Loodusteadlane: hispaania teeteod võivad meie ökosüsteemi uppi lüüa

Eestisse jõudsid hispaania teeteod nii nagu ka paljudesse teistesse Euroopa riikidesse istikute ja mullapallide abil, kust võib leida nii tigusid kui mune. "Nad tegutsevad ka mujal, aga praegu leiame neid valdavalt aedadest ja asulate lähiümbrusest, sest nad on aeda toodud istikutega. Tigu ise ei jõua roomates väga kaugele levida, põhiline levitaja on inimene ise," ütleb loodusteadlane ning Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Uudo Timm.

Pilt: kodus.ee

Loodusteadlane: hispaania teeteod võivad meie ökosüsteemi uppi lüüa

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Eestisse jõudsid hispaania teeteod nii nagu ka paljudesse teistesse Euroopa riikidesse istikute ja mullapallide abil, kust võib leida nii tigusid kui mune. "Nad tegutsevad ka mujal, aga praegu leiame neid valdavalt aedadest ja asulate lähiümbrusest, sest nad on aeda toodud istikutega. Tigu ise ei jõua roomates väga kaugele levida, põhiline levitaja on inimene ise," ütleb loodusteadlane ning Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Uudo Timm.

Timmi sõnul leiti esimesed hispaania teeteod Eestist juba aastal 2008, aga nende leviala on iga aastaga laienenud. "Peamiseks levikupiirkondadeks on valglinnastumise alad, kuhu istutatakse palju uusi istikuid," ütleb ta. Lisaks on kõik teod mõlemasoolised ehk kõik munevad ning nad on väga viljakad."

Teod on väga visad ka olenemata kliimast hakkama saama. "Seda hirmu ei ole, et nad looduslikus koosluses hakkama ei saaks," ütleb loodusteadlane, et kuigi nad eelistavad niiskust, siis ei tee ka kuumalained neile midagi.

Tigude tõrjumine ei ole ka Keskkonnaameti sekkumisel sugugi lihtne. Nimelt on teod aktiivsed õhtustel ja öistel aegadel inimeste aedades ning sellisel ajal eraterritooriumil tigusid luurata võib olla üsna keeruline ettevõtmine. "Selle peale kutsutakse politsei välja," lisas Timm. "Kui üks inimene nõustub ametnikku enda aeda laskma, aga naaber mitte, siis pole sellel lõpptulemusena niisugust efekti nagu peaks. Pigem peavad tööd tegema kogukonnad, kes sellega hädas on."

Keemilised vahendid ei ole hea lahendus

Aedade omanikud kipuvad tigusid tõrjuma kemikaalidega, mis ei ole teadlase sõnul kõige parem viis. "Kemikaalide kasutamine tapab sihtliigi, aga võib tappa ka terve rea selliseid tegelasi, kes meie mullaviljakust hoiavad ja väga vajalikud on. Lõpptulemusena võivad kemikaalid jõuda läbi taimede ka meie toidulauale." Timmi sõnul on kõige keskkonnasõbralikum viis teod kokku korjata ja kuuma veega üle valada. "Midagi pole teha, kui inimene on ta siia toonud, siis peab ta ka selle rolli võtma, et neid ohjata."

Loomasõpradele võib tigude keeva veega üle valamine jõhkrana näida, kuid Timmi sõnul on oluline hoomata suuremat tausta. "Hispaania teetigu on võõrliik, ta ei ole looduslikult õiges kohas ega meie ökosüsteemi osa ning ta võib kohalikku ökosüsteemi tugevalt mõjutada või selle üldse uppi lüüa." Tagajärgede analüüsimiseks on liik Eestis tegutsenud liiga lühikest aega. "Teistes riikides on nad tõsisteks põllukahjuriteks saanud ja kahjud, mis nad tekitavad, ulatuvad miljonitesse eurodesse."

Kuna võõrliigid ei ole osa meie ökosüsteemist, siis ei leidu meil ka paraku liiki, kes hispaania teetigu looduslikult ohjeldaks. "Meie linnud söövad muidu tigusid hea meelega, aga sellel teol on lima nii kleepuv ja väidetavalt ka kibe, et nii siilid, rästad, kui ka teised linnud õpivad väga kiiresti ära, et neid ei tasu nokkida."

Keskkonnaamet loob nutirakendust

Kuigi loodusteadlane soovitab inimestel oma territooriumil tigudega ise võidelda, siis on Keskkonnaametil ettevalmistusel süsteem, millega on lihtsam infot koguda. "Kõigepealt on tark alguses teha selgeks, kus nad on, kui palju neid on ja siis kuidas milliste viisidega neid oleks võimalik tõrjuda," lisas Timm

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekännu sõnul on Keskkonnaametil tõesti hetkel töös rakendus, kuhu iga inimene saaks levikuala kohta infot jagada. "See on hetkel sellises faasis, et küsime hinnapakkumisi ja paneme plaani paika. Ei oska täpselt öelda, millal see valmis saab, aga loodame lähinädalatel."

Keskkonnaameti spetsialisti sõnul küsivad inimesed nõu ja on piirkondi, kus tegemist on juba tõsise probleemiga. Sellel aastal Keskkonnaamet aga tegevusplaanini ei jõua. "Peame vaatama, kus on kõige suuremad piirkonnad. Mingi abinõu peab välja mõtlema, aga sellel aastal ei jõua.

Panustame rakenduse peale," ütles Eike Tammekännu. "Sotsiaalmeedias ja kirjade kaudu üksikute infokildude kogumine ei anna head pilti. Mingi plaani peab tegema, et inimesi, kogukondi ja kohalikke omavalitsusi toetada."

