Loomaaed loob kodu lendkoerale, kalastajakassile ja binturongile

"Kui leiame ehitaja ja ehitusturul ei lähe hinnad väga üles, saaksime ehitusega alustada tuleva aasta esimeses kvartalis. Pilvemetsa ehitamine on midagi sellist, mida Eestis varem pole tehtud, see kujutab nii ehitajale kui ka loomaaiale väga suurt väljakutset," rääkis loomaaia direktor Tiit Maran. 

Pilt: Tallinna loomaaed

Loomaaed loob kodu lendkoerale, kalastajakassile ja binturongile

Urmas Kaldmaa

"Kui leiame ehitaja ja ehitusturul ei lähe hinnad väga üles, saaksime ehitusega alustada tuleva aasta esimeses kvartalis. Pilvemetsa ehitamine on midagi sellist, mida Eestis varem pole tehtud, see kujutab nii ehitajale kui ka loomaaiale väga suurt väljakutset," rääkis loomaaia direktor Tiit Maran. 

Loomaaia kollektsioonijuhi Tõnis Tasase sõnul tahavad nad tuua Tallinna Kagu-Aasia vihmametsade eksootilised loomad nagu binturong, kalastajakass, lendkoer ja sametsaarmas. Inglise keeles nimetatakse binturongi ka bearcat’iks ehk karukassiks, mis on vägagi tabav, sest looma pea ja kassivurrudega nägu meenutavad rohkem karu, keha aga pigem kaslast. Tasase sõnul meeldib väga suure ja pika sabaga biturongile kassi kombel puu otsas ronida, kuid maapinnal tatsab ta ringi harva ja teeb seda siis nii, nagu kõnniks raske jalaga karu. Tegelikult kuulub binturong siiski kärplaste hulka ja suuruse poolest võib teda võrrelda mägraga. Ka tema söögilaud on lai nagu karul – sinna kuuluvad puuviljad, putukad, linnupojad, kalad ja palju muud, mida tal õnnestub kätte saada.

"Looduses on binturongi põhitoiduks siiski puuviljad, eriti troopilised viigimarjad, millele ta haukab peale mõne rasvase vihmaussi," mainis Tasane. Binturongide arvukus on viimasel ajal oluliselt vähenenud peamiselt nende elupaigaks olevate vihmametsade hävitamise tõttu.
Kalastajakass on kass mis kass, ainult meie kodukassist paar korda suurem, ja elab ta ainult troopikas. "Muidu kass küll, aga tema pilk on selline, et silitama just ei kutsu," tõdes Tasane. Oma nime on kalastajakass saanud sellest, et talle meeldib käppadega veest kala püüda. Kalastajakassi õnnetuseks on tal ilus laiguline nahk, mille eest saab turul head hinda. See asjaolu on Tasase sõnul ka üks põhjuseid, miks kalastajakassi käpp viimasel ajal eriti hästi ei käi.

Lendkoer on tegelikult hoopis puuviljatoiduline nahkhiir, kelle keha ja nägu meenutavad natukene koera. Looduses elavad lendkoerad tavaliselt kolooniatena puu otsas ja söövad peamiselt viigimarju. Suuruse poolest annab lendkoer kutsika mõõdu välja, tema keha pikkus on ligikaudu 30 cm. Lendkoera tiibade siruulatus küündib 1 m kanti. "Väga armsa välimusega loom," ütles Tasane. "Lendkoer ei kujuta kellelegi ohtu ja neid peetakse ka lemmikloomadena."

Puud nagu džunglis

Kõiki neid eksootilisi loomi saab peagi Tallinna loomaaias näha, sest järgmise aasta eelarve annab 2,6 miljonit eurot, et rajada loomaaeda Kagu-Aasia troopilist vihmametsa jäljendav  Pilvemets. Selleks ehitatakse hoone, kus kasvavad troopilised puud ja taimed ning elavad Kagu-Aasia eksootilised loomad. Näiteks lendkoerad hakkavad Pilvemetsa hoones vabalt ringi lendama.

Tallinna on tulemas ka sametsaarmas, kes välimuselt meenutab väga meie saarmast, kuid on palju mängulisem ja seltsivam. Ta sööb peamiselt kala, aga ka krabisid. Viimasel ajal on ta muutunud eriti ohustatuks, sest mõnedes Aasia riikides peetakse teda popi  lemmikloomana. "Sametsaarmas on üks väga huvitav loom ja külastajate siduja," rääkis Tasane. "Seda tänu asjaolule, et ta on hästi uudishimulik, tunneb kõige vastu väga suurt huvi, liigub palju ja on muidu aktiivne."

