LOOBU AUTOST: Hoiad oma tervise korras ja jõuad ummikus närvitsemata kohale

"Gümnaasiumiõpilased tulevad kooli isiklike autodega ja äsja kõrgkooli pääsenud nõuavad parkimiskohti. Kurb on, et soovitakse kehtestada end võimsa auto jt staatusesümbolite kaudu ega osata kasvatada endas tõelisi elus vajaminevaid hüvesid nagu üksteisega arvestamine, abivalmidus, headus, abistamine," räägib autovaba päeva puhul liikluspsühholoog Inna Gorislavskaja. Autovabal päeval, 20. septembril, on aga võimalus auto koju jätta ning tunda rõõmu tervislikust liikumisest.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv
Keskkond

LOOBU AUTOST: Hoiad oma tervise korras ja jõuad ummikus närvitsemata kohale

Krista Kiin

"Gümnaasiumiõpilased tulevad kooli isiklike autodega ja äsja kõrgkooli pääsenud nõuavad parkimiskohti. Kurb on, et soovitakse kehtestada end võimsa auto jt staatusesümbolite kaudu ega osata kasvatada endas tõelisi elus vajaminevaid hüvesid nagu üksteisega arvestamine, abivalmidus, headus, abistamine," räägib autovaba päeva puhul liikluspsühholoog Inna Gorislavskaja. Autovabal päeval, 20. septembril, on aga võimalus auto koju jätta ning tunda rõõmu tervislikust liikumisest.

Eestlase autolembus on tuntud – ta vaatab Ott Tänaku sõite ning ostab järjest kallimaid linnamaastureid. Maanteeameti statistika põhjal on Eestis praegu üks auto kahe inimese peale. Viimase suve liikluses toimunud traagiliste sündmuste põhjal – olgu see siis Lihula juhtum või inimohvritega lõppenud kihutamine Laagna teel – võiks jääda koguni mulje, et Eesti on liiklushullude maa. Ja mida kallim auto, seda hullemaid tükke teeb selle omanik liikluses.

"Auto staatuse teema ei kao paraku kuhugi," nentis Gorislavskaja. "Meie haridussüsteem tegeleb isiksuse kujunemisega suhteliselt vähe. Ikka veel kasutatakse kasvatusmeetodina spordimetafoori ja saadud hinnete alusel võrdlemist, mis kujundab soovi olla teisest kiirem ja parem. Suurem, võimsam, unikaalsem – need on meie maailma praeguste väärtushinnangute märksõnad."

Vähem mõtlematust liikluses

Gorislavskaja tõi näiteid: "Noorte seas on trend omada võimsama mootoriga sõidukit ka siis, kui ta on algaja juht ja elab näiteks kesklinnas, kus kehtiv kiirusepiirang on 50 km/h. Uhke ja suure maja omamine kolmest inimesest koosneva pere puhul on normaalsus… Viimase versiooni Apple iPhone’i mobiiltelefoni omamine üheksa-aastaste laste seas muutub traditsiooniks… Gümnaasiumiõpilased tulevad kooli isiklike autodega ja äsja kõrgkooli sisse astunud esmakursuslased nõuavad parkimiskohti. Selge on, et inimesed soovivad eristuda ja enda identiteeti leida. Kurb on, et soovitakse kehtestada end staatuse rahaliste sümbolite kaudu ega osata kasvatada enda puhul tõelisi elus vajaminevaid hüvesid nagu üksteisega arvestamine, abivalmidus, headus, abistamine."

Tekib küsimus, kas staatuse tagaajamist autoga saab muuta? "Kui noor lõpetab 12. klassi, peaks ta juba olema sõltumatu isiksus, kes teab, mida ta tahab ja kuhu liigub, mis on õige ja hea," lausus Gorislavskaja. "Inimene peab oskama enda sisse vaadata ja ennast juhtida, sel juhul näeksime vähem mõttetut kihutamist, valesid otsuseid ja impulsiivset reageerimist liikluses. Just siis suudaksid inimesed üksteist tolereerida. Inimeste igapäevaharjumuste muutmiseks oleks vaja olemasoleva kultuuri muutmist. Väärtushinnangud on oluline kultuuri osa, kuhu on võimalik sekkuda ja aegsasti muutusi sisse viia."