Üheks võimaluseks on ka esitada taotlus Keskkonnainvesteeringute keskusele, kus toimuvad igal aastal looduskaitseliste tegevuste taotlusvoorud, kuid sel aastal enam taotlusi esitada ei saa. Keskkonnaameti peaspetsialisti sõnul ootab ka Keskkonnainvesteeringute keskus tuge plaani näol.

"Kui me kaardistamise ära teeme, siis näeme, kus on kriitilised kohad, mis vajavad suuremaid tegevusi. Nii on ka Keskkonnainvesteeringute keskusel midagi, millele taotluste rahuldamisel tugineda," lisas Tammekänd.

Võõrliikide arvukust mõjutavad kliimamuutused

Varem ei ole Keskkonnaamet täpsemaid uuringuid tellinud. Kuigi hispaania teeteod on Eestis olemas aastast 2008, siis nende levik on plahvatuslikult tõusnud. "Oleme püüdnud tõsta teadlikkust, kuidas nendega tegeleda ja et on vaja tegeleda, aga sel aastal tundub, et neile on hästi mõjunud pigem niiske kevad ja soojad talved," viitab Tammekänd kliimamuutuste ja võõrliikide arvukuse suurenemise seosele. "Osad nälkjad peavad ka talve üle. Kui muidu hävitasid neid krõbedad külmad, siis sel aastal oli piirkondi, kus maapind ei külmunud täielikult läbi. Ma arvan, et see on selle suure plahvatuse põhjustanud."

Keskkonnaspetsialistide sõnul on tegu probleemiga, mis on Euroopas väga suured mõõtmed võtnud ning meiegi peaksime ettevaatlikud olema.

"Meil on nad hetkel peamiselt tiheasustusaladel, aga kui levik jätkub ja inimene liigi väheasustatud hõredamatesse piirkondadesse sisse viib ja ta soodsa pinnase leiab, siis üha suurem on tõenäosus, et ta jõuab kuskile köögiviljakasvatusse," ütles Tammekänd.

Hispaania teetigude kiiret plahvatuslikku levikut maapiirkondadesse Tammekänd ette ei näe. "Ta ei levi äkiliselt, kui tal on oma toidubaas ja sobilik koht olemas, siis ta ei lähe kohe kilomeetrite raadiusesse," ütles spetsialist. Küll on oht siiski olemas, sest ka maakodudesse ostetakse uusi istikuid ja kui neid korralikult enne mahaistutamist ei kontrollita ning tigudest ja munadest ei puhastata, on järgmine levikuallikas olemas.

Internetirakenduse valmimisel oodatakse inimeste aktiivset osalemist teetigude levikualade kohta info kogumiseks. Keskkonnaameti peaspetsialisti sõnul on inimesed juba praegu aktiivsed ning leidub ka piirkondi, kus inimesed koonduvad, et kutsuda üksteist üles koos tõrjet teostama. "See on nagu prussakatõrje kortermajades, kui üks korter seda ei tee, siis pole sellest kasu. See on koostöö asi," lisas ta.

Puukoolid näevad probleemi niitmata aedades

Tallinnas ja Harjumaal tegutsevad puukoolid ei arva, et probleem istikute müümisest alguse saab. Kloostrimetsa puukooli juhi Peeter Viikhomi sõnul ei ole neil sel aastal teetigudega probleeme, kuid põhjalik kontroll toimub pidevalt ning kogenud silmale ei ole tigude mune ja väetisegraanuleid keeruline eristada.

Ka Juhani puukooli jaemüügijuhi Kersti Rannamäe sõnul on võimalik igapäevase visuaalse kontrolliga probleemi eemale hoida. "Teomuna ei ole kunagi üksikult, ta on alati mingisuguse grupina, aga väetisegraanulid on alati eraldi. Enamasti kui taimed müügis on, siis nad ei ole väga pikka perioodi, et graanul jõuaks täiesti ära laguneda ja tekitada seda kõhtlust, et ta on läbipaistev ja sarnaneks teomunadele."

Puukoolid näevad probleemi niitmata ja korrastamata alades. Kristiine puukooli aedniku sõnul ei ole neil tigudega probleemi, sest nende läheduses on enamasti krundid niidetud ja korrastatud. Juhul kui naabrid jätavad ala niitmata, siis võivad teod välja ilmuda. Juhani puukooli jaemüügijuhi sõnul asub üks nende kauplustest Viimsi pargi kõrval asuva tühermaa läheduses, kus võib peale vihma näha, et teod tulevad pargiteede peale välja. Sel aastal aga ei ole ka seal ümbruses suurt massi näha olnud. "Kuna meie enda kauplus asub lähedal, siis oleme valvel ja hoiame hoolega neid tagasi," lisas ta.

"Julgen öelda, et puukoolidest neid massiliselt ei tule. Oleme aastate jooksul teadlikumaks saanud, teame kuidas käituda ja kelle käest taimi osta," ütles Juhani puukooli jaemüügijuht Kersti Rannamäe, et tema ei usu, et puukoolid tigusid levitavad. "Välismaa taim ei tähenda kindlasti seda, et sealt kaudu automaatselt tigude munad leviksid," lisas ta.

"Ilmastik ja aeg on selline, mis on nad vohama pannud," lisab Rannamäe. "Nad paljunevad väga kiiresti ja tunnevad end hästi nendes piirkondades, kus nad end sisse seadnud on. Külm ei ole neid ära võtnud."

Laadimine...Laadimine...