LOOMAKAITSJA: Lõbus tsirkuseetendus on loomade jaoks lõputu hirmu ja piinamise kadalipp

Erinevad Eesti loomakaitseorganisatsioonid on ühendanud jõud, et avaldada meelt loomade kasutamise vastu tsirkuses, kuna vägivald ja pidev valu ning hirm on tsirkuseloomade igapäevaelu lahutamatu osa. "Näiteks lõvid kardavad tuld, aga tsirkuses nad hüppavad läbi tulerõngaste. Positiivse treenimise kaudu ei ole üldse võimalik lõvi tegema panna midagi, mis on talle nii loomuvastane ja hirmus," rääkis Anita Jürson loomakaitseorganisatsioonist Loomade Nimel.

Pilt: Scanpix

LOOMAKAITSJA: Lõbus tsirkuseetendus on loomade jaoks lõputu hirmu ja piinamise kadalipp (2)

Triin Oja

Erinevad Eesti loomakaitseorganisatsioonid on ühendanud jõud, et avaldada meelt loomade kasutamise vastu tsirkuses, kuna vägivald ja pidev valu ning hirm on tsirkuseloomade igapäevaelu lahutamatu osa. "Näiteks lõvid kardavad tuld, aga tsirkuses nad hüppavad läbi tulerõngaste. Positiivse treenimise kaudu ei ole üldse võimalik lõvi tegema panna midagi, mis on talle nii loomuvastane ja hirmus," rääkis Anita Jürson loomakaitseorganisatsioonist Loomade Nimel.

14. ja 15. juunil külastab Tallinnat Vendade Zapašnõide tsirkus Moskvast. Tsirkus toob kaasa lisaks muudele loomadele ka 15 Aafrika lõvi, Bengali ja Ussuuri tiigrit, 13 galopihobust, 12 aara papagoid ja dresseeritud puudlid. Erinevad Eesti loomakaitseorganisatsioonid on ühendanud jõud, et avaldada meelt loomade kasutamise vastu tsirkuses, kuna vägivald ja pidev valu ning hirm on tsirkuseloomade igapäevaelu lahutamatu osa. Loomakaitseorganisatsiooni Loomade Nimel kõneisik Anita Jürson rääkis Pealinnale nii meeleavaldusest, tsirkuseloomade kurvast igapäevaelust kui ka sellest, kuidas ka tavainimesed saavad panustada julmuse lõpetamisse.

Jürsoni sõnul ei saa rääkida sellest, et loomad teeksid tsirkustes trikke kas vabatahtlikult, või et nad seda mingil moel naudiksid. "Vendade Zapašnõide tsirkuse näol on tegu rändtsirkusega, ehk siis kõik need loomad reisivad Moskvast kõigisse nendesse erinevatesse riikidessse ja just see loomade transportimine on üks see põhjus, miks loomadega tsirkuseid ei tasuks külastada. Loomad peavad pidevalt reisima tuhandeid kilomeetreid kitsastes puurides," rääkis Jürson. "Samas on väga problemaatiline ka dresseerimine, eriti just metsloomade puhul, näiteks kiskjate ja paksunahaliste puhul. Need on metsloomad, kellele on väga raske erinevaid trikke õpetada. Näiteks lõvid kardavad tuld aga tsirkuses nad hüppavad läbi tulest rõngaste. Positiivse treenimise kaudu ei ole üldse võimalik lõvi tegema panna midagi, mis on talle nii loomuvastane ja hirmus."

Meeleavaldust toetavad ka näitleja Saara Kadak ja laulja Mick Pedaja.

Kadak soovib inimestele mõista anda, et loomatsirkused ei ole normaalne meelelahutus. "Olen vägivallatu elu poolt ja loomatsirkused ei ole seda teps mitte."

Kadaku sõnul teeb loomade kaitsmise keeruliseks see, et sageli peetakse seda pseudoprobleemideks. Aga kuidas saab tegemist olla välja mõeldud probleemiga, kui inimesed jätkuvalt piinavad loomi? "Olukorrad on vahel nii jubedad, et sageli tekib ainult arusaamatus, kurbus ja sageli ka viha - kuidas inimesed saavad nii käituda loomadega? Kus on nende empaatiavõime ja mis on neil elus vajaka jäänud?" ei mõista Kadak. Ta imetleb organisatsioone ja inimesi, kes hoolimata raskest tööst siiski loomaõigustega igapäevaselt tegelevad.

Kuigi loomatsirkuste keelamise eelnõu on üle aasta oodanud valitsuse laual, loodab Kadak, et loomade kasutamine tsirkustes keelatakse varsti ära, sest loomadel pole häält ning nad ei saa streikida.

"Aga senikaua saame meie sellele kõigele kaasa aidata, andes keelustamist toetavaid allkirju, tulla protestima, mitte külastama tsirkusi ja levitada seda infot ka sõpradele," lisas Kadak.  

Kadak leiab, et empaatiavõime ja oskus olla hooliv nii inimeste kui ka loomade suhtes tulevad kodust kaasa. "Kõik väikesed lapsed ju enamasti satuvad loomadest vaimustusse ja tahavad nende seltsi, kuid miskipärast paljudest nendest kasvavad üles külma südamega inimesed, kes loomi ise piinavad või naudivad nende piinlemist tsirkuses."

Kadak ise püüab igapäevaelus teha võimalikult loomasõbralikke otsuseid - väldib karusnahka ning ostab meigitooteid, mis pole katsetatud loomade peal.

