt arsti ettekirjutuse järgi," ütles Külm. "Leidsime ravimi, mis mulle väga hästi sobis. Alguses ravimid, siis suunas psühhiaater edasi esmahaigestunute tugirühma Tallinna vaimse tervise keskuses. Sellest oli palju abi. Samuti füüsilisest trennist, see aitas enesetunnet taastada. Ega mul esimesel korral trenni tegemine ei õnnestunudki. Siis aga käisin jõusaalis ja sain nelja kuuga vormi tagasi. Praegu õpin magistriõppes Tartu ülikoolis, esimene semester on seljataga. Juunis jätkan tööd kogemusnõustajana Tallinna vaimse tervise keskuses."

Eelkõige tahab Külm õppivaid noori hoiatada liigse elutempo eest. "Ei tohi pidutsemisega liialdada, vahepeal peab enda eest ka seisma," sõnas Külm. "Tuleb osata ennast hoida, otsida sportlikke suundumusi ja leida õige seltskond. Ei tohi mõelda nii, et ülikool on pidutsemise aeg! Selline mõtteviis on siiski üsna levinud."

Märtsis saab sisse kolida

Tallinna vaimse tervise keskuse teenustejuhi Anu Rahu sõnul ootab toetatud elamisviisi palju noori. "Eestis vajab sellist teenust 250 inimest, kas siis koos elamispinnaga või oma elukohas," rääkis Rahu. "Meie eesmärk on pakkuda psüühiliselt haigestunud inimestele sotsiaalset tuge iseseisva eluga toimetulekuks."  

"Noorel haigestunul on raske ja ehk ka ehmatav ning hirmutav olla koos krooniliste haigetega," ütles Rahu. "Kardetakse samasugusesse olukorda sattuda. Samal ajal näitab statistika, et esmasesse psühhoosi haigestunuist muutub kroonilisteks vaid veerand. Teine veerand paraneb täielikult ja pooled vajavad järelravi."

Rahu sõnul aitavad noortekodus tugispetsialistid õpilastel vajadusel kohandada õppekava, leida tööd ja selgitada ka pereliikmeile, et haigus on küll mööduv, kuid vajab siiski mõistvat suhtumist.  

Pelguranna vastvalminud noortemajja kolivad  uued asukad märtsis. "Pelguranna asumisse kerkinud kõige tänapäevasemate tehniliste lahendustega moodsa ilmega majale pandi nurgakivi eelmisel suvel," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Selle nimeks on Lõime tänava noortemaja. Hoone projektiga tegime algust aprillis 2017 ja kohe alguses sai seatud eesmärgiks energiasäästlikkus ja madalad ülalpidamiskulud. Näiteks on katusele paigaldatud 120 päikesepaneeli. Maja kolmekorruselises pooles on eluruumid, kokku 30 ühetoalist korterit, kahekorruselises osas ruumid ühistegevuseks ja nõustamiseks, samuti personaliruumid. Kevadel istutame õue juurde põõsaid ja puid."

Abi alati kohal

Noortemaja elanikud saavad vajadusel töötajatelt abi ööpäev läbi – minimaal-selt kaheksa tundi päevas kohapeal ning muul ajal telefoni teel.

Lastearst Merike Martinsoni sõnul on esmasesse psühhoosi haigestunute tervenemisel soodne keskkond eriti oluline. "Tänapäeval on psüühikahäirete ravi vägagi efektiivne, paraku jätavad paljud selle pooleli," tõdes volikogu liige Martinson. "Rehabilitatsioon on aga väga oluline. Kui seda pole, võib inimene uuesti haigestuda ja haigus krooniliseks  muutuda. Edulugu on see, kui esmakordselt haigestunud noored taas õpivad ja töötavad! Iru noortemaja näitas, kui tähtis on ägedalt haigestunuile soodne taastumiskeskkond ja abivõimalus 24 tundi ööpäevas. Sealt kasvas välja vajadus uute noortemajade järele."

Haigusest taastumisel on individuaalse toetuse kõrval väga suur roll ka ühistegevusel ja grupinõustamisel. Töötajate tugi on noortemaja elanikele kättesaadav ööpäev läbi – minimaalselt kaheksa tundi päevas kohapeal ning muul ajal telefoni teel.

Tallinna vaimse tervise keskus on Tallinna linna sotsiaalhoolekandeasutus, mis pakub ja arendab vaimse tervise teenuseid psüühilise erivajadusega täiskasvanud inimestele ja nende peredele. Igal aastal saab keskuses teenuseid üle 800 psüühikahäirega inimese.

Noortemaja asukad saavad elada mugavates minikorterites

"Maja on projekteeritud põhimõttel, et selle asukad õpiksid seal toimetades tulevikus argieluga ise hakkama saama," ütles arhitektibüroo  tegevjuht Aare Asber.

"Ligi 20-ruutmeetrised eluasemed on nagu minikorterid, kus olemas kõik eluks vajalik – kööginurk ja duširuum WC-ga. Privaatsusele aitavad kaasa hoone ehitusmaterjalid. Kaldkatusega hoone projekteerisime kivist ja kivist saavad olema ka korterite vaheseinad," selgitas Abner.

"Pelguranna noortemaja hakkab pakkuma toetatud elamist 30 noorele vanuses 18-35 eluaastat, kes vajavad psüühikahäirest taastumiseks professionaalset tuge," ütles abilinnapea Tõnis Mölder. "Selles hubases majas on noortel võimalik turvalises keskkonnas haigusest taastuda, õppida iseseisvaks eluks vajalikke oskusi ning saada tuge õpingute ja/või töötamise jätkamiseks."

Korrustele pääseb ka liftiga. Igas korteris on möbleeritud kööktuba, tualettruum ja dušš. Eluruumide sisustus on võimalikult kodune. Köök sisaldab kõiki söögivalmistamiseks vajalikke vahendeid ning võimalust iseseisvalt toitu valmistada ja süüa. Igas korteris on ka kapid asjade hoidmiseks.

Hoone sisustavad Saloni Büroomööbli AS ja AS Eesti Vanglatööstus. Maja ehitus ja sisustamine maksab 1 695 361  eurot, millest 1 020 000 eurot tuleb Euroopa regionaalarengu fondist.

Laadimine...Laadimine...