Linlaste liigset autolembust võib märgata igal sammul –  meid ahistavad ummikud, keerulised ja kulukad parkimisolud, tihe liiklus. Siiski liigub asi paremuse suunas. Hiljutisest elanike rahulolu uuringust selgub, et Tallinna elanikud eelistavad esmakordselt ühistransporti oma autole. Kui varem kasutas 46% elanikke isiklikku sõidukit ning 40% ühistransporti, on vahekord nüüd muutunud vastupidiseks: 44% kasutab ühistransporti ning 38% isiklikku sõidukit. Ühtlasi selgus uuringust, et üle 80% hindab kõrgelt ühistranspordi kvaliteeti.

Äsja ilmunud pealinna statistika aastaraamatust "Tallinn arvudes 2020" võib lugeda, et viimase kümne aastaga on bussisõitude arv kasvanud 65%. Linlased on hakanud üha rohkem lugu pidama ühistranspordi- ehk bussiradadest – saab ju liinibussiga ühest kohast teise sageli nobedamalt kui autoga. 69% pealinlastest hindab bussiradade kasulikku mõju, olles mõistnud, et nii muutub nende liikumine kiiremaks.

Eesti pälvis juunis Euroopa liiklusohutuse nõukogu maineka auhinna surmajuhtumite vähendamise eest liikluses viimase kümne aasta jooksul. Nõukogu kiitis meid ka teaduslikult põhjendatud ohutute teede planeerimise eest. Samuti tunnustas omavalitsuste panustamist ja kodanike kaasamist liiklusohutusse.

Statistika näitab, et keskmine autoomanik sõidab enda autoga vaid kaks tundi ööpäevas, ülejäänud 22 tundi ehk 92% ajast seisab auto kasutult. See teeb kuus kokku lausa 27 ööpäeva kasutuseta aega!

Kulutused neljarattalisele sõbrale paraku ei vähene. "Inimesi ei saa süüdistada kõige mugavama liikumisviisi valimises," ütles  kirjanik ja kriitik Silvia Urgas. "Olen elanud mõnda aega Kopenhaagenis, kus kõige mugavamaks liikumisviisiks on rattasõit. Seetõttu teebki suur osa sealsetest inimestest oma igapäevasõite just rattaga, kuna see on kiireim ja odavaim viis punktist A punkti B jõudmiseks. Ilmselge on, et ummikute ja õhusaaste probleeme ei lahenda muul viisil kui igapäevaste autosõitude vähendamisega."

Jalgsi või jalgrattaga liiklemine on muutumas uueks elustiiliks. "Kuigi ma sõidan aastas autoga läbi umbes 50 000 kilomeetrit, eelistan pigem jalgsi käimist, kui distantsi pikkus on 20 minutit kõndimist," sõnas liikluspsühholoog Gunnar Meinhard.

"Meie kliimas jalgratas alternatiivina väga arvesse ei lähe," tõdes Gorislavskaja. "Me ei saa olla kindlad, milline ilm homme on, kas see laseb jalgrattaga sõita. Paljudes firmades polegi tingimusi, et inimene, kes on hommikul rattaga tööle vändanud, saaks higise ja porisena duši alla minna. Nii kujuneb jalgratas pigem vaba aja harrastuseks kui igapäevatranspordiks."

Facebookis on loodud sellised grupid nagu "Jalakäijate ühing" ning "Eesti rattarikkaks", kus saatusekaaslased saavad jagada teistega absurdseid juhtumeid, mis nendega liikluses juhtunud. "Pärnu maanteele rajatud rattarajale pargivad järjekindlalt Omniva postkontori külastajate autod," mainis Urgas. "Kuigi mupo trahvib neid, on üks osa rajast endiselt kasutuses parklana."

Urgase sõnul on tal autojuhiluba ja vajadusel sõidab ta ka autoga. "Siiski saaks suur osa Tallinna elanikest tegelikult oma igapäevased käigud tehtud jala või jalgrattaga, vajadusel ühistransporti kasutades. Mulle on hetked, mil päeval ühest kohast teise kõnnin või jalgrattaga sõidan, väga olulised. See aitab mõtteid korrastada ja end liigutada."

Linnas on lihtne olla keskkonnasäästlik

Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antov nentis, et kui 1990ndate lõpus, 2000ndate alguses soovisid linnajuhid tegeleda ummikutega, siis nüüd on nad aru saanud, et tuleb soodustada ka teisi liikumisviise. Ka Antov on täheldanud, et vaikselt liigub Tallinn üha enam jalakäija- ja jalgrattasõbraliku linna suunas. "Võrreldes olukorraga, mis valitses kümme aastat tagasi, on muutus suur," tähendas ta. "Iseäranis koroonakevadel oli näha, et inimesed hakkasid palju rohkem jalgrattaga sõitma.  Kuigi autod ei kao kuhugi, ei pruugi nad varsti olla enam prioriteet." Antovi sõnul tahaks ta tulevikus näha linna, kus jalgsi on hea käia, jalgrattaga mõistlik sõita ning ühistransport on kiire.

