Loosungis "igale noorele kõrgharidus" peitub kutsehariduse kriis

Praegu räägitakse palju oskustööjõust, keda piirangute tõttu ei saa riiki tuua. Hädas on näiteks ehitajad.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeiv
Eesti

Loosungis "igale noorele kõrgharidus" peitub kutsehariduse kriis (1)

Pealinn

Praegu räägitakse palju oskustööjõust, keda piirangute tõttu ei saa riiki tuua. Hädas on näiteks ehitajad.

Kutseharidus on olnud aastaid noorte seas ebapopulaarne. Nüüd aga juhtub sageli, et kõrgharitud inimene läheb õppima mingit kutseala, et leiba lauale saada. Vähe meenutatakse aga ühte selle kriisi põhjust, miks Eesti noored kutsekooli pigem ei lähe. Nimelt otsustati 1990ndatel loosungi järgi, et turg reguleerib kõike, lubada kõrgkooli asutada igaühel. Seitsmest eraülikoolist on aga alles mõni üksik, ja sama võib öelda 11 rakendusliku erakõrgkooli kohta.

Elu on eksamil läbi kukutanud ka suurema osa kunagisest 21 riiklikust rakenduskõrgkoolist. Kui me hoidnuksime kõrgemat haridust koolide arvult samal tasemel mis praegu ja säilitanuks kõrghariduse saamisel diplomitrüki asemel konkurentsi, asuksime ühiskonnana ilmselt palju paremal järjel.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...