"Võõramaa jahimehed ei kipu lindude vahel vahet tegema, lasevad kõike, mis liigub ja lendab," nentis Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmi juht Veljo Volke. Kohalike lindude kaitseks on riigikogus eelnõu, mis kohustab välismaalt tulnud jahimehi läbima Eestis küttimiseks siin koolituse.
Ornitoloogiaühing jagas mullu pilte kokku kuhjatud veelindudest, kelle välismaised kütid olid maha lasknud. Näiteks kihnlased kaebavad, et välismaa kütid jätavad linnud vedelema sinna, kuhu need kukuvad. Teateid tuleb ka keelatud elektrooniliste peibutusvahendite või isegi elusate peibutuslindude kasutamisest. Saareelanikud peavad sügiseti taluma paugutamist ja korjama hiljem rannast padrunihülsside hunnikuid. Seni on maaomanikele jahiseadusega antud õigus lasta piiramatul hulgal linde ja osa neist kasutab seda õigust turistide pealt raha teenimiseks.
Volke sõnul võib välismaa jahimeeste käitumises pahatihti näha vastuolu Eestis seni valitsenud kirjutamata seadusega, mis on saanud ka meie jahimeeste heaks tavaks. See ütleb, et ära tapa lõbu pärast, vaid lase ainult nii palju, kui ise tarbid. “Meie maal on ikka kütitud loodust ja saaklooma austades,” selgitas Volke. “Näiteks arvukate hanede ja laglede puhul on ka suuremas koguses laskmine teatud määral aktsepteeritav, aga partide puhul enam mitte. Probleem on selles, et võõramaa jahimehed ei kipu nende vahel eriti vahet tegema. Lasevad kõike, mis liigub ja lendab. Jahimehi instrueeritakse ja põhimõtteliselt peavad nad ju aru saama, kelle pihta nad tulistavad. Aga kui sellest ei hoolita, siis pole midagi teha.”
“Eesti jahimees ei tapa valimatult linde, ta kütib ainult enda tarbeks,” lisas Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. “Lõuna-Euroopas on teistsugused tavad ja jahikombed. Me tutvustame kõigile külla tulnud jahilistele oma tavasid ja palume nendest kinni pidada. Enne kui jahimees linnujahi loa saab, peab ta läbima koolituse.”
Riigikogus läbiski esimese lugemise seaduseelnõu, mis karmistab nõudeid välismaalastele, kes soovivad Eestis linnujahti pidada. Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Valeri Korbi sõnul peavad tulevikus välismaalased, kellel on jahipidamise litsents ning kes soovivad Eestis jahti pidada, läbima siinse jahindusalase koolituse. See paneks välismaalasi ka eristama linde, keda tohib lasta ja keda mitte. “Idee on selles, et välismaalasele väljastatakse jahiluba juhul, kui ta on koolituse läbinud,” selgitas Korb. “Välismaa jahimeestel peavad olema piisavad teadmised Eestis kehtivatest jahireeglitest ning meie jahinduse heast tavast.”
Uuendused peaks Korbi kinnitusel panema välismaalasi hoolikalt Eesti seadusi järgima. “Ornitoloogid on probleemi tõstatanud juba pikka aega, kuna jahituristid ei järgi jahimeeste häid tavasid ning lasevad linde valimatult,” mainis Korb. “Muudatused peavad sellise olukorra lõpetama. Eestit külastab igal aastal ligikaudu 4000 jahituristi, keda on siia meelitanud seni puuduvad nõuded. Eelmisel aastal kontrolliti kümmet protsenti külalisjahil käinud linnujahimeest. Kui me Euroopa Liiduga ühinesime, sai meie riigist omamoodi Euroopa jahimeeste Meka, sest erinevalt teistest riikidest ei ole meil nende üle kontrolli. Muidugi on sellises olukorras kohalike jahimeeste mure õigustatud.”
Aitab ka kütte eristada
Välismaalased ei tea näiteks, et Eestis puudutab jaht peamiselt siit arvukalt läbi rändavaid linde. “Neid on tõesti nii palju, et põllupidajad suisa kutsuvad jahimehi appi läbirändavate hanede hulka piirama, neid põllult minema ajama ja nii kahjusid vähendama,” lausus Korts. “Muidu teeb looduses selle töö ära linnugripp ja siis on tõesti kõik linnud surnud.”
Eestis elavatel hallhanedel ei lähe aga nii hästi kui põhjapoolsematel liigikaaslastel, kes siin vaid tiibu puhkamas käivad. Seetõttu on kohalike lindude kaitsmine õigustatud. “Jahiturismi ei peaks ära keelama, aga mingi piirang laskmise osas peaks siiski olema, see selekteeriks ka välja mõistlikumad jahimehed, kes väljastpoolt tulevad,” arutles Volke. “Tulgu need, kes hindavad loodust ja jahilkäimist ennast, mitte need, kel on ainult kirg tappa.”
Suviti Eestis elavad linnud võivad Volke sõnul nüüd rahulikumad olla, sest nende jahi hooaja algus lükati edasi. Nii on paljud neist hooaja alguseks juba lõunamaale reisimas.
Kortsu kinnitusel on ka Eesti jahimehed ise näinud välismaa kolleegide harimisega tublisti vaeva. “Oleme itaallastega arutanud, kuidas sealsete jahimeeste seas paremini selgitustööd teha, ja võib-olla sünnib sellest mõni film,” ütles ta. “Tõlgime oma hea tava ka itaalia keelde, seni on see juba neljas keeles olemas. Välismaalastele on mõeldud ka lindude välimääraja taskuvariant, kus on täppidega tähistatud linnud, keda lasta ei tohi. Praegu on Toompeal ettevalmistamisel jahiseaduse parandused, mis on tehtud jahimeeste, ornitoloogide ja poliitikute esindajatega üheskoos. Kõik see peaks hoidma olukorra kontrolli all.”
Kuna jahiturism on äri, siis aitaks Volke sõnul olukorda parandada ka teistsugune hinnapoliitika. “Metssead on hakanud otsa saama ja seepärast kasvab lindude laskmine,” selgitas ta. “Metssead olid muidugi ärilisest seisukohast parem kaup – nende pealt teeniti hästi. Linnud on aga väikesed ja nende tapmine võib mõnele mehel mõjuda nagu sääse surnukslöömine. Iga linnu eest võiks pakkuda korralikku tasu ja võtta olukorra kontrolli alla. Siis muutub pilt kindlasti.”
Anna sigadusest teada!
Teine suur probleem on Volke hinnangul, et kevadisel pesitsusajal peaks olema kolmekuuline metsaraie vaheaeg. “Aga kahjuks ei peeta sellest kinni,” tõdes ta. “See on isegi ohtlikum lugu kui rändlindude laskmine, mida võib vaadata ka kui nende arvukuse põhjendatud piiramist.”
Korts kutsus inimesi üles jagama salaküttimise ja muude sigaduste kohta metsas teavet ka jahimeeste seltsile, mis on vägagi huvitatud, et meie metsades valitseksid siinmail ammu juurdunud eetilised põhimõtted. “Mõnele mehele mõjub teiste jahimeeste halvakspanu palju hullemini kui mingi ametlik karistus,” põhjendas ta. “Oleme abiks iga sellise juhtumi väljaselgitamisel.”