Abilinnapea Andrei Novikov meenutas, et Tallinn on maailmas üks esimesi linnu, kus elanikele kehtib tasuta ühistransport. "Samuti on tasuta ühistransport neile mujalt pärit autojuhtidele, kes on nõus oma sõiduki jätma linna "Pargi ja reisi" parklasse,"  kinnitas ta. "Peagi lisanduvad tänavatele uued, mugavad ning keskkonnasõbralikud gaasibussid. Olgu öeldud, et teiste Euroopa pealinnade kolleegide hinnangul Tallinnas mingeid ummikuid ei ole. Neid tuleb ette vaid mõne avarii või väga ekstreemsete ilmastikuolude tõttu."

Ka kevadine koroonaviiruse pandeemia tõi kaasa soodsaid trende: uute autode müük langes ja rattamüük kasvas. Võrreldes eelmise aasta 2587 sõidukiga müüdi käesoleva aasta aprillis vaid 832 uut sõiduautot, mis teeb languseks 67,9%. Viimati registreeriti nii vähe uusi sõiduautosid 2010. aasta detsembris, mil statistikaameti andmetel müüdi 764 uut sõidukit. Aastase automüügi languseks prognoositakse Euroopas 25% ning mõningate prognooside kohaselt ei saavuta uute autode müük enam kunagi oma tavapärast taset. Seevastu jalgrataste müüginumbrid võrreldes eelmiste kevadhooaegadega kasvasid, kuna spordiväljakute ja -saalide ning ujulate kasutamisele seatud eriolukorra piirangutes osutus jalgrattasõit üheks väheseks sportimisvõimaluseks, mida harrastada sai. Mitme jalgrattaid müüva kauplusteketi esindajad kinnitasid meedias, et nii laste-, linnasõidu- kui ka maastikurataste müügimahud tõusid kevadel märkimisväärselt.

Autovabal päeval on Euroopa linnades juba tavaks saanud, et autodele alternatiivsete liiklusvahendite propageerimiseks suletakse autoliiklus mõnel linna peateel või terves linnaosas. Sedakorda, 20. septembril toimub autovaba päeva kogupereüritus nn Tallinna vanalinna ringteel ehk Rannamäe tänaval Suurtüki tänavast kuni trammpeatuseni Kanutiaed. Samuti Skoone bastionil, Rannamäe staadionil ja Suur-Rannavärava ning Väike-Rannavärava tänaval. Kavas on jalgsi- ja jalgrattamatkad ning orienteerumisvõistlus ühistranspordiga, esinevad sportlased ja ekstreemspordi harrastajad jne. Suletav sõidurada antakse kasutamiseks jalgrattateena, propageerides sellega sportlikumaid ja keskkonnasäästlikumaid liikumisviise.

"Autosõitude vähendamise kampaaniad ei tähenda, et need, kel on kindlasti vaja autoga sõita, peaksid autodest väljuma," rõhutas Põhja-Tallinna elanik, arhitekt Toomas Paaver. "Oluline on, et autodest saaks välja tulla need inimesed, kes seda ise tahavad, sest see oleks suur leevendus nii ummikutele kui ka tervele linnale."

Liikluspsühholoog Inna Gorislavskaja meelest on sõidukivaba päev hea võimalus proovida liikumiseks alternatiive ja avastada enda jaoks uute loodusest ja inimkonnast hoolivate ja arvestavate väärtuste kandmist. "See on hea võimalus peatada korraks enda harjumuspärane "rong" ning vaadata ringi, aga ka enda sisse," lausus ta. "Märka, kuhu tormasid, kuhu oled jõudnud, kus ja kellega oled, kas see on õige tee, kuhu soovid edasi liikuda jne. Autovabapäeva ideoloogiat võiks saata hetkes olemise sõnum."

Jalakäija ei peaks muretsema

Paaveri sõnul usub ta, et linnas peaks saama elada ja liikuda autost sõltumata. "Oluline, et toimiks ka liikluskultuur – et iga juht austaks jalakäijat ning too ei peaks muretsema, et ta alla aetakse."

