LUGEJA KIRJUTAB: Arnold Rüütel andis Pätsi hävitatud riigi rahvale tagasi

Kui president Päts hukutas Eesti riigi, andes allkirjad kõigile talle ette pandud riiki lammutavatele dokumentidele, siis president Arnold Rüütel andis Eesti tema rahvale jälle tagasi, kirjutab Pealinna lugeja.

Pilt: Scanpix
Arvamus Ajalugu

LUGEJA KIRJUTAB: Arnold Rüütel andis Pätsi hävitatud riigi rahvale tagasi (6)

Kui president Päts hukutas Eesti riigi, andes allkirjad kõigile talle ette pandud riiki lammutavatele dokumentidele, siis president Arnold Rüütel andis Eesti tema rahvale jälle tagasi, kirjutab Pealinna lugeja.

Meil kõigil on meeles, kuidas Arnold Rüütel seisis väärikalt, sirge seljaga Moskvas kompartei ladviku kärkimist kuulates ja tema pilk ning trotslik vaikimine ütlesid tegelikult kõik – Eesti ei tagane enam valitud teelt ja võtab selle, mis tema rahvale ajaloolise õigluse järgi peab kuuluma - vabaduse.

Vähem on juttu olnud sellest, kuidas kõik alguse sai. Tegelikult oli määrav tähtsus ENSV suveräänsusdeklaratsioonil, mis 16. novembril 1988 vastu võeti. Enne seda aga kutsuti tollane Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel Moskvasse, kus veel 15. novembril tegi N Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe esimene asetäitja Anatoli Lukjanov Arnold Rüütlile selgeks, et suveräänsusdeklaratsiooni ei tohi mingil juhul vastu võtta. Kui Rüütel peaks aga seda siiski toetama, siis ootavat teda ees pikaks ajaks asumisele saatmine, kuna tegu olevat kuriteoga.

Rüütel jäi aga sirge seljaga kindlaks ega taganenud, öeldes seda ka Lukjanovile. Ta sai väga hästi aru, et paneb kaalule oma vabaduse, aga võib-olla ka elu. Kui midagi oleks teisiti läinud, siis oleks Rüütel kindlasti ka vangi pandud ja mitte keegi ei saa öelda, kas ta sealt üldse enam eluga tagasi pöördunud oleks.

Rüütel ise aga mõtles tookord, et kui asumisele, siis asumisele, kui vangi, siis vangi, aga nõudmisest "Eesti vabaks!" ei saa enam loobuda.

Kui erinevad on ikka inimesed. Üks president jutlustas kogu aeg rahvale, et kodumaad peab kaitsma, et Eestit hakatakse igal juhul kaitsma, aga kui see kaitsmise aeg kätte jõudis, andis ta jõuetult alla, lastes rahva ja riigi hävingu teele. Õige patrioot oleks oma saatuslikust veast aru saades loobunud allkirjadest ja endale kuuli pähe kihutanud. Niimoodi oleks ilmselt toiminud Arnold Rüüte Pätsi nahas. Aga saatus tahtis, et ta lihtsalt ootaks, millal tuleb sobiv hetk, et Pätsi saatuslikud eksimused heastada.

Arnold Rüütel ei ole selline poliitik, kes tormaks, särki rinnalt rebides, lootusesse võitlusse. Aga kui oli näha, et vastane on löönud kõhklema, toimis ta nagu kunagised Vabadussõja sangarid, kes murdsid tiibhaaranguga vaenlase kuulipritside juurde ning lihtsalt võtsid need üle.

Kui kevadel käis Tallinnas Leedu peaminister ja Rahvusraamatukogus avati näitus Balti riikide rahvarinnete koostööst, meenutas Arnold Rüütel ajakirjanikele meie rahvaste ühise võitluse päevi: Balti riikide koostöö raskel iseseisvuse taastamise ajal oli tõesti väga tõsine, ja sellel on olnud määrav tähtsus mitte ainult kolme väikeriigi ajaloos, vaid ka koguni terves maailmas.

President Rüütel tuletas meelde, et kui Eesti võttis 16. Nnvembril 1988 vastu suveräänsusdeklaratsiooni, siis kutsus ta ka teiste Nõukogude liiduvabariikide juhte üles oma vabariigis samasugust otsust langetama. Loodeti, et Eestiga ühineksid nii teised Balti riigid kui ka Gruusia ning ehk ka Ukraina ja Moldova. Kuid kõik nad ütlesid, et see pole reaalne. Poliitiline olukord ei võimaldanud neil seda teha. Nende liiduvabariikide ülemnõukogud ei olnud võimelised sellist dokumenti vastu võtma.

Läkski nii, et Eesti üksi kuulutas end suveräänseks, aga Moskvas alustati väga tõsist survet meie vastu. Läks enam kui pool aastat, kui teised liiduvabariigid hakkasid ärkama.

Arnold Rüütel on meenutanud, kuidas käitus tema juhitud Eesti. "Me võtsime kätte ja taastasime 1934. aastal Balti riikide poolt Genfis alla kirjutatud koostöölepingu ning täiendasime seda. Toetudes sellele me deklareerisime, et jätkame tol ajal iseseisvate Balti riikide koostööd. Ma kutsusin tolleaegseid Balti riikide juhid Tallinna ning me võtsime vastu asjakohase dokumendi. Sellest ajast alates algas meil väga tihe koostöö. Me pöördusime küll Moskva poole, küll rahvusvahelise üldsuse poole, saatsime neid dokumente kõikide riikide juhtidele. Rida dokumente läks ka ÜRO esindajatele. Ma usun, et see oli üks väga tõsine põhjus, mis pani aluse N Liidu lagunemisele. Moskva kõige juhtivamad tegelased nägid, et tol ajal, et üksikult oleks võinud Balti riikidele suurt survet avaldada ja nad hõlpsasti n-ö korrale kutsuda, aga korraga kolme vastu nad ei saanud, ja kuna me olime maailma teadvustanud Balti riikide koostööst, siis see oli erakordselt suure tähtsusega."

Balti riikide koostöö, mis sai ajaloos kõvasti kannatada seepärast, et tollane president kunagi näitas teiste Balti riikide suhtes ülbet ja provokatiiveset üleolekut, peab Arnold Rüütli arvates kõikide huvides jätkuma. "Meie tugevuse aluseks on see, et ühiselt seista demokraatlike väärtuste eest, mis moodustavad meie ühiskonnakorralduse nurgakivi ja mille eest oleme seisnud ajalooliselt," ütles Rüütel. "Kui nende väärtuste eest seisavad koos meie rahvaga ka teised rahvad, siis me jääme püsima," on Arnold Rüütel  - senine Eesti kõigi aegade kõige ausam ja kõige parem president kindel.

Tänastele riigijuhtidele paneb ta aga südamele, et et need jätkaksid ja tugevdaksid Balti riikide koostööd. "Me elame sellises piirkonnas, kus Venemaal on olnud geopoliitilised huvid. Olgugi, et sellest avalikult ei räägita, on need huvid praegugi olemas, ja ma arvan, et selles peitub ka sõnum praegustele riigijuhtidele: tuleb olla tähelepanelik ja olukorraga reaalselt arvestada."

 

Heiki Veidebaum

President Arnold Rüütli kauaagne isiklik tuttav

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...