LOOMAD TEEL! Uuel Tartu maanteel on tihe põdraliiklus

"Tegemist on tehniliselt keerulise arendusjärgus süsteemiga, mis ei pruugi veel 100-protsendilise kindlusega iga kord toimida," rõhutas maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

LOOMAD TEEL! Uuel Tartu maanteel on tihe põdraliiklus

Toimetaja: Sandra Lepik

"Tegemist on tehniliselt keerulise arendusjärgus süsteemiga, mis ei pruugi veel 100-protsendilise kindlusega iga kord toimida," rõhutas maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa.

Augusti keskpaigas avatud uuel Kose–Võõbu teelõigul võib tihti kohata metsloomi, millest annavad sõidukijuhtidele märku ja hoiatavad automaatsed loomatuvastussüsteemid muutteabega liiklusmärkide kaudu, vahendas BNS maanteeametit. 

Paraku on olnud juba juhtumeid, kus vaatamata hoiatustele ja piirangutele ei alanda sõidukijuhid  piisavalt kiirust isegi juhul, kui põdrad on jõudnud juba sõidutee äärde ning alustamas teeületust. "Kui hoiatus- ja kiiruspiirangumärgid on süttinud, palume liiklejatel olla loomade ületusalade lähedal eriti tähelepanelikud. See tähendab, et mõistlik on alandada sõidukiirust ning vajadusel peatuda ja lülitada sisse ohutuled," lausus Vaikmaa. 

Kose–Võõbu neljarajalisele teelõigule rajati lisaks ökoduktidele ka kolm metsloomade teeületusala, kuhu on paigaldatud uudne automaatne loomatuvastussüsteem. Süsteem tuvastab suuri metsloomi nagu põder, karu, metskits, metssiga, kelle kohta antakse ka hoiatus. Väiksemaid loomi, näiteks rebaseid või kährikuid hoiatussüsteem ei tuvasta.

Teeületusaladel on 300 meetri ulatuses katkestatud ulukitara ning tee teljele on keskpiirde asemel rajatud kummipostid ja põristid. Aladele lähenemisest annavad märku teekattele maalitud põdrakujutised.
Kümme radarit jälgivad tee äärt tuvastusalal ning registreerides looma, saadetakse signaal aladele vahetult eelnevatele muutteabega märkidele, kus süttib metslooma hoiatusmärk ning lubatud sõidukiirust alandatakse astmeliselt 70 kilomeetrini tunnis. Looma lahkudes tuvastusalalt hoiatusmärgid ja kiiruspiirangumärgid kustuvad.

Hoiatus võib viibida

Praegu on süsteem veel seadistamisel ning hoiatus võib viibida, seetõttu on kiirus enne metsloomade ületuskohti alandatud 90 kilomeetrini tunnis. "Tähelepanelik tasub neil aladel olla ka siis, kui muutteabega märgid on pimedad. Tegemist on tehniliselt keerulise arendusjärgus süsteemiga, mis ei pruugi veel 100-protsendilise kindlusega iga kord toimida," rõhutas Vaikmaa.

Süsteemiga on ühendatud termokaamera, mille salvestiselt on võimalik tuvastada ulukiliik. Esimese kuu kogemus on näidanud, et metsi läbival uuel teelõigul sattuvad metsloomad teele ka pärast selle avamist liiklusele. Praktiliselt iga päev ületavad teed põdrad, samuti on tuvastatud metskitsi, metssigu, palju väiksemaid loomi ja isegi karu. Enamasti ületavad loomad teed hämaras ja pimedal ajal, kui liiklust on vähe, aga nähtavus halb. 

Peatselt algav põtrade jahi- ja jooksuhooaeg ning pimeda aja pikenemine tiheda liiklusega perioodile suurendab oluliselt avariiohtu. Sügishooaeg on seni statistiliselt olnud kõige suurema metsloomaõnnetuste arvuga.

Põdraavariid on lõppenud pahatihti lisaks uluki hukkumisele ja materiaalsetele kahjudele ka inimvigastusega. Igal aastal registreeritakse Eesti teedel keskmiselt 120 sõiduki ja looma kokkupõrget, mille tagajärjel tekib kahju inimesele või tema varale. Inimkannatanu tekkimise riski kokkupõrkel suurendab oluliselt suur kiirus Tallinna–Tartu maanteel.

Laadimine...Laadimine...