Ta lisas, et on terve elu loomi armastanud. "Mul endal on Viljandi varjupaigast pärit kass."

Pedaja sõnul kaitstakse loomade õigusi Eestis üha paremini, aga siiski on olnud ka kahetsusväärseid juhtumeid. "Üks näide oli mu hea sõbraga kolm aastat tagasi, kui Venemaa tsirkus käis Eestis. Neil oli kaasas elevant, keda koheldi halvasti ja lõpuks ta suri siinsamas Narvas. Sõber üritas teda päästa, kuid ametnikud ei pööranud sellele tähelepanu, isegi eirasid. Surnud ring. Tuleb ise ikkagi teha loomade päästmise heaks võimalikult palju, et miski muutuks ja loomad saaksid päästetuks. Riik peaks tõesti midagi ette võtma."

Oma loomadega seotud lemmikhetkena meenub Pedajale päev, kui tema koer Rossi toodi koju. "Kui pühapäeva õhtul koju jõudsin ja garaažist isalt midagi küsima läksin, siis mäletan, kui ta mulle kutsikana säärde kinni hüppas. See oli üks meeldejäävamaid ja südamlikumaid momente mu elus."

"Viimasel ajal on üha rohkem avalikkuse ette ilmunud ka kaadreid, kuidas loomi treenitakse. Selle konkreetse tsirkuse kohta on ka üks film, mis on nende enda reklaamfilm, aga tegelikult on seal näha ka nende jõhkrat suhtumist loomadesse. Seal on näha näiteks, kuidas nad seal väikseid emadest lahutatud tiigrikutsikaid nahutavad," kirjeldas Jürson.

Probleem ei piirdu aga ainult Vendade Zapašnõide tsirkuse või ainult rändtsirkustega. "Probleemiks on ikka kõik loomi kasutavad tsirkused. Väga raske on öelda, et üks tsirkus on konkreetselt probleemiks, maailmas ja Euroopas on kümneid ja sadu tsirkuseid ja nad kasutavad treenimiseks üpris sarnaseid meetodeid, nad kasutavad samu loomi, neil on samad trikid. See probleem on süstemaatiline," nentis Jürson. "See vägivald, mis kulisside taga toimub ja millistes tingimustes need loomad päevast-päeva elavad, see jääb publikule nägemata, nad näevad vaid seda lõbusat etendust."

"Elevantide puhul kasutatakse terava konksuga pikki kette, seda on näha ka tsirkuseetendustel. Need on dresseerijatel käes ja elevantidele on sisse harjutatud juba see teadmine, et kui nad midagi teevad, siis nad saavad haiget. Nad löövad nende konksudega näiteks kõrvade taha või kusagile londi alla," kirjeldas jürson tsirkuseetenduste õõvastavaid telgitaguseid. "Inimesed ei näe neid kohti, aga elevantide jaoks on need väga valusad kohad."

"Seda on lihtsam märgata, kui loom on stressis või piinleb, kui seda, et loom on õnnelik. Väga raske on mõõta, kas loom teeb heast tahtest või rõõmsalt neid trikke. Selleks, et kannatusi mõõta, on teatud näidikud olemas - igasugune stress, stereotüüpne käitumine, apaatia," selgitas Jürson.

Loomatsirkused on mitmes riigis ka keelustatud, keeluni püüavad jõuda ka Euroopa loomaõiguslased. Ka Eestis on loomakaitseorganisatsioonide poolt algatatud seadusemuudatus valitsuse laual olnud üle aasta, kuid riigimehed pole sellega midagi ette võtnud. "Paljud loomakaitseorganisatsioonid tegelevad lobitööga ja üritavad keelustamiseni jõuda, mis paljudes riikides on ka õnnestunud. Eestis ka see eelnõu valitsuses laua peal aga ta on seal juba üpris kaua olnud ja kuskile sellega jõutud ei ole," nentis Jürson, kes loodab, et läbi meeleavalduse ja videote ning kampaaniatööga saavad ka riigimehed aru probleemi tõsidusest.

"Kindlasti peaks sellest probleemist rohkem rääkima. Kui arvestada, et see keelustamise eelnõu on praktiliselt juba kaks aastat meil välja töötamisel olnud, siis meie arvates ei ole see väga kiire ja operatiivne tegutsemine. Kindlasti võiks kiiremini tegutseda," rääkis Jürson. "Samas on väga paljud inimesed selle kampaaniaga kaasa tulnud. Ka kuulsused nagu Mick Pedaja ja Saara Kadak on algatuse nimel välja astunud. See näitab, et teema on oluline, see puudutab laiemalt ühiskonda ja, et loomad on meile olulised."


Täna kell 17 Tondi jäähalli ees  toimuv loomatsirkustevastane meeleavaldus tõotab tulla siiani suurim loomakaitseüritus Eestis. "See tuleb hästi lahe! Seal on kohal alternatiivne tsirkus - kui seal sees on loomadega tsirkus, siis meil on inimakrobaadid. Praegu on kindlalt tulemas üle 150 osaleja. Võimalik, et sellest tuleb kõige suurem loomaõiguste meeleavaldus, mis siiani Eestis toimunud on," lisas Jürson.

Täpsema info ja ka loomatsirkustevastase kampaaniaga liitumiseks võib külastada Loomade Nimel Facebooki lehte.

Vaata ka videot!

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...