6 kommentaari

meenutaja

Vasta kommentaarile

1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama .
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest

1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.

VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991

P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.

Tiina

Vasta kommentaarile

Rahvas tahtis peale Ilvest Rüütlit tagasi valida, aga sotsidel ja Brüsselil olid teised plaanid, eestlasi nagu ei usaldatud seal 100%, sellepärast saadeti siia palgaline asehaldur olukorda jälgima.

ein prosit

Vasta kommentaarile

Ka tervituslaul!
https://www.youtube.com/watch?v=dX5QNZtQXX4

agent

Vasta kommentaarile

http://www.nommevalitsus.org/?p=7562

...Tekst pakub tõsist huvi. „Rüütli asju” ajab USA-s advokaadifirma „Rogovin, Hudges & Schiller”.
Ja siis teeb välisminister Lennart Meri Eesti ajaloo ühe kõige šokeerivama avalduse. Michael Rogovin töötas CIA-s (LKA) aastail 1973-1975. Tegelikult on Michael Rogovin ja Bill Colby selle advokaadifirma omanikud!!! Legendaarse CIA agendi Bill Colby nimi on esinenud mitmes eesti keeleski avaldatud LKA brošüüris.
Välisministri järgmine järeldus on veelgi šokeerivam – Arnold Rüütel on CIA agent!!! Sest Kalle Tenno, kes Rüütlit esindab, töötab samas advokaadifirmas! See informatsioon annab Savisaarele kätte tegevuskava. Need paberid tuleb kähku anda Põhjamaade ajakirjandusele. Savisaare arvestus on lihtne, Põhjamaadest levib see sensatsiooniline teade momentaalselt Eestisse. Informatsiooni algallikat on aga juba peaaegu võimatu kindlaks teha. Rüütli tagasiastumine jääks siis juba tehniliseks küsimuseks.

vaevalt küll

Vasta kommentaarile

Rüütel unustas nime ära

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/ruutel-unustas-putsiaegse-reeturi-nime-ara.d?id=13665214

Kui 1991. aasta augustiputšil poleks peale jäänud mässulised koos Boriss Jeltsiniga, vaid putšistid, oleks ka Eesti saanud endale uue juhi, teatab PM Online.
Erinevalt teistest Balti riikide kodanikest ei tea eestlased, kes oleks olnud see inimene, kes oleks putšistide käepikendusena hakanud riiki juhtima. See olevat olnud eestlane.

põllumees

Vasta kommentaarile

President Rüütel loobus aastal 2011 vabariigi aastapäeva tähistamisest koos president Ilvesega, kes oli tema kohta USA saatkonnas nii mõndagi rääkinud ja nimetanud teda kolhoosi esimehe mentaliteediga isikuks.
President Ilves jättis aga lisamata, et kolhoosid loodi NLiidus just kibutsite eeskujust lähtuvalt ja et EW - ajal oli siin 57 riigimõisat, mis Nõukogude ajal nimetati ümber riigimajanditeks ehk sovhoosideks.

Laadimine...Laadimine...