Tasase sõnul pole aga eksootiliste loomade hankimine loomaaiale niisama lihtne – et lähed poodi, teise loomaaeda või Kagu-Aasiasse ja ostad raha eest. "Loomaaiad väldivad üldiselt igasugust loomade ostmist," selgitas Tasane. "Meil on oma loomaaedade vaheline võrgustik ja kui mõnes neist saab loom järglased, siis pannakse üles teade, et on poeg ära anda. Sellist asja, et näiteks binturong ostetakse raha eest loomaaeda, üldiselt ei ole, ja sellise asja peale vaadatakse ka halvasti. Oleme hakanud uurima, kust võiks meid huvitavaid eksootilisi loomi saada, et kohe, kui Pilvemetsa hoone valmib, oleks võimalik ka loomad sinna sisse tuua. Põhimõtteliselt oleme end loomade saamiseks järjekorda pannud ja mingisugused kokkulepped on teiste loomaaedadega ka olemas, aga eks aeg näitab."

Ehitus võiks alata järgmisel aastal

Pilvemetsa hoonesse pannakse kasvama ka mitmesuguseid eksootilisi puid ja taimi, sellegi tarvis on projekt olemas. "Me teame, millised taime- ja puuliigid tulevad ja kuidas neid paigutada," ütles Maran. "Mõned puud on nii suured, et need tuleb enne katuse panemist sisse tõsta." Nüüd tuleb taimede ja puude hankimiseks samuti avaliku konkursi korras hankija leida.

Loomaaed on alustanud ka Pilvemetsa ekspositsiooni tutvustavate tekstide väljatöötamist. "Räägime inimestele lugusid selles hoones nähtava põhjal," mainis Maran. "Peab olema selge, milliseid teemasid käsitleme, mida räägivad giidid ning millist teavet üldse inimene saab, kui ta Pilvemetsa hoonesse sisse astub."

Kui kõik läheb kava kohaselt, võib Pilvemets uksed avada 2022. aastal. Loomaaia direktor avaldas lootust, et Pilvemetsa ehitaja selgub veel sel aastal. "Kui leiame ehitaja ja ehitusturul ei lähe hinnad väga üles, saaksime ehitusega alustada tuleva aasta esimeses kvartalis. Pilvemetsa ehitamine on midagi sellist, mida Eestis varem pole tehtud, see kujutab nii ehitajale kui ka loomaaiale väga suurt väljakutset."

Tiigridki saavad endale looduslähedase kodu

Loomaaial on käsil ka Tiigrioru ettevalmistamine, kus lisaks Amuuri tiigritele hakkavad elama teisedki Kaug-Ida loomad.

Loomaaia direktori Tiit Marani sõnul on Tiigrioru projekteerimine käimas. Selle tulevasele enam kui kahele hektarile peaks tulema kõrgema rohuga jooksuala, puudesalu, koobas, rahuliku läbijooksva veega tiik, aga ka bassein. Hästi suur aedik imiteerib looduslikku paika, kus tiiger elab, ning väiksem laseb tiigrit häirimata teda vahetumalt tajuda. Puudesalu ja koobas on varjekohad, mis on tiigril ka looduses. Külastajad saavad tiigrit uudistada ka kohvikus istudes läbi klaasakna.

Tiigriorg tuleb tiiger Pootsmanni senisest asupaigast ligi 20 korda suurem, see paikneb praegusest tiigripuurist linnutiikide ning elevandimajast kängurute poole. Maksimaalselt võiks koht mahutada kümme tiigrit, kuid loomaaed soovib jätta loomadele rohkem ruumi. Ilmselt kolmele tiigrile, sest arvestada tuleb ka poegimisega. Alale jääb võimalikuks tiigripere juurdekasvuks kolm varuaedikut. Varem elas Pootsmann ligi 50 m2 suuruses raudvarbadest puuris, nõukogudeaegsest vanast sõjaväelaost ümber ehitatud hoones, kus liikumisruumi nappis. Tiigriorgu peaks saama uue kodu teisedki Kaug-Ida loomaliigid nagu harsa, viiksjänes ja muskushirv. Aviaariumi ossa on plaanis tuua ka uusi linnuliike. Uue Tiigrioru valmimist saab toetada, tehes loomaaia jaoks annetuse Tallinna linnakantselei kontole EE311010220061053015 SEB pangas, EE532200221035708677 Swedbankis. Luminoris on konto nr EE481700017001237124 ja LHV-s EE437700771000968905.

Ülekannet tehes tuleb kindlasti lisada viitenumber 5229000352100023. Tiigriorgu saab toetada ka helistades Tallinna loomaaia sõprade seltsi annetusnumbritele. Helistades 900 9007 annetad 5 eurot, 900 9008 10 eurot ja 900 9009 20 eurot.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul lisavad Pilvemets ja Tiigriorg  loomaaiale atraktiivsust ja annavad põhjust uuesti loomaaeda avastama minna. "Kindlasti suurendavad uued rajatised ka külastuste arvu, kutsudes muuhulgas kohale välisturiste," lausus Klandorf. "Tänavu augustis oma 80. sünnipäeva tähistanud Eesti ainuke loomaaed on viimastel aastatel järjepidevalt panustanud arendustesse, avades uusi väljapanekuid ja teinud pingutusi loomade heaolu suurendamiseks, see jätkub ka 2020. aastal."

Tiigrioru jaoks on järgmise aasta linnaeelarves 1,5 miljonit eurot.

Laadimine...Laadimine...