Paljukesi koos elavad inimesed avaldavad loodusele väiksemat mõju kui üle linnaäärde valguvad autostunud tüübid. Mõistlik oleks seada oma elu ka linnaservas nii, et lapsed käiksid kodulähedases koolis ning autosõitude arvu ja aegu optimeeritaks, et mitu pereliiget saaksid sama sõidukiga asjad aetud. "Peamine on, et linn oleks mõeldud inimese jaoks, mitte vastupidi," rõhutas abilinnapea Novikov. "Tuleviku linn võiks olla roheline, inimväärne ja loodusega harmoneeruv, ning mis peamine, et inimesed sooviksid seal olla ja tunneks ennast suurepäraselt. Paraku on selle tasakaalu leidmine väga keeruline. Näiteks juba üksnes kergliiklejate, s.o jalakäijate ja jalgratturite nägemused mugavast linnaruumist on kohati üksteist välistavad ning risti vastupidised."

Juba väljakujunenud keskkonnas tähendab selle kallale minek paratamatut konflikti. "Aga siin ongi huvitav väljakutse meile, et leida see uus, tänapäeva võimalusi arvestav ja edasivaatav tasakaalupunkt," ütles Novikov. "Kui rääkida teedest, peaksid nad olema nagu Reidi tee, kus iga liikleja saab vabalt liikuda ja paik on ka ilus. Kui rääkida elamukvartalist, on oluline arvestada laste vajaduste ning töö ja vaba aja veetmisega kohapeal."

ANDRUS KIVIRÄHK: Ootan kodulinnalt veelgi laiemaid kõnniteid

"Auto omamine tekitaks mulle suuri probleeme, sest siis peaksin hakkama mõtlema sellele, kuhu teda parkida, kust saada bensiini ja millised tänavad on ühesuunalised," lausus tallinlasest kirjanik Andrus Kivirähk.

"Mina olen terve oma senise elu saanud suurepäraselt hakkama ilma autota, käies väga palju jala ning sõites vajadusel ühistranspordi või taksoga," lisas Kivirähk. "Ning kindlasti saan edaspidigi. Vastupidi, hoopis auto omamine tekitaks mulle suuri probleeme, sest siis peaksin hakkama mõtlema sellele, kuhu teda parkida, kust saada bensiini, millised tänavad on ühesuunalised jne. Ja pealegi ei viitsiks ma minna autokooli!" Kivirähk selgitas, et ta ei ole põhimõtteline autode vastane. "Tegelikult mulle isegi meeldib, kui mõnel mu sõbral on auto ja ta mind vahel pärast pidu koju viib või maale oma suvilasse külla sõidutab," lausus ta. Aga sellega on mul samamoodi nagu remondiga. Remont on tarvilik töö, aga ise ma seda teha ei oska ega taha. Las remonti teevad remondimehed, autosid juhivad autojuhid, mina aga tegelen sellega, mida mina oskan, ehk siis kirjutan. Seega ootan ma oma kodulinnalt veelgi mugavamat ühistransporti ja veelgi laiemaid kõnniteid, kus ma koos oma koeraga mõnusalt jalutada saaks!" 

Autovaba päeva kava

Noorte alal Skoone bastionil

• Kella 11-16 tsirkuse ja tänavakunsti töötoad.

• Kella 12-15 tänavatants.

Noortekeskuste alal

• Kella 13-15 rula jam.

Elamuste alal

• Kella 11-16 kiiking, slackline, parkuurirada.

Rannavärava staadionil

• Kella 12-13 jalgpalliklubi Volta proovitreening 6-7-aastastele, kella 13-14. 8-9-aastastele ja kella 14-15 10-12-aastastele.

• Kella 11-16 rakettide lennutamine, mullide tegemine, footdarts, petang, frisbi, suusahüppemägi.

Rannamäe teel

• Kella 11-16 rulluisukool koos treeningtunniga, paraolümpiakomitee pakub aktiivseid tegevusi piiratud liikumisvõimega inimestele.
Rannavärava haljakul

• Kella 11-16 batuut, vibulaskmine, kendama töötuba, ronimissein, Zorb pallid, näomaalingud, vibulaskmine, maanteeameti ja PPA telk, lõvi Leo maskott, vigurrada, Eesti Pandipakendi telk, suukooli telk.

• Kella 12-14 joonistamine kriitidega, suurte mullide töötuba.

Seoses taas pead tõstvaga koroonaga võib kava muutuda. Jälgi www.tallinn.ee/est/keskkond/Autovaba-paeva-ajakava-2020

Laadimine...Laadimine...